KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-15-3535 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Tali, Pavel Gontšarov Kriminaalasi Armand Meriniidu taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Harju Maakohtu 10.08.2015 otsuse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja Armand Meriniit (ik 37407100312), riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Armand Meriniidu (Meriniit) taotlus riigi õigusabi saamiseks Harju Maakohtu
- augusti 2015 otsusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 30.05.2016 esitas Armand Meriniit Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada apellatsioon Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusele. Taotluses märgib A. Meriniit, et kirjutas meeltesegaduses alla erinevatele dokumentidele, sh ka mingile sellisele dokumendile, mis võttis temalt õiguse kasutada oma õiguste kaitsmiseks ka teisi kohtuastmeid. Taotluse esitaja lisab, et
- aasta aprillis oli tal autoõnnetus, kus ta sai peatrauma ning palub eeltoodut riigi õigusabi andmise otsustamisel arvestada. Eeltoodule tuginedes taotleb A. Meriniit riigi õigusabi nii dokumentide koostamiseks kui ka apellatsiooniõiguse kasutamiseks kriminaalasjas nr 1-15-
- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Meriniidu taotlus riigi õigusabi saamiseks Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusele apellatsiooni esitamiseks tuleb jätta rahuldamata. A. Meriniit mõisteti Harju Maakohtu 10.08.2015 otsusega süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning karistati vangistusega 15 aastat. Menetluskuludena mõisteti A. Meriniidult välja 8578,80 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et A. Meriniit võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuuliselt kuulub tasumisele 715,65 eurot. 1 Ringkonnakohus märgib, et Harju Maakohtu 10.08.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-3535 jõustus 18.08.
- Nähtuvalt 10.08.2015 toimunud kohtuistungi protokollist avaldas A. Meriniit istungil, et kaebekord on talle arusaadav ning nagu ta kohtule juba teatas, kohtuotsust edasi ta vaidlustama ei hakka. Eeltoodut on süüdimõistetu oma allkirjaga ka kinnitanud, loobudes apellatsiooniõigusest 10.08.
- KrMS § 315 lg 6 kohaselt kantakse apellatsiooniõigusest loobumine kohtuistungi protokolli. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsiooniõigusest loobumisega kaotab isik õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Eeltoodule tuginedes jõustus Harju Maakohtu 10.08.2015 otsus KrMS § 408 lg 1 alusel 18.08.
- Nähtuvalt 10.08.2015 kohtuistungi protokollis märgitust ning samal kuupäeval koostatud dokumendist on nii A. Meriniit kui tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil apellatsiooniõigusest loobumist ka kirjalikult kinnitanud. Eeltoodule tuginedes ei ole A. Meriniidul õigust apellatsiooni esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on paljasõnaline riigi õigusabi taotluses esitatud seisukoht, mille kohaselt ei olnud A. Meriniit võimeline aru saama, millistele dokumentidele ta allkirja andis.
- Ringkonnakohus märgib, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. Isegi, olles tuvastanud isiku maksejõuetuse, peab menetleja KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt järgnevalt hindama seda, kas maksejõuetule isikule riigi kulul esindaja määramisel on taotlejal õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta muuhulgas andmata ka juhtudel, mil menetleja leiab, et asjaoludest tulenevalt ei saa taotlejal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2). Ringkonnakohus leiab, kuna antud asjas on Harju Maakohtu 10.08.2016 otsus jõustunud ning A. Meriniit on apellatsiooniõigusest loobunud, ei ole A. Meriniidul õigust apellatsiooni esitamiseks, seega ei ole isikul õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
- Seonduvalt teistmismenetlusega selgitab ringkonnakohus, et RÕS § 10 lg 51 kohaselt, kui isik taotleb riigi õigusabi teistmismenetluseks, otsustab temale riigi õigusabi osutamise Riigikohus. Riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta. Ringkonnakohus selgitab, et teistmismenetlus on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Kuna Harju Maakohtu 10.08.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-3535 on jõustunud, siis ei ole A. Meriniidul võimalik nimetatud otsusele apellatsiooni esitada. Seega, lähtudes taotluses esitatud soovist jõustunud lahendile kaebus esitada, on A. Meriniidul KrMS § 366 sätestatud teistmisaluste olemasolu korral taotleda teistmist, seega käesoleval juhul on A. Meriniidul võimalik taotleda riigi õigusabi RÕS § 10 lg 51 alusel Riigikohtult.
- Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus A. Meriniidu taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.