lg 2 järgi Menetlusalune isik Marti Müürsepp, isikukood: 37003250231; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; töökoht: OÜ XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu Väärteoprotokolli number AB1436244 väärteoasjas nr 2315,16,000511 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 107 lg 1 p 1 ja §-st 83 p 2 ning KarS § 48, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marti Müürsepp 21.01.2016.a. toime pandud väärteos
Marti Müürsepp’al tuleb aresti kandmisele asuda hiljemalt 29.aprillil 2016.a Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Marti Müürsepp’a suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval apellatsiooniteate esitamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetlusse saabusid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurist väärteoasja nr 2315,16,000511 materjalid Marti Müürsepp’a poolt toime pandud
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo kohta koos taotlusega kohaldada Marti Müürsepp’a suhtes karistusena aresti. Kohtu põhjendused ja seisukoht VTMS-i § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine. Marti Müürsepp on oma allkirjaga kinnitanud, et ei soovi kohtuistungi protokolli koostamist.
lg 1 p 1,3 tulenevalt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.
tulenevalt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alused on loetletud
Nimetatud keelu („ei tohi juhtida“) eiramine on karistatav
alusel.
lg 2 kohaselt karistatakse vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikut, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis Marti Müürsepp 21.01.2016.a. kell 18:00 Tallinnas Osmussaare tänava ja Taevakivi tänava ristmikul mootorsõidukit Hyundai Santa Fe, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt
lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 p 3 sätestab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alusena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise. Väärteotoimikust nähtuvalt on Marti Müürsepa suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tehtud 23.09.2015.a. (kõrvaldamise aluseks – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest (25.01.2016.a. seisuga) nähtuvalt puudub Marti Müürsepal kehtiv juhtimisõigus. Väärteoprotokollist nähtuvalt on Marti Müürsepp 21.01.2016.a. rikkumise omaks võtnud ja seda (süü omaksvõttu) allkirjaga kinnitanud. Samuti tunnistas M.Müürsepp rikkumist kohtuistungil. Vastavalt KrMS-i §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS-i § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Marti Müürsepp poolt
kell 18:00 Tallinnas Osmussaare ja Taevakivi tänavate ristmikul) mootorsõiduki (sõiduauto) Hyundai Santa Fe juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt
lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud) toimepanemine on tõendatud: 1) Menetlusaluse isiku (Marti Müürsepp) poolt oma rikkumise tunnistamisega nii väärteoprotokollis kui kohtuistungil. VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt sisaldab väärteoprotokoll menetlusaluse isiku ütluseid, seega on väärteoprotokollis kajastuv ja menetlusaluse isiku allkirjaga kinnitatud lause „protokolliga tutvunud rikkumisega nõus otsuse soovin saada Emailile“ käsitletav tõendina ning ütlused tõendavad, et M.Müürsepp on toimepandud väärtegu tunnistanud; 2) Väljavõttega Maanteeameti liiklusregistrist (seisuga 25.01.2016.a.), millest nähtuvalt puudub Marti Müürsepp’al kehtiv juhiluba; 3) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (23.09.2015.a.), millest nähtub, et Marti Müürsepp on kõrvaldatud mootorsõiduki Hyundai Santa Fe juhtimiselt kui isik, kel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (s.o.
Tõenditest nähtuvalt on täidetud
-i § 90 lg 1 p 1,3 objektiivne teokoosseis M.Müürsepp’a käitumises, s.o. mootorsõiduki juhtimise keelu rikkumine, seejuures isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on tegu karistatav
S-i § 15 lõike 3 kohaselt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Arvestades, et elulise usutavuse aspektist on ebareaalne, et isik, kes on neli kuud varem (politseiametniku poolt) mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, võiks eksikombel arvata, et tal on mootorsõiduki juhtimise õigus olemas, on Marti Müürsepp pannud väärteo toime otsese tahtlusega. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Marti Müürsepp
-i § 90 lg 1 p 1,3 rikkumise eest
-i § 201 lg 2 järgi. KarS-i § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
-i § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist korduva õigusrikkujaga. Teda on karistatud kriminaalkorras, ent mis antud väärteoasja kontekstis peamine – tal on 12 (kaksteist) kehtivat väärteokaristust, seejuures kahel korral (aastatel 2014 ja 2015) on teda karistatud
Seega on eripreventiivse mõjutamise aspektist oluline karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et tegemist ei olnud esimese eksimusega, vaid pigem väljakujunenud käitumisviisiga. Kohus asub seisukohale, et Marti Müürsepp eirab põhimõtteliselt üht liiklusseaduse (liiklusreeglite) põhiprintsiipi, mille kohaselt võib mootorsõidukit (iseseisvalt) juhtida vaid juhtimisõigusega isik. Karistusregistri väljavõttest nähtub lisaks eelmainitule, et 12-st kehtivast väärteokaristusest 11 on M.Müürsepp’al täitmata. Sealhulgas on täitmata/tasumata talle 24.10.2014.a.
Täidetud on ülalpool viidatud, 2015.a. septembris toime pandud
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest mõistetud karistus (arest, mis asendati – 12 h), ent selle asemel, et aresti üldkasulikuga asendamisest õigeid järeldusi teha ja õigusrikkumiste toimepanemine lõpetada, jätkas M.Müürsepp samalaadset käitumist (ajaline distants kahe rikkumise vahel on vähem kui neli kuud). Seega on ilmne, et kergemad karistusliigid nagu rahatrahv või üldkasulik töö ei ole mõjutanud M.Müürseppa süütegude toimepanemisest hoiduma, millest omakorda järeldub, et teda tuleb karistada raskeima karistuse liigi – arestiga. Kohtu hinnangul võib M.Müürseppa edasisest samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma mõjutada üksnes hirm aresti mõistmise ees. Vastavalt KarS-i §-le 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Aresti keskmine määr on 15 päeva. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kohtuistungil väljendatud kahetsust (kuigi seda ei ole protokollitud), karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata asjaolule, et Marti Müürsepp on oma tegu kahetsenud, leiab kohus, et karistus peab vastama sanktsiooni keskmisele määrale, sest 1) kõnealune tegu on rangelt taunitav (juhtimisõiguse saamine on võrdlemisi keeruline protsess; seevastu korduv juhtimisõiguseta sõitmine väljendab põhimõttelist üleolekutunnet ühiskonnas kehtivate kohustuste suhtes); 2) eelmise samalaadse rikkumise eest karistuseks mõistetud (asendatud) aresti määraks oli 12 päeva, ent vastavaid järeldusi M.Müürsepp sellest ei teinud. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb arvestada, et varasemad karistused ei ole pannud M.Müürseppa loobuma mootorsõiduki juhtimisest ilma juhtimisõiguseta. Kohus asub eelöeldu pinnalt seisukohale, et M.Müürsepa käitumist iseloomustab igasuguse aukartuse puudumine riigivõimu ees ja ükskõiksus tema tegudele antud (karistusõigusliku) hinnangu suhtes. Seetõttu tuleb vaatamata kahetsusele määrata karistuseks arest sanktsiooni keskmise määra ulatuses. Kohus leiab, et Marti Müürseppa tuleb karistada
Selline karistus annab signaali ka ühiskonnale, et taoline käitumine on rangelt taunitav. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.