KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoprotokolli number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja K

§ 201lg 2 järgi Edvin Massalin isikukood 39203272521xxx.

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Menetlusalune isik Edvin Massalin PPA Ida prefektuuri esindaja Axxx Rxxx Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Viru Maakohus Tunnistada Edvin Massalin süüdi 04.02.2016.a kell 00.15 mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 25.01.2016 kuni 24.05.2016, s.o

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 25 päeva.

VTMS § 205 alusel peab Edvin Massalin ilmuma aresti kandmiseks Jõhvi arestikambrisse aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi 18.04.

1. Aresti kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise aeg. Määrus saata Edvin Massalin´ile ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 31.03.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 04.02.2016 koostatud väärteoprotokolli AB 1464049 kohaselt süüdistatakse Edvin Massalin´it selles, et tema xxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 25.01.2016 kuni 24.05.
2. Oma tegudega rikkus Edvin Massalin

§ 201lg 2 sätet.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Edvin Massalini teo LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja TxxxNxxx avaldas, xxxärkasid autot, mis ületas kiirust. Juhiks oli Massalin ning KAIRI kaudu kontrollides tuvastati, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus. Ise ütles ta, et tal peab juhtimisõigus olema, kuna ta kaebas Riigikohtusse otsuse edasi. Ta on ka varem Massalinit väärteokorras karistanud. Kohus avaldas järgmised tõendid: Väljatrükk Maanteametist juhiloa kehtivuse kohta (lk 5), mille kohaselt Edvin Massalini juhiluba oli 04.02.2016 kehtiv vaid isikut tõendava dokumendina. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 6), mille kohaselt otsus võeti vastu 04.02.2016 ning Edvin Massalin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel alates 04.02.2016 kellast 00.17 kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni. Otsus on allkirjastatud Edvin Massalini ja koostaja poolt. Otsused väärteoasjas 4-15-6564 (tl 7-12), millega Edvin Massalin tunnistati süüdi LS § 227 lg 4 ja § 242 lg 1 järgi ning talt oli ära võetud juhtumisõigus 4 kuuks kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 25.01.

