) §-de 61 ja 62 alusel. Korralduse põhjendustest ei nähtu, et maksuhaldur oleks asjas tähendust omavates küsimustes eelnevalt pöördunud Baltic Tööjõud OÜ poole. Sellega on rikutud
Korraldusest ei ilmne, et maksukohustuslane ei oleks koostööaldis, oleks jätnud teabe või dokumendid esitamata või maksuhaldurile esitatud teave oleks olnud ebapiisav.
lõikes 2 sätestatud nõude eesmärgiks on, et maksuhaldur selgitaks võimalikult palju asjaolusid välja maksukohustuslaselt endalt ja alles siis, kui jääb järele asjaolusid või küsimusi, mis vajavad täiendavalt võrdlevat teavet teistelt isikutelt, pöördutakse muude isikute poole. Maksuhalduri tavapärane praktika on kahjuks vastupidine. Korraga püütakse saada võimalikult palju infot erinevatelt isikutelt, eelnevalt selgeks tegemata, kas seda infot on üldse vaja. 7.
lõikes 3 sätestatakse nõue viia menetlus läbi efektiivselt, vältides üleliigseid kulusid ja ebamugavusi, jälgides seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste kaitse. Kaevatava korralduse põhjendustest ei tulene piisava selgusega, mis asjaolud annavad alust nõuda täiendavat infot kolmandalt isikult. Eksisteerib põhjendatud kahtlus, et infot ei ole maksuhaldurile vaja selles menetluses. Selliseks järelduseks annab muuhulgas põhjust korralduses märgitud asjaolu, et kontrolli Baltic Tööjõud OÜ suhtes alustati 30.06.2014, kuid kaebajalt nõutakse teavet 29.05.2015, põhjendusega, et vastustajale laekus info äriühingu töötajate ebakorrektse deklareerimise kohta. Eluliselt on ebausutav, et maksuhalduril on kulunud ca üks aasta menetluse alustamisest alates, et asuda kontrollima laekunud infot töötajate deklareerimise kohta. 8. Korraldusest ei selgu, kuidas puutub kaebajasse see, kuidas deklareerib oma töötajaid Baltic Tööjõud OÜ. Korralduses ei ole vähimaidki põhjendusi, millest tuleneks, et just kaebaja töötasu on valesti deklareeritud. Seega ei ole korralduse andmise põhjendustena toodu asjakohane ja põhjendusena piisav. 2 9. Korralduses on sisuliselt motiveerimata, miks nõutakse kolmandalt isikult suulist teavet. Maksumenetluse üldpõhimõtetega (
lõikes 3 ja
lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetega) ei ole kooskõlas maksuhalduri tegevus, kus kolmas isik kohustatakse ilma igasuguse põhjenduseta ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma. Korralduses puuduvad põhjendused, miks ei ole võimalik rakendada vähem koormavat teabe küsimise viisi, s.o kirjaliku teabe esitamist.
lõikes 1 sätestatud kolmanda isiku maksuhalduri juurde kutsumise võimaluse kasutamine eeldab, et korralduses oleks ära näidatud asjakohased põhjendused kolmanda isiku kutsumise vajaduse esinemise kohta. Isikul on õigus teada, miks kulutatakse teise isiku maksuasjas tõendite kogumiseks tema aega ja vahendeid.
lõiget 1 tõlgendades saab järeldada, et kolmandalt isikult teabe küsimine peaks olema üldjuhul kirjalik, mis on kooskõlas ja arvestab ka
10. Vastavalt
lõikele 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud, milles peab sisalduma muuhulgas sama
Riigikohus on lahendistes asjades nr 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaevatav korraldus rikub kaebuse esitaja õigusi, on vastuolus seaduse, kohtupraktika ja hea haldustava nõuetega ning kuulub tühistamisele. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha.“ Puudub vaidlus, et vastustaja on sooritanud toimingu, maksukohustuslase poole pöördumine, sh sama perioodi lõikes samade maksude kontrollimiseks. On loogiline, et tervikliku ning objektiivse pildi saamiseks OÜ Baltic Tööjõud tööjõumaksude kontrollimisel, küsib vastustaja teavet ning dokumente ka tehingu (nt tööleping või muu võlaõiguslik leping) arvatavalt teiselt poolelt, s.o töötajalt. 13. Puudub vaidlus, et kontrollitava TSD-l on kaebajat töötajana kajastatud. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (
) ning sellest tulenevalt ei ole kaebajal endal võimalik valida, kas Baltic Tööjõud OÜ menetluses kogutav kontrolliteave või mõni konkreetne menetlustoiming omab menetluses tähendust või mitte. Kaebajat ei ole koormatud teabe saamisega kontrollperioodi väliselt või 3 muude tehingutega seonduvalt. Selles tähenduses on samade küsimustega OÜ Baltic Tööjõud poole pöördutud. Töötajana võib kaebaja omada täiendavat infot kontrollitavate maksudega seonduvalt ning kui kaebajat puudutavalt pole kontrollitav tööjõumakse valesti deklareeritud ega tasutud, siis selles osas määramist ei tule.
