← Eesti

3-15-741/21

Obsah (4)§ 1§ 7§ 8§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-741 Haldusasi G.T.i kaebus Maksu- ja Tollia

) § 7 lg-st 2 ei kehti maamaksuteate kui spetsiifilist liiki haldusakti suhtes haldusmenetluse seadus (HMS, sh § 58) ega riigivastutuse seadus (RVastS, sh § 3 lg 3 p 1). Veelgi enam, HMS § 112 lg 2 alusel eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse seda seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus.

  1. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata vastavalt määruskaebementlustes esitatud järgmised seisukohtadele. vastuses kaebusele ja 7.
  2. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud MTA põhjenduste juurde. Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamatu ning ta toetab kohtute senises menetluses väljendatud seisukohti. Ka Riigikohus leidis samas asjas 16.12.2015 kohtumääruses (haldusasi nr 3-3-1-55-15, otsuse p 13), et kaebuse eesmärgi saavutamine on selles esitatud põhjendustel vähetõenäoline. 7.
  3. Kaebajale etteheidetava käitumise märkimine pole maamaksuteates vajalik. Kaebaja ei ole viidanud mingitele eranditele, mis tema maamaksukohustust välistaksid või vähendaksid. Kuna ei vaielda selle üle, et kaebaja oli
  4. jaanuari
  5. a seisuga maksuteates märgitud kinnistu omanik, ei saaks ka maksuteate parem ega põhjalikum motiveerimine viia määratud maksusumma muutmiseni, kui kõik selle aluseks olevad faktilised asjaolud (maksuobjekt, subjekt ja maa maksustamishind) jäävad samaks. 7.3.

§ 1

lg 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks; lõike 2 kohaselt määratakse maa maksustamishind ja kehtestatakse selle vaidlustamise kord, lähtudes maa hindamise seadusest; lõike 3 kohaselt arvutatakse maamaks kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal. 3

(7)3-15-741 7.4.

§ 7

lg 2 kohaselt väljastab MTA maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt

  1. veebruariks. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas on sätestatud, et maksuteadet ei pea allkirjastama. 7.
  2. Vastustaja on täitnud ka motiveerimiskohustuse. Maamaks on omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk ja maksjaks maa omanik. Seega puudub mahukas faktiline argumentatsioon, mida maksuteates välja tuua. Vaidlustatud maksuteates on märgitud maksuteate koostamise faktiline alus – kaebajale kuuluva ja maamaksuga maksustava maakasutuse aadress, maakasutuse kood ja omandi suurus. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud õigusnormidele, mille alusel maksuhaldur vastavalt maksuteatele maksu kogub. 7.
  3. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud ka maamaksuteate aluseks olevat eelhaldusakti. Riigikohus leidis ka 01.02.2016 lahendis asjas nr 3-3-1-65-15 (p 9), et pärast maa maksustamishinna akti kättetoimetamist toimuv, nagu maamaksumäära tõus või kinnistu omaniku vahetus, ei anna õigust vaidlustada lõplikult jõustunud eelhaldusakti. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Asjas on vaidlus kaebajale adresseeritud maamaksuteate õiguspärasuse üle. Kaebaja hinnangul on tegemist haldusaktiga, mille vormivead ja põhjendamispuudused on aluseks selle tühistamiseks. Vaidlustatud maamaksuteate õigusliku alusena on märgitud

§ 7lg-d 1-3 ja 7 ning MKS § 46 (tl 5–5p).

9.

§ 1lg 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks.

Lõike 2 kohaselt määratakse maa maksustamishind ja kehtestatakse selle vaidlustamise kord, lähtudes maa hindamise seadusest.

§ 7

lg 3 kohaselt arvutatakse maamaks kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal.

§ 8lg 1 kohaselt tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1.

jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes

  1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Vaidlustatud maamaksuteatest nähtuvad selgelt maksustatava kinnisasja andmed, maksja andmed ning et see on koostatud
  2. aasta kohta. Asjas pole vaidlust, et kaebaja on omanik olnud juba alates
  3. aastast. Eelnevalt viidatud sätetest nähtuvalt on maamaks omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk ja maksjaks maa omanik. 10.

§ 7lg 2 kohaselt väljastab Maksu- ja Tolliamet maksumaksjale hiljemalt 15.

veebruariks maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS § 46 lg 1 kohaselt juhindutakse maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui maksukorralduse seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb ka maamaksuteate õiguspärasuse hindamisel lähtuda HMS §-s 54 sätestatust, st et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab 4

(7)3-15-741 vorminõuetele. MKS § 46 lg sätestab maksuhalduri haldusakti kirjaliku vormi nõude ja põhjendamiskohutuse („Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud“). MKS § 46 lg-s 3 on sätestatud maksuhalduri haldusakti kohustuslikud elemendid: 1)maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed. MKS § 46 lg-s 4 sätestatakse vaidlustamisviite nõue.

