1-15-9076/23

(7)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 09.12.
2. a otsusega mõisteti Voldemar Pint süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega. Maakohus mõistis V. Pindi KarS § 113 lg 1 järgi süüdi selles, et ta lõi Tallinnas XXX korteris 25.06.
3. a kella 23.35 ajal KSP noaga kõhu piirkonda nii, et noa tera tungis kannatanu kõhuõõnde. Selle löögiga tekitas V. Pint KSP-le eluohtliku torke-lõikehaava ülakõhul, vigastades maksa, vahelihast ja kõhunääret. Tüsistusena tekkis kannatanul äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. KSP suri saadud vigastustesse mõne minuti jooksul, olles kõndinud korterist välja Tallinnas XXX paikneva maja juurde.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Pindi kaitsja L. Viil, kes palub maakohtu otsus tühistada V. Pindi KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistmise osas ja mõista V. Pint õigeks. Menetluskulud palub kaitsja jätta osaliselt riigi kanda. Kaitsja nõustub maakohtuga, et tunnistajate LM ja II ütlusi saab pidada usaldusväärseks vaid osaliselt, s.o Tallinnas XXX korteris viibinud isikute ja ühise alkoholitarbimise osas. Kuna LM oli süüdistatavale inkrimineeritava teo ajaks juba korterist lahkunud ning II ütlused luges kohus põhjendatult ebausaldusväärseiks, on kaitsja hinnangul võimalik järelduste tegemisel arvestada üksnes V. Pindi ütlusi. Süüdistatav kinnitas, et ei soovinud kannatanu surma. Samas ta tunnistas, et võis tahtmatult ja enesekaitseks tekitada KSP-le vigastusi. Kuigi V. Pint ei mäleta paljusid olulisi asjaolusid ilmselt seetõttu, et 25.06.
5. a õhtul tarvitati väga suures koguses alkoholi, on tema selgitused kaitsja hinnangul eluliselt usutavad ja neis ei saa esile tuua olulisi vastuolusid. Kõik tunnistajad on kirjeldanud V. Pinti väga heatahtliku, abivalmis ja rahuliku inimesena, kes neile teadaolevalt ei ole kunagi vägivaldselt käitunud. Kaitsja möönab, et võimalik ei ole kahtlusteta tuvastada, kes ja millistel asjaoludel kannatanule noaga vigastuse põhjustas ning kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. KSP tapmist ei saa V. Pindile süüks arvata üksnes seetõttu, et tema riided olid määrdunud rohke verega. Süüdistatav võttis korterisse tagasi tulles riided seljast ja need võisid verega kokku puutuda ka põrandal. Samuti ei saa välistada võimalust, et keegi teine süüdistatava särgi verega määris. Sellist kahtlust süvendab asjaolu, et kannatanu verd leiti nii LM kui ka II riietel ning nad andsid kohtuistungil ilmselt valeütlusi. Süüdistatava konkreetsete tegude osas ei ole seega piisavalt tõenduslikku teavet. Seetõttu ei saa asuda pidada ümberlükkamatult kinnitust leidnuks, et V. Pint tappis tahtlikult KSP. Kaitsja leiab, et V. Pindil võis tekkida KSP käitumisest hädakaitseseisund ja hädakaitseõigus kannatanu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Ümber lükatud ei ole süüdistatava väidet, et kannatanu tahtis teda rünnata: noaga lüüa. Kuivõrd V. Pint tegutses spontaanselt ja kiiresti, ei ole tegemist hädakaitse ajaliste piiride ületamisega. Kohtuistungil uuritud ja omavahel riimuvatest tunnistajate ütlustest tuleneb üheselt, et V. Pindi korterist väljajooksmisele võis eelneda kannatanu tegevus, mis võis põhjustada süüdistataval hädakaitse seisundi. Tuvastamist leidis, et TR, AL, PS ja VV, kes viibisid 25.06.
