lg 2 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes
Jätta rahuldamata Mihhail Lopatkin’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 25.05.
ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU 03.05.
) § 542 lg 1 ja LS § 262 p 1 alusel hoiatustrahv 15 eurot. 12.05.
lg-st 5 piirduda tema kirjaliku hoiatamisega arvestades ka asjaolu, et kaebajat ei ole varem liiklusväärteo eest karistatud ning väärteoga kahju ei tekkinud. 17.05.2016. a määrusega jättis Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse liikluspolitseinik Merianne Heinmäe Mihhail Lopatkin’i esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja leidis, et kuivõrd trahviteate tühistamiseks annab aluse
lg 4 kohaselt õigusvastasust välistava asjaolu esinemine, kuid kaebuses ei ole esitatud tõendeid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, sest see ei vasta
Määruses on lisatud, et trahviteates märgitud ajal ja kohas oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Kaebuses viidatud Maanteeameti kodulehel olev pressiteade on üle kahe aasta vana. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee
25.05.
Trahviteate vaidlustamist reguleerib
, mis ei näe ette trahviteate tühistamist põhjusel, et isikut ei ole varasemalt liiklusväärteo eest karistatud või tema tegevus ei põhjustanud kahju. Hoiatustrahvi määramise aluseks ei ole isiku süü, vaid isikule kuuluvast mootorsõidukist (sõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamisest) lähtuv oht. Trahviteate nr 223016041315 koostamisel ja hoiatustrahvi määramisel on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid. Esitatud kaebuses puuduvad tõendid õigusvastasust välistava asjaolu ilmnemise kohta ning esitatud väited, selgitused ja taotlused ei ole aluseks trahviteate tühistamiseks, mistõttu ei vasta kaebus
lg-s 4 sätestatud nõuetele ja see jäeti läbi vaatamata ja tagastati liikluspolitseinik Marianne Heinmäe määrusega põhjendatult. 30.05.
Kaebaja lisas, et ta on hoolas, virk, korrektne, vastutustundlik, tugev, alati valmis appi tulema ning juhtimisstaaži on tal alates 11.06.2004. a. Lisaks märkis kaebaja, et soovib osaleda kohtuistungil. KOHTU SEISUKOHT Esmalt märgib kohus, et tulenevalt
lg-st 2 vaadatakse kaebus, mis on esitatud kohtuvälise menetleja määruse peale, läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Seega ei ole kohtul antud väärteokaebuse lahendamisel seadusest tulenevalt muud võimalust, kui lahendada see kirjalikus menetluses ehk ilma kohtuistungit korraldamata. Kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteate vaidlustamise korda reguleerib
. Lõige 1 sätestab isiku õiguse trahviteadet vaidlustada selle kättesaamisest 30 päeva jooksul ehk sätte esimene lõige sätestab trahviteate vaidlustamistähtaja. Lõiked 2 ja 21 kehtestavad nõuded kaebusele. Lõiked 3 ja 4 sätestavad trahviteate vaidlustamise alused füüsilistele isikutele ning lõiked 5 ja 6 juriidilistele isikutele.
lg 3 annab võimaluse mootorsõiduki eest vastutaval isikul (ehk isikul, kellele
lg 1 kohaselt saadetakse trahviteade) vaidlustada koostatud trahviteade põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik. Sellisel juhul tuleb isikul, kellele saadeti trahviteade esitada trahvi määranud kohtuvälisele menetlejale sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmed (nimi, elukoht, juhiloa number, sünniaeg või isikukood).
lg 4 kohaselt ei pea sõidukit juhtinud isiku andmeid esitama, kui sõiduk on enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega varatatud, kadunud või hävinenud. Sellises olukorras tuleb sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmete asemel kohtuvälisele menetlejale esitada sõiduki varastamist, kadumist või hävimist tõendavad dokumendid.
lg-s 4 on sätestatud ka teine kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud hoiatustrahvi vaidlustamise alus, milleks on mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine. 3 4-16-4300 Sellises olukorras peab vaidlustaja esitama samuti kohtuvälisele menetlejale tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.
