Tsiviilasi nr 2-16-2284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-2284 Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi GI'i hagi M-LJ vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 18.04.2016.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M-LJ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad ja 1935 eurot nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): GI (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja (isa) MI Kostja (apellatsioonimenetluses (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik apellant): M-LJ Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda menetlusse võtmast M-LJ apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 18.04.2016.a otsuse peale.
- Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.
- Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1
(4)Tsiviilasi nr 2-16-2284 Asjaolud 1. Hageja esitas 11.02.2016.a hagiavalduse, paludes kostjalt mõista välja hageja kasuks elatis miinimummääras alates 11.02.2016.a kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tsiviilasjas nr 2-10-54319 määrati lapse hooldusõigus lapse isale. Pärast abielu lahutust (19.03.2009.
- a)kasvatas last isa. Alates sellest ajast ei ole kostjalt elatist välja nõutud ning ta ei ole ka ise avaldanud soovi last rahaliselt toetada. Lapse isa võttis emaga 17.01.2016.a ühendust, kuid sai eitava vastuse. 22.03.2016.a istungil avaldas hageja, et soovib elatist muutuvas miinimummääras. 2. Kostja vastuse kohaselt on kostja last toetanud nii palju kui võimalik nii materiaalselt kui ka intellektuaalselt. Lapse isale hooldusõiguse andmisega kinnitas lapse isa, et saab aru, et sellisel juhul jäävad tema kanda ka lapsega seonduvad kulutused. Kostja on ostnud lapsele koolitarbeid, riideid, mänguasju ja tehnikat jne. Kostja on andnud lapsele koos olles ka alati taskuraha. Samuti on kostja toetanud sünnipäevapidusid ja maksnud lapse koolimütsi eest. Kostja soovis lapse viia ka Hispaaniasse puhkusele, kuid selle keelas lapse isa ära. Kostja on alati pakkunud abi vajalikke asjade ostmisel. Kostja leidis, et elatise andmine samal viisil võiks jätkuda. Kostjal on teine laps, 13-aastane tütar L, keda peab kostja üksi kasvatama. Kostja ja ta tütar elavad kostjale kuuluvas eramajas ja kostja sissetulek on 68 eurot, mis on peretoetus (sisaldab üksikvanema toetust ning lasteraha). Kostjaga koos elab ka kostja 76-aastane isa, kes vajab samuti hoolt. Alates 31.01.2016.a on kostja töötu. Varasemalt töötas kostja H OÜ-s, talle kuuluvas ettevõttes. Ettevõtte tegevusala on ehitus ja iluteenindus. Kostja tegevusala on iluteenindus, teeb püsimeiki. Käesoleval ajal on ettevõte sellises seisus, et palka ei ole võimalik maksta. Kogu ettevõtlusest saadav tulu läheb liisingumakseteks. Tütar pole enda bioloogiliselt isalt kunagi saanud elatist, kuna lapse isa pole last tunnistanud ja on Eestist lahkunud. Kostja palus arvestada asja lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõikega 2. 3. Harju Maakohus rahuldas 18.04.2016.a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 01.02.2016.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (12.01.2024.
