Obsah (6)

§ 637§ 173§ 174§ 138§ 162§ 175

2-16-4463 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-4463 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi KÜ Olevi 29 hagi J. B. vastu võlg

§ 637lg 21).

1 2-16-4463 I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi (registrikood 597707) asukohaga xxxomanik ja korteriühistu Olevi 29 liige. Korteriühistu Olevi 29 põhikirja p. 3.2.1., 3.2.6.3.2.
2. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest.
3. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale põhjendatud arveid, kuid kostja ei täida oma kohustusi. Kostja võlgnevus on 01.11.2015 seisuga 946, 44 eurot sh põhiosa 935, 23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11, 21 eurot. Hageja tugineb KÜS §-le 5 lg 1, 7 lg 4, 13 lg 4, 151 lg 1, KOS §-le 11, 13 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 946, 44 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv 175 eurot ja õigusabi kulu (MTÜ Irisona) 80 eurot, kokku 255 eurot. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. II KOSTJA VASTUS
4. Kostja märgib vastuses hagile, et on korteriomandi omanik, kuid korteris ei ela. Korter on antud rendile, leping on olemas. Ei ole saanud korteriühistult ühtegi kirja võlgnevuse suuruse kohta. Korteriühistu on seisukohal, et võlg tuleb tasuda korteriomanikul ning neid ei huvita, kes korteris elab. III KOHTU PÕHJENDUSED
5. Arvestades hagi hinda 946, 44 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et kostja on korterelamu Olevi 29 6 korteri number xxx Kohtla-Järve omanik alates 28.03.2011 (tl. 18) ja korterelamus Olevi 29 on asutatud korteriühistu (tl. 17). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Olevi 29 liige ning majandamiskulude arvestamise ja võlgnevuse suuruse üle.

1. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.
2. Korteriühistu Olevi 29 põhikirja p.3.2.
3. ja 3.2.7 (tl. 24) järgi on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt kaasomandi majandamiskulusid, sh. eraldised reservfondi ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kuna ta on korteri välja üürinud (rentinud), ei ole ta kohustatud majandamiskulusid tasuma. Majandamiskulude tasumise kohustus on korteriomanikul KOS § 13 lg 1 tulenevalt, mitte korteri üürnikul ning korteriomaniku ja üürniku omavahelised suhted kostja eeltoodut kohustust ei muuda. Teisi vastuväiteid hagile kostja ei 2 2-16-4463 esitanud. Järelikult on kostja korteriomanikuna maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole majandamiskulusid seisuga 01.11.2015 tasunud kokku summas 935, 23 eurot (66, 04+869, 19) (tl 4). Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 935, 23 eurot. Kohus märgib, et kui üüri (rendi) lepingu järgi oli üürnikul kohustus tasuda majandamiskulusid, tuleb kostjal (üürileandja) need välja nõuda üürnikult, kes rikkus lepingut. Samuti on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kahju hüvitamist.
4. Hageja nõuab kostjalt viivist. Korteriühistu võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7 lg 4). Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 11, 21 eurot (tl 4). Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega määrale. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise 11, 21 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot (tl 29) ja õigusabi eest 80 eurot (2,4*30) (tl 20).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-145-13 p 14). Kohus leiab, et õigusabi kulu 80 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 255 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabi teenuse osutamise eest 80 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3