§ 7

lg 2 näeb ette erisuse vaid maamaksuteate kui haldusakti allkirjanõude osas, sätestades, et maksuteadet ei pea allkirjastama.

  1. Kaebaja väitel on maamaksuteate kui haldusakti motivatsioon ebapiisav ja teade pole üheselt mõistetav, kuna selles pole välja toodud talle ette heidetavat käitumist. Kaebaja rõhutab MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 rikkumist.
  2. Vaidlustatud maksuteatest (tl 5–5p) nähtub selle andnud organi nimetus ja aadress, haldusakti adressaat, haldusakti andmise kuupäev.

§ 7

lg-s 2 sätestatud erand allkirjastamiskohustusest õigustab ka seda, et teatest ei nähtu konkreetne ametnik, kes on selle koostanud. Samuti selgub üheselt maksu tasumise tähtaeg, lisatud on vaidlustamisviide ja selgitavad märkused maksu tähtaegselt tasumata jätmise tagajärgede kohta. Maksuteates on märgitud tasumisele kuuluva maamaksu suurus ning välja on toodud seos konkreetse kinnisasjaga, ajaperiood (

  1. a), mille kohta maamaksu määratakse ning kes on maksu tasuma kohustatud isik. Samuti nähtub arvutuskäik, tasumise kuupäevad ning maksu määramise aluseks olevad õigusaktid. Seega ilmneb maamaksuteatest maksukohustuslasele pandud kohustus. Vaidlustatud maksuteate lisaks olevas tabelis koos selle selgitustega on ära toodud kinnisasja andmed, millega seoses maamaksu tasumist nõutakse, ning maksumäär, maksustamishind ja maksusumma. Samuti on maksuteates selgitatud, et maa maksustamishind on arvutatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr 179 kehtestatud korras keskkonnaministri 30.11.2011 määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal. Samuti on selgitatud, et maamaksu määrad on kehtestatud Tallinna linnavolikogu 23.06.2006 määrusega nr 20 ning välja toodud maamaksu summa arvutuskäik.
  2. Kohtu hinnangul pole maksuteate põhjendustes adressaadi etteheidetava käitumise väljatoomine vajalik ega kohane ning seejuures pole asjassepuutuv kaebaja viide Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-27-14, kuna see käsitleb maksuotsuse põhjendamist olukorras, kus isikule määratakse täiendavat tulu- ja käibemaksu just temale (etteheidetavast) tegevusest tingitud asjaolude tõttu. Maamaksu ei määrata väära ega etteheidetava käitumise eest, vaid maamaksuga maksustamise alus on maa omandi- või kasutusõigus. Tulenevalt

§-st 2 maksustatakse maamaksuga kogu maa (välja arvatud sama seaduse §-s 4 nimetatud erandid). Maamaksu maksab maa omanik või sama seaduse §-s 10 ette nähtud juhul maa kasutaja (

§ 3

). Kaebaja ei ole vaidluse alla seadnud, et on maamaksuteate lisas märgitud kinnistu omanik. Samuti ei ole ilmnenud ka mingeid erandeid, mis tema maamaksukohustust välistaks või vähendaks. Seega puudub mahukas faktiline argumentatsioon, mille esitamiseks maksuteates olnuks vajadus. 5