- a)igakuiselt elatise miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2016.a 215 eurot kuus). Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt on hageja õigustatud nõudma elatist emalt. Kohus leidis, et hageja esindaja ja kostja, s.o hageja vanemate vaheline kokkulepe elatise tasumise ja selle viisi osas ei ole hagejale siduv ning hageja on õigustatud esitama elatise hagi kohtule esitatud kujul, s.o igakuise elatise tasumise nõudes rahalises vääringus PKS § 100 lg 1 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Käesolevas asjas ei ole kostja nõudnud, et tal võimaldataks anda ülalpidamist hagejale muul viisil, kuid on selle välja toonud kui võimaliku kompromisslahenduse. Kompromissini ei ole pooled käesolevas tsiviilasjas jõudnud. Samuti ei vabasta lapse hooldusõiguse määramine ühele vanemale teist vanemat ülalpidamiskohustusest tulenevalt PKS § 96 teisest lausest, mis sätestab, et ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega asjaolu, et hageja hooldusõigus kuulub hageja esindajale, ei vabasta kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus leidis, et miinimumelatise nõude esitamisel ei pea hageja tõendama kulutusi. Kohus leidis, et kostja esitatud tõendid ei anna alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kohtu hinnangul püüdis kostja näidata oma sissetulekuid võimalikult väikestena ja on vähetõenäoline, et hageja ainus igakuine sissetulek on valdavalt vaid peretoetus 69,18 eurot kuus. Kostja on kohtule küll kinnitanud, et temale kuuluv ettevõte on seisus, kus töötasu ei ole võimalik maksta, kuna ettevõtlusest saadav tulu läheb liisingumakseteks. Eeltoodust saab järeldada, et kostja või kostjale kuuluva ettevõtte sissetulekud võimaldavad kostjale või kostjale kuuluval ettevõttel liisingulepingute sõlmimist ja nendest lepingustest tulenevate kohustuste täitmist. Lisaks on hageja kohtule kinnitanud, et temale kuulub kinnistu 2
(4)Tsiviilasi nr 2-16-2284 XXX. Kohus leidis, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega kuna kostjale kuulub kinnisvara, siis on tal vajadusel võimalik alaealiste laste ülalpidamiskohustust täita olemasoleva vara arvelt. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealistele lastele ülalpidamist teenima. Kostja näol on tegemist noore inimesega, kellel on omandatud kutseharidus, mis võimaldab tööturul paremini toime tulla võrreldes isikutega, kellel erialased oskused puuduvad. Kostjale kuulub H OÜ, millest nähtub, et kostja näol on tegemist algatusvõimelise isikuga. Hetkelised majanduslikud raskused ei tähenda, et kostja ei ole võimeline käesoleval ajal ja tulevikus elatist teenima suuremas ulatuses kui kostja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub. Seega on kohtu hinnangul kostja võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostjaga koos elava alaealise lapse ülalpidamise kui ka hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
- Harju Maakohtu 18.04.2016.a otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega mõista temalt välja elatis. Kostjal puudub sissetulek, mis võimaldaks tal maksta igakuist elatist. Kostjal on kasvatada üksikemana teine alaealine laps. Hageja elab isa juures ja seda põhjusel, et Pärnu Maakohtus saavutati kompromiss, et laps võib jääda isa juurde, kui lapse isa hoolitseb lapse heaolu eest ning lapse ema saab lapsega igal ajal kohtuda. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
- Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsust põhjusel, et maakohus ei tuvastanud, et on alus vabastada kostja ülalpidamiskohustusest PKS § 102 lg 2 alusel. Selles osas on aga maakohus tuvastanud, et kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta (mh asjaolud, et kostjale kuulub varana kinnisasi) ei anna alust arvata, et kostja kasvatada olev teine laps jääks hagejale miinimummääras väljamõistetud elatise tõttu halvemasse varalisse olukorda. Maakohus hindas kostja väiteid ja tõendeid kogumis ning leidis õigesti, et seda kostja tõendamisesemesse kuuluvat asjaolu ei ole kostja tõendanud. Töö puudumine iseenesest ei ole alus, et vabastada isikut elatise tasumisest. Teise alaealise lapse halvemasse olukorda jäämist peab tõendama kostja. Selle hindamisel tuleb arvestada mitte üksnes palka vaid kogu varalist olukorda ja seda iseloomustavaid asjaolusid. Iga vanem peab oma last ülal pidama. PKS § 109 kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, tühine. Ülalpidamiskohustuse olemasolu ei saa seega mõjutada see kostja väide, et väidetavalt võttis hageja isa endale kohustuse pidada hagejat täielikult ja ainuisikuliselt üleval. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-16-2284
- Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel M-LJ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud kostja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
- Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)