lõike 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, muuhulgas ka kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid, asjad ning maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
lõike 1 esimeses lauses sätestatakse maksuhalduri õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lõike 3 kohaselt toimub teabe nõudmine selles sättes nimetatud ja viidatud vorminõuetele vastava korraldusega. Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad
Ainsa eeldusena kolmandale isikule
lõikes 3 nimetatud korralduse adresseerimisel sätestatakse sama paragrahvi lõikes 2 see, et maksuhaldur oleks varem pöördunud maksukohustuslase poole. Tõendite ja andmete esitamisest on kolmandal isikul õigus keelduda
20. Kuivõrd
-ga on maksuhaldurile antud õigus kolmandalt isikult maksumenetluses igasugust tähendust omavat teavet nõuda ja kolmas isik on sellisel juhul kohustatud nõutud andmeid esitama (
lg 1; vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11, 3-3-1-26-11), kaebaja ei ole ka kaebuses toonud välja tõendite ja andmete esitamisest keeldumise asjaolusid (
), lähtub kohus 4 asja lahendamisel eeldusest, et kaebaja osas ei esinenud kaevatava korraldusega pandud kohustuse täitmisest keeldumist tingivaid aluseid. 21. Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2011 otsus nr 3-10-1784). Käesoleval juhul leiab kohus, et kumbagi neist põhjustest ei esine. 22.
lõikest 3 tulenevalt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse. Korralduses märgitakse maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Muuhulgas märgitakse korralduses selle andmise faktiline ja õiguslik alus (
Seega tuleb korralduses märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kohus nõustub kaebajaga selles, et korralduses sisalduv põhjendus on pigem napp, kuid see ei ole praegusel juhul korralduse tühistamise aluseks. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-98-10 (punktid 14–16) tuleneb, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul. Praegusel juhul on kaevatavas korralduses märgitud, et maksuhaldur kontrollib Baltic Tööjõud OÜ töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, arvestatud sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar 2014 kuni aprill 2014 (k.a). Lisaks on kaevatavas korralduses märgitud, et maksuhaldurile teatavaks saanud informatsiooni kohaselt ei ole äriühing deklareerinud oma töötajaid korrektselt. Kaebajalt teabe nõudmise põhjusena on korralduses välja toodud, et Baltic Tööjõud OÜ deklaratsioonidest nähtuvalt on kaebaja saanud äriühingust kontrollitaval perioodil töötasu väljamakseid. Kaebajal paluti maksuhalduri juurde kaasa võtta muuhulgas Baltic Tööjõud OÜ-ga sõlmitud tööleping, töötasu saamist tõendavad dokumendid (sh isiklikud pangakonto väljavõtted kontrollitava perioodi kohta), palgalehed ja muud töötasu saamist tõendavad dokumendid. Kaebajalt teabe saamist peab maksuhaldur kaevatava korralduse kohaselt vajalikuks maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Korraldusest nähtub ka, et kaebajat kui maksumenetluses kolmandat isikut kohustati teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma
§-st 46, § 61 lõigetest 1 ja 3 ning § 62 lõigetest 1 ja 3 juhindudes. Kohtu hinnangul ilmestab ülaltoodu selgelt, et vaidlustatud korraldus on põhjendatud määral, mis võimaldab mõista miks on vajalik teabe saamine kolmandalt isikult ehk kaebajalt. Korraldusest on selgelt näha, millise maksumenetluse jaoks teavet vajatakse. Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, mida nõutud teabe ja dokumentide abil tõendatakse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-293, p 15). 23. Kohus nõustub kaebajaga, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb maksuhalduril maksumenetluses pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Sealjuures saab maksuhaldur pöörduda kolmanda isiku poole sama teabe saamiseks, mida on eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Kaevatavas korralduses on maksuhaldur märkinud, et MTA teostab Baltic Tööjõud OÜ üle kontrolli 30.06.2014 korralduse nr 12.2-3/023970-1 alusel. Kohtumenetluses on selgunud, et viidatud MTA 30.06.2014 korraldusega ongi maksuhaldur küsinud teavet esmalt maksukohustuslaselt (tl 31). Kusjuures teavet on küsitud perioodi jaanuar 2014 kuni aprill 2014 kohta. Kohtu hinnangul on selline kontroll hõlmatud