6. a hilisõhtul väljas XXX tänaval, nägid esmalt tänaval tuigerdavat ja kukkuvat kannatanut ja alles seejärel V. 2

(7)Pinti. Maakohus jättis kaitsja hinnangul aga tähelepanuta selle, et AL ja PS ütluste kohaselt oli V. Pint ärritatud ja ütles, et kannatanu oli talle kallale tulnud. V. Pint möönis, et ta võis tõugata kannatanu nuga hoidvat kätt reaktsioonina kannatanu käitumisele ning eelnevalt kannatanu poolt tema suhtes kasutatud vägivallale. Kaitsja hinnangul ei ole ümber lükatud V. Pindi väiteid selle kohta, et tema tegevus oli spontaanne reaktsioon kannatanu eelnevale ründele. Tõenditest nähtub, et KSP-le oli omane provotseeriv käitumine ja ta algatas sageli ise tülisid. Kannatanu elukaaslane LM andis ütlusi selle kohta, et KSP ärritus kergelt, ägestus iga pisiasja tõttu ning oli varasemalt vägivaldselt käitunud. Samuti kirjeldas tunnistaja KSP ja V. Pindi vahel enne tema lahkumist korteris 25.06.2015. a aset leidnud konflikti. LM ütluste kohaselt ründas kannatanu süüdistatavat, hüppas tema poole ja kõik toimus väga ruttu. Kannatanu oli juba enne V. Pindi korterisse minekut ärritunud, kuna esialgu mindigi süüdistatava juurde tema elukaaslase II käitumisest tingitud tüli pärast. Ka kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 15E-PõS0030/345 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt esinevad KSP surnukehal paranemisjärgus nahamarrastused, põrutushaavad ja verevalumid. Seega võib järeldada, et KSP on varasemalt sattunud vägivaldsetesse konfliktidesse. Samuti juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kannatanu oli raskes joobes – toksikoloogiauuringul leiti surmajärgselt tema verest 3,72 mg/g ja uriinist 3,78 mg/g etanooli. Kaitsja leiab, et V. Pint ei ületanud hädakaitse piire, sest tema tegevus oli vastav kannatanu ründele. Tõendid ei võimalda kindlaks teha ründe tegelikku kulgu ega hinnata, kas ründeolukord ja sellest vallandunud hirmuseisund võimaldasid V. Pindil kaaluda, millist kaitsevahendit valida. Tähelepanuta ei saa jätta süüdistatava vanust, väikest kasvu ja tervislikku seisundit (V. Pint põeb mitut rasket haigust). Kuivõrd V. Pindi korter, kus rünne aset leidis, on väga väike, ei olnud tal ilmselt piisavalt liikumisruumi. Seega ei ole kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse pidada V. Pindi tegevust kavatsetult või otsese tahtlusega liigselt kahju tekitavaks. V. Pint tõrjus hädakaitsetegevusega vahetut, parajasti asetleidvat rünnet, sobiva vahendiga, ületamata seejuures hädakaitse piire. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada V. Pindi teo õigusvastasust välistava asjaolu esinemist. Võimalik ei ole usaldusväärselt tuvastada, kumb konflikti osapool teist esimesena lõi. V. Pindi ütluste kohaselt alustas rünnet KSP ja see on kaitsja hinnangul osapoolte varasemat käitumist arvestades eluliselt usutav. Kuna neid väiteid kindlalt kummutavad tõendid puuduvad, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja lugeda ta teo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis olevaks. Kaitsja hinnangul ei ole kohus tõendite kogumis hindamisel ja analüüsimisel veenvalt põhjendanud, miks on loetud üksnes kaudsete tõendite alusel süüdistatava versioon hädakaitsest ümberlükatuks. Isegi kohtuotsuses märgitud tõendeid arvestades ei saa välistada hädakaitset. Kuna antud asjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistatav on toime pannud KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb ta nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja palus KrMS § 181 lg-st 1 lähtuvalt jätta menetluskulud riigi kanda. 3

