Obsah (5)

§ 69§ 424§ 68§ 65§ 75

1–14-3217 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2016. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-14-3217 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretä

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele Mait Veskile Harju Maakohtu 10.04.2014.

a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistus – 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 2

1. Mait Veski vabastada viivitamatult vahi alt ja lugeda tema poolt vahi all oldud aeg 05.06.-06.06.
2. a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka.
3. Ära kandmata osa 23 päeva vangistust, kohustada Mait Veskit kandma peale kohtumääruse jõustumist.
4. KrMS § 180 alusel mõista Mait Veskilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „Mait Veski, kohtuasi nr 1-14-3217, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu Mait Veskile, prokurörile, XXX Vanglale ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 10.04.
5. a otsusega tunnistati Mait Veski süüdi

§ 424järgi ja karistati teda Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 2, § 64 lg 1 alusel 11 kuu ja 24päevase vangistusega.

§ 69

alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 708 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Mait Veski kohustatud järgima

§ 75lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

M. Veski suhtes kohaldati lisakaristust ning võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-aastaks ja 3-kuuks. Kohtuotsus jõustus 18.04.

1. a. Harju Maakohtu 21.10.
2. a kohtumäärusega pikendati Mait Veskile Harju Maakohtu 10.04.
3. a kohtuotsusega mõistetud karistuse – üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega 6 kuu võrra ning määrati uueks tegemise tähtajaks 17.04.2016.a . Kriminaalhooldaja esitas 08.04.
4. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande Mait Veski suhtes, milles ta taotleb M. Veski karistuse täitmisele pööramist

§ 69lg 6 alusel.

Taotluse kohaselt Mait Veski ei järgi talle koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ja ei ilmu kriminaalhooldaja poolt määratud tähtaegadel registreerimisele. M. Veski pidi ilmuma 04.04.

1. a registreerimisele, mida ta aga ei teinud ning 06.04.
2. a isik teatas 3 ametnikule telefoni teel, et ta keeldub registreerimisele ilmumisest. Kriminaalhooldusalune on teinud ära 657 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata on 51 tundi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Mait Veski rikub kohtuotsusega talle pandud kohustusi ning ei ole teinud talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunde, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohtu 25.05.
3. a kohtumäärusega kuulutati Mait Veski tagaotsitavaks ning ta peeti samas kriminaalasjas kinni 05.06.
4. a. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil Mait Veski karistuse täitmisele pööramist. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet Mait Veski suhtes. Ta ei täida üldkasuliku töö tunde ega ilmunud registreerimisele. Üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaeg lõppes juba 17.04.
5. a. Talle on juba 1-korral üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendatud 6 kuu võrra tervislikel põhjustel ja senini on tegemata 51 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil karistuse täitmisele pööramist, kuid kuna tal eelmisel päeval suri ema, siis ta soovis korraldada ema matused ning peale seda ilmuda jällegi karistuse kandmisele vanglasse. Kaitsja taotles kohtuistungil võimaldada Mait Veskil korraldada oma ema matused ning seejärel on isik nõus jätkama karistuse kandmist vanglas.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Mait Veskile Harju Maakohtu 10.04.

1. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ning osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Mait Veski ei järginud talle koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid ja ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud tähtaegadel registreerimisele. M. Veski pidi ilmuma 04.04.
2. a registreerimisele, mida ta aga ei teinud ning 06.04.
3. a isik keeldus registreerimisele ilmumisest. Kriminaalhooldusalune on teinud ära 657 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata on 51 tundi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Mait Veski rikub kohtuotsusega talle pandud kohustusi ning ei ole teinud talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunde, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Mait Veski ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Mait Veski ja tema kaitsja olid kohtuistungil nõus Mait Veski karistuse täitmisele pööramisega, kuid taotlesid hetkel M. Veski vahi alt vabastamist, kuna tal eelmisel päeval, s.o 05.06.
4. a suri ema ning ta peab tegelema ema matuste korraldamisega. Kriminaalhooldusalune väitis kohtuistungil, et tal oli raskendatud üldkasuliku töö tegemine, 4 kuna talle määrati väga raske füüsiline töö ning suhkruhaigena oli tal väga keeruline seda teha. Kohtu hinnangul on põhjendatud Mait Veski karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus 10.04.
5. a kohtuotsusega näitas Mait Veski suhtes üles usaldust ning ei mõistnud talle karistuseks reaalset vangistust, vaid andis süüdlasele võimaluse teha vangistuse asemel üldkasuliku töö tunde, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Lisaks maakohus juba 21.10.
6. a kohtumäärusega pikendas Mait Veskile üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega, millega seoses oli kriminaalhooldusalusel võimalik üldkasuliku töö tunde teha maksimaalse seaduse ettenähtud tähtaja – 2 aasta kestel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võimaldada Mait Veskil jätkata nüüd üldkasuliku töö tundide tegemist. Vastavalt seadusele tehakse üldkasuliku töö tunde vastavalt kokkulepitud ajakavale, mitte aga kriminaalhooldusaluse soovide ja tujude kohaselt. Kriminaalhooldusalune on kohtuotsuse jõustumisest 18.04.
7. a, s.o 2 aasta ja 1 kuu jooksul leidnud aega ärateha 657 tundi, kuid 51 tundi on ikkagi senini tegemata. Kriminaalhooldusaluse selline käitumine näitab tema poolt täiesti ükskõikset suhtumist kohtu poolt talle määratud karistuse täitmisesse. Kohtu hinnangul rikkus kriminaalhooldusalune nõudeid tahtlikult ja ta ei ole motiveeritud üldkasuliku töö tunde tegema. Kriminaalhooldusalune ei ole kohtule esitanud mitte ühegi mõjuvat põhjust või asjaolu, miks tal ei olnud võimalik mitme kuu jooksul täita kriminaalhoolduse nõudeid. Seega näitab M. Veski oma käitumisega, et ta ei soovi täita üldkasuliku töö kohustust ega kriminaalhoolduse nõudeid, milleks tal on olnud piisavalt aega. Olukorras, kus isik ei täida mõjuva põhjuseta talle kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö kohustust ega allu kriminaalhooldusele, ei ole võimalik karistuse eesmärkide saavutamise teisiti kui selle reaalsele täitmisele pööramisega. Kohtuistungil Mait Veski teatas, et 05.06.
8. a suri tema ema, mistõttu oleks tal läbipäevil vaja vabaduses olla ning korraldada ema matused. M. Veski on nõus kohtumääruse jõustumisel ilmuma ise vanglasse, et kanda ärakandmata jäänud 23 päeva vangistust lõpuni ära. Rahvastikuregistri kohaselt Mait Veski ema Endla Veski suri 05.06.
9. a. Kohus on seisukohal, et Mait Veski suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Mait Veskile Harju Maakohtu 10.04.
10. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 25 päeva vangistust -

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kuna aga Mait Veski ema suri 05.06.2016. a ning M. Veskil on vajalik korraldada ema matused, võimaldab kohus kriminaalhooldusalusel vahi alt vabaneda, lugeda tema poolt ära kantuks vahi all oldud aeg, s.o 2 päeva. Kohtumääruse jõustumisel on Mait Veski kohustatud ilmuma 23-päevase vangistuse kandmisele XXX Vanglasse. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/