lõikes 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga — teha kindlaks Baltic Tööjõud OÜ maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-98-10 selgitanud (p 19), et „nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.“ Kohtu 5 hinnangul on kaevatava korralduse puhul see nõue täidetud, arvestades, et kaevatava korraldusega nõuti kolmandalt isikult teavet samal kindlaksmääratud perioodil toimunud töötajatele tehtud väljamaksete kohta. 24. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks vaidlusaluses korralduses kaebajale pandud kohustust ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse.
Maksuhalduril on pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (
On küll tõsi, et maksuhalduril tuleb kolmanda isiku
lõike 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning
lõike 3, § 12, § 46 lg 3 punkti 5 ja § 61 lõike 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus, miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-98-10 tõdetu, et ühe ja sama maksumenetluse raames pole õigusvastane ka kolmanda isiku mitmendat korda maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustamine, kusjuures täidetud peab olema vaid üldine
lõigetest 1 ja 3 tulenev põhjendamise nõue, s.o viide korralduse andmise õiguslikule alusele ja selgitus korralduse andmise faktilise aluse kohta. Kohtu hinnangul on teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine eelkõige vajalik selleks, et kolmas isik saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. See on vaidlusalusest korraldusest täiesti arusaadav. Kohus leiab, et kaevatav korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud. Käesoleval juhul ei sisalda kaevatav korraldus küll eraldiseisvat põhjendust, miks pidas maksuhaldur vajalikuks kutsuda kaebaja teabe andmiseks MTA ametiruumidesse, kuid kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus toonud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus koormaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-90-13 (p 11) leidnud, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamiseks antakse õiguslik alus
lõikega 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käiku korraldusest ei nähtu. Kaebaja teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma kohustamine oli kohtu hinnangul kooskõlas maksumenetluse efektiivsuse põhimõttega.
lõike 3 järgi tuleb maksuhalduril viia menetlus läbi võimalikult kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kohtu hinnangul teenib kolmanda isiku suuliste selgituste andmine kirjalikust suhtlusest kahtlemata maksumenetluse kiiremat ja efektiivsemat läbiviimist. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-26-02 leidnud (p 14), et maksuhaldur on kohustatud järgima haldusmenetluse üldistest põhimõtetest tulenevaid maksumenetluse põhimõtteid hoolimata sellest, kas ja kuivõrd need põhimõtted on sätestatud
-ga või maksuseadustega. Uurimispõhimõte kohustab maksuhaldurit välja selgitama kõik maksustamiseks olulised asjaolud. Seega on maksuhaldur uurimisprintsiibist lähtuvalt kohustatud menetluse käigus välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud, kogudes tõendeid omal initsiatiivil ning uurides kõiki asjaolusid täie põhjalikkusega. Käesoleva asja asjaoludest ei nähtu ka, et tegemist oleks olnud ebaproportsionaalse meetmega tõendite kogumiseks. Kohus ei välista, et maksuhalduri juurde ilmumine võib isikus iseenesest teatud ebamugavustunnet tekitada, kuid pelgalt ebamugavustunde ajendil ei saa olla põhjendatud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine. Sellisel eeldusel muutuks
Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse täitmine võimalik, saanuks ta vajaduse korral sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda korralduse muutmist. Asjaolu, et korralduse täitmine nõuab kaebajalt tema aega ja vahendeid (tl 5), ei ole piisav, et lugeda korralduse mõju ülemääraselt koormavaks. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.