ei sisalda peale eeltoodud kahe trahviteate vaidlustamise aluse (sõidukit juhtis teine isik või esineb õigusvastasust välistav asjaolu) muid aluseid, millele tuginedes oleks trahviteate vaidlustamine seaduse kohaselt lubatud. Kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud hoiatustrahvi vaidlustamise piiramine lubades vaidlustada hoiatustrahvi vaid kahel alusel, on põhjendatav kohtu hinnangul asjaoluga, et kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviotsus ei ole
lg 3 kohaselt süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Seega, kuivõrd tegemist ei ole karistusega, siis ei ole põhjendatud lubada ka nimetatud otsustust vaidlustada piiramatult ükskõik millistel põhjendustel. Mihhail Lopatkin on käesoleval juhul vaidlustanud kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviotsuse järgmistel põhjendustel: teda ei ole varem liiklusväärtegude eest karistatud, ta kahetseb toimunut, ta ei põhjustanud oma tegevusega kahju, ta ei pannud tegu toime tahtlikult ega kavatsetult, tal on juhtimisstaaž alates 11.06.2004. a-st ning ta on hoolas, virk, korrektne, vastutustundlik, tugev ja alati valmis appi tulema. Ükski kaebaja poolt esitatud põhjendus ei ole selline mille alusel saaks vaidlustada trahviotsust kirjalikus hoiatamismenetluses. Kaebaja pole väitnud, et roolis oleks olnud keegi teine isik. Veelgi enam, isik ise tunnistab kaebuses, et tema juhtis trahviotsuses nimetatud ajal ja kohas trahviotsuses nimetatud sõidukit. Samuti ei viita mitte ükski eelnimetatud põhjendustest sellele, et Mihhail Lopatkin’il esines kiirust ületades õigusvastasust välistav asjaolu ehk asjaolu, mille tõttu oli kiiruse ületamine lubatav. Siinkohal selgitab kohus lisaks, et õigusvastasust välistavaks asjaoluks on näiteks karistusseadustiku §-de 28-30 kohaselt hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ning asjaõigusseaduse §-s 41 kohaselt omaabi õiguse teostamine. Seega kuivõrd Mihhail Lopatkin ei ole ei kohtule ega varasemalt kohtuvälisele menetleja esitanud mitte ühtegi põhjendust ega seda kinnitavaid tõendeid, mis oleksid seotud asjaoluga, et tema sõidukit ei juhtinud või tema puhul esines õigusvastasust välistav asjaolu, mis lubas tal kiirust ületada, siis on kohtuväline menetleja täiesti põhjendatult jätnud trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. Lisaks eeltoodule selgitab kohus kaebajale järgmist. Kiiruskaamera poolt n-ö avastatud ja fikseeritud kiiruse ületamise puhul on menetlejal kokku kolm võimalust: 1) kohaldada vähetähtsa hoiatamismenetlust, liiklusväärteo puhul ilma hoiatustrahvita kirjalikku 2) kohaldada hoiatustrahviga kirjalikku hoiatamismenetlust, kus iga ületatud kilomeetri eest määratakse trahviks 3 eurot (võttes aluseks LS § 262 p 1, kuid mitte rohkem kui 190 eurot või 3) alustada kiir- või üldmenetlust, milles võib tulenevalt LS §-st 227 kiiruse ületamise määra arvestades põhikaristuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, aresti pikkusega kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheks aastaks, samuti kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist olenevalt kiiruse ületamise määrast kuni üheks aastaks. Seega on menetlusliigi valimine menetleja kaalutlusotsustus ehk menetleja otsustada on see, kas ta alustab väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras või kohaldab isiku suhtes leebemat mõjutusvahendit, s.t hoiatamismenetlust (kas siis koos või ilma hoiatustrahvita). Ehk menetlejalt ei saa isik nõuda kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamist (hoiatustrahviga või ilma) juba alustatud kiir- või üldmenetluse asemel. Samuti ei saa isik menetlejalt nõuda 4 4-16-4300 kirjalikus hoiatamismenetluses trahviotsuse määramise asemel kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamist ilma trahviotsuseta
Sealjuures vaid kiir- või üldmenetluses määratud karistus kantakse karistusregistrisse. Kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud hoiatus ilma või koos hoiatustrahvita ei ole aga karistus ning seda karistusregistrisse ei kanta (
Seega arvestades antud juhul kiiruse ületamise määra (vähemalt 5 km/h võrra), oleks võinud Politsei- ja Piirivalveamet alustada Mihhail Lopatkin’i suhtes kiiruskaamera poolt fikseeritud rikkumise osas ka kiir- või üldmenetlust, mille tulemusena oleks isikule määratud LS § 227 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv vahemikus 3-30 trahviühikut ehk 12-120 eurot, mis oleks kantud ka isiku karistusregistrisse. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata Mihhail Lopatkin’i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo liiklusmenetlusteenistuse 25.05.2016. a määruse peale. Seetõttu jätab kohus muutmata ka 03.05.2016. a trahviteate nr 223016041315. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.