3-16-681/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-681 Haldusasi GD kaebus keskkonnaministri 07.03.2016 käskkirja nr 1-2/16/213 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – GD Vastustaja – keskkonnaminister Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.04.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus GD määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta GD määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-681 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministri 09.01.2015 käskkirja nr 29 ja 27.08.2015 käskkirja nr 761 alusel viis Maa-amet 10.02.2016 läbi avaliku elektroonilise enampakkumise, kus mh müüdi kinnisasi Jõgeva maakonnas, Pajusi vallas, Pajusi külas, Uuepõllu, suurusega 0,83 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa, katastrinumbriga 57301:002:
2. Kõrgeima pakkumise tegijaks (võitjaks) osutus KD, kõrgeima pakkumise hinnaks 1300 eurot. Paremuselt teiseks pakkujaks osutus kaebaja GD ja tema pakkumine oli 1270 eurot. Enampakkumise tulemused tegi Maa-amet 10.02.2016 teatavaks kohe pärast enampakkumise võitja selgumist kõigile pakkujatele, tehes elektroonilise enampakkumise koondprotokolli osalejatele kättesaadavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus.
3. Keskkonnaminister kinnitas 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/213 avaliku elektroonilise enampakkumise tulemused ning mh otsustas, et Uuepõllu kinnisasja omandamise õigus on enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud KD-il, kellega sõlmitakse müügi- ja asjaõigusleping 6 nädala jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise käskkirja andmisest arvates. 3-16-681
4. GD esitas 07.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 07.03.2016 käskkirja nr 1-2/16/213 tühistamiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei tagatud avalikul elektroonilisel enampakkumisel kaebaja põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele ja veebilehel http://www.maaamet.ee/maaoksjon/info.php?ostueesoigus avaldatud info oli väär. Kaebaja kui võõrandatud Uuepõllu kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik pidi omama ostueesõigust. Uuepõllu kinnisasjal õiguslikul alusel kasutajat ei olnud. Metsaomanikke eelistades diskrimineeritakse põlluharijaid, kes saaksid piirnevat maad enda poolt kasutatava maaga liita ja seda igal aastal sama sihtotstarbega ühtse pindalana kasutada. Keskkonnaamet võrdsustab oma veebilehel põlluharijad ja metsaomanikud ega riku Eesti Vabariigi põhiseadust (PS). Riigivaraseaduses (RVS) selline säte puudub. Seega rikub RVS PS § 12 ja on selles osas õigustühine. Ka oksjonil osalejatele anti selles osas väärinfot ja kõik oksjoni tulemused on kehtetud. Kaebaja põhjendatud huvi antud asja lahendamisel on RVS viimine kooskõlla PS-ga ning kaebajale tekitatud kahju hüvitamine kokkuleppemenetluse teel.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 18.04.2016 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. GD kaebuse Kuna ei võõrandatav Uuepõllu kinnistu ega sellega piirnev kaebajale kuuluv Uuetalu kinnistu ei sisalda metsamaa kõlvikut, siis puudus kaebajal RVS § 66 lg-st 6 tulenev ostueesõigus Uuepõllu kinnistu omandamiseks. Nii võõrandatav Uuepõllu kinnistu kui ka piirnev Uuetalu kinnistu sisaldavad haritava maa kõlvikut, kuid kaebaja selgituse kohaselt ei olnud võõrandataval Uuepõllu kinnistul õiguslikul alusel kasutajat (sh ei kasutanud tema Uuepõllu kinnistut õiguslikul alusel), seega puudus kaebajal ka RVS § 66 lg-st 7 tulenev ostueesõigus vaidlusaluse kinnistu omandamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebajal subjektiivset õigust Uuepõllu kinnistu omandamiseks eelistatud korras, seega ei saa keskkonnaministri 07.03.2016 käskkiri tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Nii RVS § 66 lg-st 6 kui ka lg-st 7 tuleneb, et eelisostuõiguse kasutaja peab kirjalikult teavitama oma sellise õiguse kasutamise soovist enampakkumise korraldajat 5 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud, seega on kaebaja igal juhul minetanud õiguse kasutada ostueesõigust. Maa-ameti veebilehel olev teave tsiteerib RVS § 66 lg-d 6 ja 7 ning sisaldab lisaks järgmist informatsiooni: „Kui riigi poolt müüdava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja suhtes soovivad oma eelisõigust samaaegselt kasutada nii piirneva kinnisasja omanik kui õiguslikul alusel kasutaja (sh enam kui poolt müüdavast maast ajutise kasutuse lepingu alusel kasutanud isik), siis eelistatakse maad õiguslikul alusel kasutavat isikut.“ Tegemist on RVS § 66 lg 7 kolmanda lause ebatäpse tsiteeringuga. Kohus selgitab kaebajale, et nimetatud info on osaliselt eksitav, jättes mulje, nagu oleks eelisostuõigust võimalik kasutada igal piirinaabril. Subjektiivsed õigused tulevad seadusest, mitte riigiasutuse veebilehel olevast teabest. RVS § 66 lg-d 6 ja 7 ei anna maatulundusmaa võõrandamisel igale piirinaabrile eelisostuõigust. Maaameti veebilehel olevat teavet tuleb lugeda tervikuna, mitte lähtuda vaid ühest lõigust eraldiseisvalt ülejäänud teabest. Kuna veebilehel on enne eelnimetatud informatsiooni viidatud RVS § 66 lg-test 6 ja 7 tulenevale, siis oleks kaebaja pidanud mõistma, et piirinaabrina on silmas peetud metsamaa kõlvikut sisaldava kinnistu omanikku metsamaa kõlvikut sisaldava kinnistu võõrandamisel. Kaebaja ei ole seejuures selgitanud, kuidas kahjustas Maa-ameti veebilehel olev väär informatsioon tema õigusi. Kaebaja ei ole seda informatsiooni usaldades eelisostuõiguse kasutamise avaldust esitanud ega selle tõttu mingeid täiendavaid kulusid kandnud. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teda on koheldud põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes metsamaa kõlvikut sisaldavate kinnistute omanikega. Ilmselgelt on metsamaa 2