(7)3-15-741 Maksuteates on esitatud ka selle aluseks olevad õigusnormid (vt otsuse p 8), mida ei ole küll täpsemalt tsiteeritud ega refereeritud.
  1. Kaebaja väitel on ta korterit kasutanud alles lühikest aega ning kaebajale on maamaksuteate faktilise aluse puudumise tõttu ebaselge tema poolt tasumisele kuuluva maamaksu suurus. Eelnevalt viidatud õigusnormidest tulenevalt ei sõltu maamaksukohustus kinnistu omanikuks või kasutajaks oleku lühi- või pikaajalisusest. Kehtivast õigusest ei tulene, et see asjaolu võiks maamaksu suurust mõjutada. Kuna vaidlus puudub selle üle, et kaebaja oli 01.01.2015 seisuga maksuteates märgitud kinnistu omanik ning see nähtub ka kinnistusregistri andmetest, ei saaks ka maksuteate parem ega põhjalikum motiveerimine või teistsugune vormistamine viia määratud makssumma muutmiseni, kui kõik selle aluseks olevad faktilised asjaolud (maksuobjekt, - subjekt ja maa maksustamishind) jäävad samaks. Kaebajalt ei ole nõutud maamaksu tasumist
  2. aasta eest, mil ta jõudis kinnisasja omanik olla vaid väga lühikese ajavahemiku jooksul, vaid tegemist on maamaksuga
  3. a kohta, arvestades omandi kuuluvust 01.01.
  4. Ka haldusakti pealkirjast nähtub, et see puudutab
  5. a maamaksu. Kui isik ei nõustu maa maksustamishinna määramisega, siis vastav maksustamishinda määrav akt (eelhaldusakt maksuteatele) on iseseisvalt kohtus vaidlustatav (Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus haldusasjas nr. 3-3-1-41-03; otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-15, p 9). Vastustaja märgib aga õigesti, et kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud maamaksuteate aluseks olevat eelhaldusakti. Asjakohane on ka vastustaja viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-65-15 (p 9), mille kohaselt pärast maa maksustamishinna akti kättetoimetamist toimuv, nagu maamaksumäära tõus või kinnistu omaniku vahetus, ei anna õigust vaidlustada lõplikult jõustunud eelhaldusakti. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta maksuteates märgitud maksustamishinnaga ei nõustuks.
  8. Kaebaja väidab maamaksuteate ebaselgust ja ebapiisavat põhjendamist. Kohus möönab, et maamaksuteade on oma vormistuselt ja sõnastuselt lakoonilisem ja formalistlikum enamusest halduse poolt praeguseks ajaks kujunenud halduskultuuri juures antavatest haldusaktidest. MTA jaoks haldusakti andmist ega maksuteate adressaadi jaoks sellest arusaamist ei muudaks koormavaks ega keerukamaks, kui teate aluseks olevad normid oleksid ka teates põhjalikumalt avatud ning adressaat ei peaks nende mõistmiseks täiendavate allikate poole pöörduma, vaid sootuks vastupidi. Samas vastab maksuteade kohtu hinnangul õiguspärase haldusakti nõuetele HMS § 54 ja MKS § 46 mõttes. 15.
  9. Poolte vahel ei ole vaidlust haldusakti andmise aluseks olevate asjaolude üle. Kohus on eelnevalt võtnud seisukoha, et omandi kasutamise kestus ei oma maamaksu määramisel tähtsust (otsuse p 14) ning muus osas ei vaidle pooled kohaldatava materiaalõiguse üle. Kohtu hinnangul sisaldab maamaksuteade piisavat faktilist ja õiguslikku põhjendust, et täita MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 nõue vähemalt minimaalses nõutavas ulatuses. 15.
  10. Maamaksuteate andmisel, kui selle eelduseks olevad asjaolud on välja selgitatud, ei ole maksuhalduril kaalumisruumi. Seetõttu ei ole haldusakti õiguspärasuse nõuete täitmiseks ka vajalik esitada põhjendusi, mis on iseloomulikud kaalutlusotsusele HMS § 56 lg 3 järgi. 15.
  11. Kohus selgitab ka, et maksuhalduri haldusakti (sh maamaksuteate) mittemõistmisel on maksukohustuslase jaoks tõhusaim võimalus pöörduda selgituste saamiseks maksuhalduri poole. MKS § 14 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta. 6
(7)3-15-741 Haldusaktis on ka viide võimalusele kasutada selgituste saamiseks tavatariifiga maamaksu infotelefoni. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks selgituste saamiseks neid võimalusi kasutanud.
  1. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ei kohalduks maamaksuteate puhul HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p
  2. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt MKS § 46 lg-st 1 juhindutakse ka maksuhalduri haldusaktide kehtetuks tunnistamise puhul haldusmenetluse seadusest, kui maksukorralduse seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Maksukorralduse seadus ega maamaksuseadus ei sätesta erinorme, kuidas toimida vormi- või põhjendamispuuduste korral haldusakti kehtetuks tunnistamisel (tühistamisel). RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlusvõi vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist Riigivastutuse seadus sisaldab norme avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitseks ja taastamiseks ning selle seaduse kohaldamist maksukorralduse seaduse regulatsioon ega maamaksuseaduse haldusmenetluse erinormid ei välista.
  3. Seega ei saaks üksnes etteheited maamaksuteate põhjenduste lakoonilisusele või mõningale ebaselgusele (nt viidatud õigusnormide sisu pikemalt avamata jätmine) tingida selle tühistamist. Kohtu hinnangul ei esine ka muid vormi- või menetlusvigu, mis võiksid maamaksuteate tühistamise kaasa tuua. Ka menetlusosalise eelnev ärakuulamine ei saaks viia maksuhaldurit teistsuguse otsustuseni, kui maksu määramise aluseks olevate asjaolude üle vaidlust ei ole ja maksuhaldur ei langeta nende asjaolude kindlaks tegemise järel kaalutlusotsust, mis võiks menetlusosaliste täiendavate seisukohtade saamise järel viia teistsuguse lõppjärelduseni.
  4. Eelnevat arvestades leiab kohus, et puuduvad alused vaidlustatud maamaksuteate tühistamiseks. Samuti ei esine HMS § 63 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid maamaksuteate tühisuse. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse ja määruskaebuste esitamisel riigilõivu, muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb ka menetluskulu (tasutud riigilõiv) kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.