(7)Seega süüdistatav väitis algul, et ta ei näinud, mille kannatanu lõikelaualt võttis, kuid eeldas, et see on nuga. Kui aga kohtul tekkis küsimus, kuidas sai nuga V. Pindi kirjeldatud olukorras kannatanut tabada, esitas V. Pint eelnevaga ilmselges vastuolus oleva versiooni. Nimelt V. Pindi vastuse kohaselt nägi ta sedagi, mis pidi kannatanul nuga käes oli. Sellisest ütluste muutmisest jääb mulje, et V. Pint muutis oma versiooni toimunust, kui arvas, et kohus kahtleb tema eelnevalt antud ütluste õigsuses. See omakorda näitab, et V. Pint ei kirjeldanud oma ütlustes tegelikku sündmuste käiku, vaid sellist, mida pidas enda jaoks soodsaimaks. Maakohtu istungil tõi prokurör V. Pindi ütlustes välja veel ühe vastuolu. Nimelt andis V. Pint maakohtus ütlusi, et KSP haaras midagi, eeldatavasti noa, lõikelaualt. Ütluste olustikuga seostamisel selgitas ta aga, et kannatanu võttis noa aknalaualt (protokoll vastuolu ulatuses maakohtu istungil avaldatud). 5.2 Alust V. Pindi ütluste usaldusväärsuses kahelda ei anna ainult ebakõlad tema enda ütlustes. Nagu eespool öeldud, on V. Pindi ütlused vastuolus mitmete teiste tõenditega V. Pindi ütluste kohaselt vihastas KSP tema peale, kui ta keelas kannatanul suitsetada, võttis tal sigareti suust ja viskas selle pliidi alla. KSP haaras V. Pindil käest ja teise käega haaras lõikelaualt midagi, ilmselt noa. Nuga jäi KSP-l kätte nii, et selle tera oli kannatanu enda poole. V. Pint rebis end kannatanu käest lahti ja jooksis korterist välja. Seda tehes võis ta lükata noa kannatanule kõhtu. Seejuures kinnitas süüdistatav korduvalt, et kõik juhtus väga kiiresti. Mingit karjumist või lärmi ei olnud. 5.2.1 Maakohus on välja toonud, et see versioon on vastuolus kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Eksperdiarvamuse kohaselt põhjustas kannatanu surma noalöögiga tekitatud kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav. See tähendab, et vigastus eeldas löömist. Samuti tuvastati kannatanul surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus enesekaitseks noalöökide tõrjumisele viitavad lõikehaavad mõlemal käel, so vasakul labakäel ja paremal randmel. Sarnaselt maakohtule peab neid asjaolusid oluliseks ringkonnakohus. V. Pindi esitatud versiooni puhul ei tekkinud kannatanul sellist olukorda, kus ta oleks pidanud end terariista eest kaitsma. Seega jääb V. Pindi versiooni puhul selgusetuks, kuidas sai kannatanu kätele mitu lõikehaava, mis on iseloomulikud noahoopide tõrjumisele. See, et kannatanul on enda kaitsmisele viitavad haavad mõlemal käel, näitab, et nuga ei saanud olla samal ajal kannatanu enda käes. See haakub eksperdiarvamuses märgituga, et torkelõikehaava tekitas noalöök. Mõlemad asjaolud räägivad vastu väitele, et kannatanu sai kõhuõõnde tunginud haava seetõttu, et süüdistatav tema nuga hoidvat kätt müksas või lükkas. 5.2.2 Süüdistatava väited, et kõik toimus väga kiiresti ja mingit valjuhäälset konflikti ei olnud, ning et ta jooksis kohe pärast enda lahti rebimist korterist välja, on vastuolus ka tunnistajate ütlustega. Tunnistajad TR ja AL andsid ütlusi selle kohta, et nad olid 25.06.2015. a õhtul maja juures värsket õhku hingamas, kui kuulsid maja selle osa poolt, kus oli V. Pindi korter, tülile või kaklusele iseloomulikku müra. Müra oli selline, mis tõmbas nende tähelepanu ja nad läksid uurima, mis toimub. Kui nad jõudsid maja selle osa juurde, kust poolt hääled olid kostnud, müra enam ei olnud. Nad nägid eemal seina najale toetavat meest (kannatanut). Siis tulid nende juurde 5

(7)samas majas elavad PS ja VV, kes ka nägid seda meesterahvast. Pärast PS ja VV tuli oma korterist välja nende juurde V. Pint. Ringkonnakohus peab tunnistajate TR ja AL ütlusi usaldusväärseks, kuna nendega kohtumist kinnitasid ka tunnistajad PS ja VV. Ka nemad andsid ütlusi selle kohta, et nägid esmalt tänaval kannatanut ja sel ajal, kui kannatanu oli juba tänaval, tuli nende juurde V. Pint. Kõik tunnistajad väitsid, et nad nägid esmalt tänaval kannatanut ja alles seejärel V. Pinti. Tunnistajad PS ja VV möönsid, et nad ei näinud, kust V. Pint tuli, kuid kinnitasid, et ta tuli nende juurde oma korteri sissepääsu poolt. Tunnistajate TR ja AL sõnul tuligi V. Pint oma korteri uksest. Selle väitega on vastuolus V. Pindi ütlused sündmuste käigu kohta pärast seda, kui ta oli ennast KSP käest lahti rebinud. V. Pindi ütluste kohaselt jooksis ta kohe pärast enda lahti rebimist korterist välja ja kannatanu jäi korterisse. V. Pindi väitel tema ise enne maja juures olnud naabritega kohtumist korterisse sisse tagasi ei läinud. 