Obsah (4)

§ 10§ 7§ 17§ 203

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-214 Haldusasi A.I. kaebus soodustingimustel van

§ 10lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.I. esitas 29.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust andva asjaolu tuvastamist. Kaebuse kohaselt on vaidluse all tema töötamine katlamasinistina perioodidel 01.07.1981–28.02.1982, 01.10.1987–30.04.1994, 08.04.1995–16.03.1998, 16.08.1999–15.09.
2. Kaebaja taotleb temaga koos töötanud isikute tunnistajatena ülekuulamist.
3. Tartu Halduskohus võttis 10.02.
4. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis Sotsiaalkindlustusametile tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
5. Sotsiaalkindlustusamet leiab 04.03.2016 esitatud kirjalikus vastuses, et asi tuleks anda kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule.
6. Tartu Halduskohus peatas 21.03.
7. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-16-214 kuni Tartu Halduskohtu 26.11.
8. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2595 Riigikohtule edastatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas Riigikohtu lahendi jõustumiseni.
9. Tartu Halduskohus uuendas 13.05.
10. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-16-214 ja edastas A.I. kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohus märkis, et Sotsiaalkindlustusamet, kes on käesolevas asjas vastustajaks, on selgitanud, et Sotsiaalkindlustusametil ei ole enam piirkondlikke struktuuriüksusi ning ametnike asukoht ei ole määratletud piirkondlikkuse põhimõttest tulenevalt, vaid lähtudes spetsialiseerumisest. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha järgi. Sotsiaalkindlustusamet asub aadressil Endla 8, Tallinn. Justiitsministri 27.10.

1. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 lg 1 kohaselt kuulub Harju Maakond Tallinna Halduskohtu tööpiirkonda. Riigikohtu 10.05.
2. a kohtuotsuse kohaselt asjas nr 3-4-1-31-15 on

§ 7

lg 1 põhiseaduspärane, mistõttu puudub Tartu Halduskohtul pädevus lahendada Sotsiaalkindlustusameti soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust andva asjaolu tuvastamise vaidlusi, sõltumata kaebaja elukohast.

1. Kaebaja esitas 26.05.2016 määruskaebuse, milles märkis, et soovib asja lahendamist Tartus, kuna Tallinnasse jõudmine on tunnistajate tervise tõttu võimatu.
2. Tartu Halduskohus võttis 27.05.
3. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 13.05.
5. a määruse tühistamiseks. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Riigikohus on otsuse haldusasjas nr 3-3-1-31-14 punktis 13 selgitanud, et kui kaebuse eesmärk on suurema pensioni saamine, siis on selles asjas

§ 17

lg 1 järgi vastustajaks Sotsiaalkindlustusamet kui asutus, kes määrab pensioni suuruse.

§ 7lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha järgi.

Sotsiaalministri 19.08.

1. a määruse nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ § 1 lg 5 kohaselt asub Sotsiaalkindlustusamet Tallinnas. Harju maakond kuulub justiitsministri 27.10.
2. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 1 kohaselt Tallinna Halduskohtu tööpiirkonda. Seega on Tartu Halduskohus õigesti andnud asja

§ 10lg 1 alusel üle Tallinna Halduskohtule.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja asja menetlemist Tartus, kuna Tallinnasse jõudmine on tunnistajate tervise tõttu võimatu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.05.
2. a otsuse kohaselt ei ole

§ 7

lg 1 regulatsioon, mille kohaselt tuleb nendes haldusasjades, kus vastustajaks on Sotsiaalkindlustusamet, esitada kaebus Tallinna Halduskohtusse kui Sotsiaalkindlustusameti 2 asukoha järgsesse kohtusse, sõltumata kaebaja elu- või asukohast, põhiseadusvastane. Riigikohus on nimetatud lahendis samuti märkinud, et asja lahendamine kaebaja elukohaga võrreldes kaugemas kohtus ei pruugi olla kaebaja jaoks ülemäära koormav, sest kohus saab kasutada mitmeid menetluslikke võimalusi, mille tulemusena ei pea kaebajad ja tunnistajad asja lahendavasse kohtusse isiklikult kohale ilmuma. Riigikohus on viitena Sotsiaalkindlustusameti arvamusele otsuse punktis 46 välja toonud, et ka juriidilise fakti tuvastamise asjades, kus on vajalik tunnistajate ülekuulamine, saab kohus kasutada kirjalikku menetlust. Riigikohus on otsuse punktis 47 osutanud sellele, et isegi asja arutamise korral kohtuistungil ei tähenda see menetlusosaliste kohustust ilmuda asja arutavasse halduskohtusse, sest menetlusosalisel on põhjendatud vajaduse korral võimalik taotleda väljasõiduistungi korraldamist neile lähimas kohtumajas. Samuti saab isegi juhul, kui kohus jätab väljasõiduistungi korraldamise taotluse rahuldamata, menetlusosaline suhelda kohtuga menetluskonverentsi teel mõnest teisest kohtumajast. Ka toimikuga tutvumise osas on Riigikohus viidatud lahendi punktis 48 märkinud, et põhjendatud juhtudel saab isik taotleda toimikuga tutvumist endale lähimas kohtumajas. 10. Seega ei tähenda asja lahendamine Tallinna Halduskohtus tingimata seda, et kaebajal ja tunnistajatel tuleb isiklikult Tallinna Halduskohtusse kohale ilmuda. Kaebajal on võimalik taotleda Tallinna Halduskohtult asja menetlemist viisil, mis ei nõua tema ja tunnistajate isiklikku kohalviibimist kohtu asukohas. 11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.05.2016. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Tanel Saar Maili Lokk 3