1. Vastus Riigikohtust (tl 15), mille kohaselt on Riigikohtu 25.01.2016 määrus saadetud Edvin Massalinile e-posti teel 26.01.
2. tema kaitsja on määruse AETi kaudu kätte saanud 26.01.2016 ning Edvin Massalin 04.02.2016 kell 10.
3. Määrus avaldati koheselt ka Riigikohtu kodulehel. Väljavõtted KISist (lk 16-17), millest nähtub, millal olid Riigikohtu määrus Edvin Massalinile saadetud ja millal on tema ja tema kaitsja selle kätte saanud. Karistusregistri väljavõtte (tl 18-25), kust tuleneb, et Edvin Massalin on 1 kord kriminaalkorras karistatud ning 57 korda väärteokorras karistatud. Viru Maakohtu päring Maanteeametile (lk 27). Maanteeameti vastus (lk 31-32), mille kohaselt 29.01.2016 oli programmi tehtud märge, et Edvin Massalinilt on juhtimisõigus ära võetud 25.01.2016 – 24.05.2016 ning 25.02.2016 oli programmi tehtud märge, et Edvin Massalinilt on juhtimisõigus ära võetud 15.02.2016 – 14.08.
4. Edvin Massalini 07.03.2016 kohtule esitatud taotlus (lk 35-39), milles palub asja arutada ilma tema osavõtuta, kuna tal pole võimalik ilmuda 09.03.2016 kohtuistungile. Taotluse kohaselt ei teavitanud teda juhtimisõiguse ülesütlemisest ei advokaat ega ka Riigikohus. Juhtimisõiguse olematusest sai teada patrullpolitseinikelt. Kahteseb tegu. Palub karistada rahatrahviga, mida ajatada pikemaks perioodiks. Taotlusele oli lisatud kassatsioonkaebus Viru Maakohtu 10.09.2015 otsusele väärteoasjas 4-15-
5. Kohus loeb tunnistaja ütlusi ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Tõnis Neiland ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andis ütlusi selle kohta, mida ise nägi. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma töös peavad politseitöötajad kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Kohus leiab, et sisuliselt tunnistab menetlusalune isik oma süüd osaliselt, kuna on nõus, et juhtis mootorsõidukit 04.02.2016, kuid väidab, et ta ei teadnud Riigikohtu määruse olemasolust ning seega arvas, et tal on juhtimisõigus olemas. Sisuliselt on tema ütlused kinnitatud KIS väljatrükiga, millest nähtub, et Edvin Massalinile on 25.01.2016 määrus kätte toimetatud 2 04.02.2016 kell 10.
6. Tunnistaja T. Nxxxpidas kinni kiirust ületava sõiduki, mida juhtis Edvin Massalin ning kellel puudus kehtiv juhtimisõigus. Ida Prefektuuri 20.07.2015 otsusega väärteroasjas 244,15,004706 mõisteti Edvin Massalinile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Viru Maakohtu 10.09.2015 otsusega väärteoasjas nr 4-15-6564 jäeti Ida Prefektuuri 20.07.2015 otsus muutmata. Riigikohtu 25.01.2016 määrusega jäeti Edvin Massalini kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus otsus 25.01.
7. Riigikohtu vastuse kohaselt oli 26.01.2016 määrus saadetud E. Massalinile ja tema kaitsjale. Maanteeameti vastuse kohaselt oli E. Massalinilt juhtimisõigus ära võetud 25.01.2016 – 24.05.2016, mille kohat tehti programmi märge 29.01.
8. Sellest tulenevalt oli juhtimisõigus peatatud alates 25.01.
9. Seega on tõendatud, et Edvin Massalin juhtis 16.08.2015 mootrosõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Ka Riigikohus on oma 22.04.2005 otsuses 3-1-1-23-05 märkinud, et juhtimisõiguse peatumine jõustub hetkest, kui isikule loodi võimalus otsusega tutvuda. VTMS § 160 lg 7 kohaselt avaldati määrus koheselt (25.01.2016) Riigikohtu koduleheküljel ning e-posti teel saadeti määrus isikule 26.01.2016, seega alates 26.01.2016 oli Edvin Massalinil võimalus otsusega tutvuda. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, Edvin Massalin xxx juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 25.01.2016 kuni 24.05.
10. Edvin Massalin pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi, rikkudes

§ 90lg 1.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

§ 90

lg 1 p 1 sätestab: Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§-ga 201 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga.

§ 201

lg 2 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises ajal, mil isikul oli juhtimisõigus ära võetud. Käesoleval juhul tuvastati, et Edvin Massalin juhtis xxx kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 25.01.2016 kuni 24.05.

1. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Edvin Massalin juhtis mootorsõidukit ajal, mil temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus vastavalt Liiklusesaduse § 90 lg-le 1 p
2. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et 3 Edvin Massalin pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Edvin Massalin sõiduki autojuhina ei kontrollinud juhtimisõiguse kehtivust, kuid pidi seda tegama, sest oli ta teadlik, et kaitsja edastas kassatsiooni Riigikohtule ja tuleb Riigikohtu lahend. Samuti alates 26.01.2016 oli Edvin Massalin loodud võimalus otsusega tutvuda. Edvin Massalin ei tundnud huvi Riigikohtu lahendi vastu. Seega, juhtides 04.02.2016 kell 00.15 sõidukit, pidi Edvin Massalin võimalikuks, et tal puudub juhtimisõigus, ja möönas seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ja ettevaatamatu tegu. KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

§ 201

lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või aresti. Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise kaudse tahtlusega, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et

rikkumise osas on Edvin Massalin´il ka väga suur kogemus olemas. Edvin Massalinil on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 57 kehtivat väärteokaristust. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik

nõuetest, pidevalt paneb toime liiklusalased väärteod. Edvin Massalin´ile on karistusena määratud nii rahatrahvi, üldkasulikku tööd, aresti (20 päeva) kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kõik Edvin Massalin´ile määratud rahatrahvid on tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni maksimaalsest määrast veidi madalamas määras. 4 (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 5