3-16-859/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-859 Haldusasi K.K. , AS OG Elektra ning S.A. i kaebus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.

1. a detailplaneeringu kehtestamise otsuse nr 21 tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Väike-Maarja Vallavolikogu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja 1 K.K. Kaebaja 2 AS OG Elektra Kaebaja 3 S.A. Kaebajate esindaja v.-adv. Küllike Namm Määruskaebuse esitaja Väike-Maarja Vallavolikogu RESOLUTSIOON Jätta Väike-Maarja Vallavolikogu määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.05.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS§ 252 lg 7 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Väike-Maarja Vallavolikogu kehtestas 31.03.
4. a otsusega nr 21 Väike-Maarja alevikus Pikk tn 12, Pikk tn 8, Pikk tn 10, Ravi tn 1, Ravi tn 1b katastriüksuste ja osaliselt 22 RakvereVäike-Maarja-Vägeva tee katastriüksuse maa-ala detailplaneeringu, peamise eesmärgiga rajada kaubanduskeskus Pikk tn 12 katastriüksusele. Planeeringu esemeks olid mh Pikk tn 8, Ravi tn 1b ja Ravi tn 1 katastriüksuste maa-alad. Detailplaneering annab lahenduse ka Pikk tn 8 maa-alal asuva hoone laiendamiseks, et muuta see sobivaks kavandatavale tervisekeskusele. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, sest detailplaneeringuga kavandatud haljastuse osakaal Pikk tn 12 ja Pikk tn 10 maa-alal on väiksem valla üldplaneeringust sätestatust.
5. Kaebaja 1, kaebaja 2, kaebaja 3 (edaspidi kaebajad) esitasid 04.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.
6. a otsuse nr 12 tühistamiseks. Ühtlasi esitasid kaebajad ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajate sõnul ei arvestatud nende vastuväiteid detailplaneeringu avalikustamise protsessis. Kaebajad on seisukohal, et detailplaneering rikub nende omandi ohutu ja sihtotstarbelise kasutamise võimalust. Samuti rikuti kaebajate hinnangul menetlemisel oluliselt kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud menetlusnorme. Lisaks ei järgita detailplaneeringus Väike-Maarja üldplaneeringus (kehtestatud 24.11.2008) sätestatud põhimõtteid, tagamata on ka tuleohutusnõuded ja vajadusel päästetehnika juurdepääs. Selgusetuks jääb ka asjaolu, kuidas korraldatakse juurdepääs planeeringualale ehitustegevuse ajal. Kaebajale 1 kuuluvad hoonestatud kinnistud Väike-Maarjas asukohaga Pikk tn 14b ja Pikk tn
7. Tegemist on kinnistuga, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja planeeringulahendusega sellist juurdepääsu ei tagata. Selle tulemusena seatakse ohtu hoonete tuleohutus, sest juurdepääsu pole tagatud päästeautodele, mis seab ohtu ka hoonete säilimise. Detailplaneerinuga muutub loomulik valgus, mis vähendab ka Pikk tn 14 asuval kinnistul olevate rendipindade väärtust. Kaebajale 2 kuulub Väike-Maarjas kinnistu Simuna mnt 6a. Kinnistu piirneb planeeringualaga. Kaebajale 3 kuulub hoonestatud kinnistu Pikk tn 14a. Kinnistu piirneb planeeringualaga ja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kaebajad paluvad kaebajate õiguste tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni esitatud kaebuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebajate hinnangul ei ole taotletav esialgse õiguskaitse abinõu piirav ka huvitatud isiku, s.o arendaja jaoks. Kaebajad soovivad haldusakti peatamist alates selle vastuvõtmisest st alates 31.03.2016, millest tulenevalt ei ole vastustajal võimalik mistahes ehitamist käsitleva haldusakti, sealhulgas ehitusloa, tee-ehitusloa, kirjaliku nõusoleku, kasutusloa andmine.
8. Halduskohus peatas 10.05.
9. a määrusega Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.
10. a otsuse kehtivuse lähtuvalt HKMS § 252 lg-st 4 esialgu kuni 09.06.
11. Halduskohus märkis, et HKMS § 252 lg 4 kohasel, kui menetlusosalised ei vaidlusta käesolevat kohtumäärust, rakendub esialgne õiguskaitse kuni sama seadustiku § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani ehk kuni vastava kohtulahendi jõustumiseni.
