Obsah (7)

§ 163§ 158§ 162§ 165§ 65§ 150§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Erika Õisla Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-

§ 163lg 5 tähenduses.

1. Avaldada teade XXX(isikukood XXX; surnud 09.10.2015) pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Kohtumäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud Harju Maakohtu 10.02.2016 määrusega kuulutati välja pankrotihalduriks nimetati Andres Hermet. XXXpärandvara pankrot ja 18.04.2016 esitas pankrotihaldur Andres Hermet kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse määrata võlgniku pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks 500 eurot, määratud summa tasumata jätmisel lõpetada XXXpärandvara (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada haldur võlgniku pärandvara pankrotihalduri kohustuste täitmisest, määrata halduri tasu summas 378 eurot, anda pankrotihalduri tasu osaliseks hüvitamiseks summas 185,30 eurot menetlusabi väljamaksmisega OÜ Lundet. Pankrotihaldur Andres Hermeti poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne ning taotlus on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 2 Pankrotihaldur Andres Hermet on 18.04.2016 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXXpärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 20.04.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXpärandvara (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 500 eurot maksmise tähtajaga 27.04.2016. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXpärandvara (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on esitatud üks kohtulahendil põhinev võlausaldaja nõudeavaldus. Nõuete kaitsmise koosolekut ei pidanud haldur ja võlausaldaja vajalikuks korraldada. Samuti ei ole menetluses menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt koostatud jaotusettepanekut. Väljamakset võlausaldajale nõude rahuldamiseks tehtud ei ole, kuivõrd selleks puuduvad vahendid. Vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Pandiese puudub. Müümata vara puudub. Menetluses tasaarveldusi tehtud ei ole. Reaalselt tagasivõidetavad ja tagasinõutavad tehingud haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlausaldaja on kinnitanud, et nõustub menetluse lõpetamisega. Võlausaldaja ega kolmas isik ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus seotud võlgniku surmaga. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXXpärandvara (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Andres Hermet tuleb vabastada XXXpärandvara (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Käesolevas menetluses arvestab pankrotihaldur tasu lähtuvalt halduri poolt läbiviidud toimingutele kulunud ajast. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete täitmiseks 3,5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 315 eurot. Haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kuivõrd OÜ Lundet on käibemaksukohustuslane, lisandub halduri tasule käibemaks summas 63 eurot, kokku 378 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldaja ja avaldaja halduri tasu osas vastuväited esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 378 eurot (sh käibemaks 63 eurot) on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Andres Hermeti töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 378 eurot. Halduri taotlusel määrab kohus tasu väljamaksmise OÜ-le Lundet, so büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. 3

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXXpärandvara (pankrotis) kanda. Kuna pankrotimenetluse kulud ületavad pankrotivara, on haldur esitanud taotluse halduri tasu riigi vahenditest osaliseks hüvitamiseks.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud, milleks on mh ajutise halduri ja halduri tasu pankrotivarast. Aruande kohaselt moodustus XXXpärandvara (pankrotis) pankrotivara arvelduskontol olnud summast 20,80 eurot ja pensionifondi K3 oskutest väärtuses 1 120,37 eurot, millest on välja makstud ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 948 eurot. Pankrotivara arvelt on võimalik välja maksta halduri tasu summas 192,70 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule esitanud menetlusabi taotluse halduri tasu osaliseks hüvitamiseks summas 185,30 eurot (sh käibemaks). TsMS § 183 lg 2 näeb ette, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus hüvitada võlgniku halduri tasu osaliselt riigi vahenditest, on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 154,42 eurot, millele lisandub käibemaks 30,88 eurot, kokku 185,30 eurot. Ülejäänud osas, so summas 160,58 eurot, millele lisandub käibemaks 32,12 eurot, kokku 192,70 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamaksmisele pankrotivara arvelt. Halduri taotlusel määrab kohus menetlusabi väljamaksmise OÜ Lundet, so büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur kulude kinnitamist ei taotle. /digitaalselt allkirjastatud/ Marget Henriksen Kohtunik 4