5.3 Kuna V. Pindi ütlustes endis leiduvad ebakõlad ning need on vastuolus ka teiste tõenditega, ei saa neid ütlusi usaldusväärseks pidada ega neis kirjeldatud sündmuste käigust lähtuda. Järeldusi sündmuste käigu kohta võimaldavad teha surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt ning tunnistajate TR, AL, PS ja VV ütlused. Esiteks tuleb nentida, et ei ole tõendeid selle kohta, et KSP oleks saanud lüüa keegi teine peale V. Pindi. Samal õhtul koos süüdistatava ja kannatanuga V. Pindi korteris olnud LM ja II on mõlemad väitnud, et sel ajal, kui kannatanu sai surma põhjustanud haava, nemad kumbki enam köögis ei olnud. V. Pint isegi ei ole väitnud, et kannatanut oleks võinud lüüa keegi teine. Tunnistajate TR ja AL ütlustest selgub see, et V. Pindi korterist oli õue kuulda sealset tüli või kaklust. TR sõnade kohaselt olid kostvad helid seostatavad kaklusega, oli mööbli kukkumise hääli. AL ütluste kohaselt oli kuulda ka inimeste hääli. Kuna V. Pindi köögis olid tema ja kannatanu, said just nemad olla konflikti osapoolteks. Kui TR ja AL läksid müra peale vaatama, mis toimub, nägid nad juba kannatanut tänaval. See tähendab, et just selle konflikti raames, mida tunnistajad kuulsid, sai kannatanu vigastuse, mis tõi kaasa tema surma. Tunnistajate ütlustega selle kohta, et nad kuulsid kaklusele iseloomulikku müra, haakub surnu ekspertiisiaktis märgitu, et kannatanu võis saada kätel olevad lõikehaavad noalöökide tõrjumisel. See tähendab, et tekkinud konflikti käigus ei lükanud V. Pint kogemata kannatanu käes olevat nuga kannatanule kõhtu, vaid V. Pint ise lõi kannatanut noaga, mille eest viimane püüdis ennast kaitsta. 6. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et V. Pint tegutses hädakaitseseisundis. Kuigi ringkonnakohus ei pidanud V. Pindi ütlusi toimunu kohta usaldusväärseks, tuleb seda väidet siiski kontrollida. Nimelt nähtub DNA ekspertiisi aktist, et asitõendiks oleva noa käepidemelt võetud DNA proovist saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ekspert on andnud arvamuse, et saadud tulemuste alusel ei saa välistada II-lt, V. Pindilt ja KSP-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (kd II, toim.l. 19). Seega on olemas kahtlus, et kannatanu on noa käepidet puutunud. Ka tuleb arvestada sellega, et tunnistaja AL ütluste kohaselt tuli V. Pint jooksuga nende juurde ja teatas neile, et talle oli kallale tuldud (kd II; toim.l. 6

(7)159). Tunnistajad PS ja VV kinnitasid sama, kusjuures nende sõnul oli V. Pindi väide see, et kannatanu oli tahtnud teda pussitada (kd II; toim.l. 153; 155). Nende tõendite põhjal tuleb lähtuda sellest, et konflikti alustas kannatanu ning et kannatanu haaras noa. Siiski leiab ringkonnakohus, et kannatanut noaga lüües ei tõrjunud V. Pint enam vahetut rünnet. Seda näitab tõik, et V. Pindil noahoopide tõrjumisele viitavaid vigastusi tuvastatud ei ole. Küll on need, nagu eespool märgitud, tuvastatud kannatanu kätel. See, et vigastused olid kannatanu mõlematel kätel, näitab seda, et sel ajal, kui kannatanu need vigastused sai, pidi nuga olema V. Pindi käes. See tähendab, et kui nuga oli algselt kannatanu käes, sai V. Pint selle tugevas joobes kannatanult kätte, ilma et ta seejuures mingeid vigastusi oleks saanud. Ringkonnakohtu hinnangul õnnestus V. Pindil sellega juba kannatanu rünne tõrjuda. See, et kannatanu end kaitses, näitab et pärast kannatanult noa äravõtmist ründas V. Pint omakorda kannatanut. Sel ajal ei olnud V. Pint aga enam hädakaitseseisundis. 7. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 tuleb V. Pindilt mõista välja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud, milleks on kaitsjale apellatsiooni esitamise eest makstav tasu 192 eurot. /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla /allkirjastanud digitaalselt/ Orvi Tal 7