12. Väike-Maarja Vallavolikogu esitas 23.05.2016 Tartu Halduskohtu 10.05.
13. a määrusele määruskaebuse, milles palub selle tühistada. Väike-Maarja Vallavolikogu hinnangul on halduskohus kohaldanud esialgset õiguskaitset ennatlikult. Detailplaneeringu mahtu arvestades ei ole usutav, et väidetavad negatiivsed pöördumatud tagajärjed saaksid kaebajatele realiseeruda lähitulevikus. Väike-Maarja Vallavolikogu leiab, et puudub alus detailplaneeringu täitmise peatamiseks halduskohtu põhjendamata määrusega kuni 09.06.2016, ja määruskaebuse esitaja ei nõustu, et määruse vaidlustamata jätmisel kehtib esialgne õiguskaitse kuni kohtuvaidluse lõpuni. Käesoleval juhul esineb ülekaalukas avalik huvi ja kolmandate isikute huvid planeerimislahenduse elluviimiseks. Pikk tn 12 kinnistule (omanik Järva Tarbijate Ühistu) on ette nähtud detailplaneerinuga kaubanduskeskuse ehitus ja Pikk tn 8 kinnistule (omanik Väike-Maarja vald) esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks hoone laiendamine. Samuti on kooskõlas avalike huvidega Ravi tn 1 (vallale kuuluv hooldekodu) kinnistul juurdeehituse lahjendus lifti jaoks. Lisaks käsitleb detailplaneering muuhulgas Pikk tn 10 kinnistu sihtotstarbe muutmist elamumaast ärimaaks, tänavavalgustuse rajamist Pikk tn 12, Pikk tn 10 ja Pikk tn 8 kinnistule, liikluskorralduse, 2 jalgteede, parklate, tehnovõrkude, Ravi tänava poolse täiendava juurdesõidutee jms rajamise küsimusi. Väike-Maarja Vallavolikogu hinnangul on nad detailplaneeringut kehtestades kaalunud kõikide isikute õigustatud huve, diskretsiooni õiguspäraselt teostanud ning oma otsust piisavalt motiveerinud. Kaebajate väited nende õiguste kahjustamiseks on paljasõnalised ja otsitud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 10.05.
15. a määruse tühistamiseks.
16. HKMS § 252 lg 4 sätestab, et kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Ringkonnakohus märgib, et 30 päevaks tehtud määruse vaidlustamisena tuleb käsitada nii halduskohtule taotluse esitamist esialgse õiguskaitse tühistamiseks kui ka määruse peale määruskaebuse esitamist. Sellisel juhul tuleb halduskohtul esialgse õiguskaitse taotlus uuesti, seekord sisuliselt lahendada, analüüsides ka vastustaja ja kolmanda isiku (kui on kolmas isik olemas) vastuväiteid. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse pikenemise vältimiseks piisab seega halduskohtule määruse tühistamise taotluse esitamisest.
17. Halduskohus peatas 10.05.
18. a määrusega selguse huvides Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.
19. a otsuse nr 12 kehtivuse lähtuvalt HKMS § 252 lg-st 4 esialgu kuni 09.06.
20. Halduskohus märkis, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani ehk kuni vastava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus oleks pidanud selguse huvides määruses selgitama, et esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikenemise vältimiseks ei pea vastustaja tingimata esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisab ka halduskohtule vastuväidete esitamisest. Praegusel juhul kehtib määruskaebuse esitamisest tulenevalt esialgne õiguskaitse vaid kuni 09.06.
22. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud määruse kontrollimisel saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas ajutise õiguskaitse kohaldamist on alust pidada määruse tegemise ajal põhjendamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul nn kiireloomuline esialgse õiguskaitse rakendamine halduskohtu poolt selguse huvides õigustatud. Ringkonnakohus ei hinda seda, kas esialgse õiguskaitse rakendamine on põhjendatud ka pikemaks ajaks kui 30 päeva, sest see väljub praeguse määruskaebusmenetluse piiridest. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul tuleb enne 30-päevase nn ajutise õiguskaitse lõppemist esialgse õiguskaitse taotlus lahendada sisuliselt, analüüsides ka vastustaja esitatud vastuväiteid. Halduskohus peab tegema seega põhjendustega määruse, kus kaalutakse antud hetke situatsiooni, mitte õiguskaitse taotluse esitamise hetke, kusjuures halduskohus võib jõuda põhjendustega määruses ka põhjendusteta määruses tehtud otsustusest vastupidisele tulemusele.
23. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.05.
24. a määruse muutmata. Tanel Saar Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 4