← Eesti

4-16-4379/3

Obsah (5)§ 191§ 541§ 545§ 79§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juunil 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-4379 Kohtunik Aulike Salo Kaebus Puhas Pesu OÜ kaebus Tallinna L

) § 79 lg 3 p 3, kohus määras:

  1. Rahuldada Puhas Pesu OÜ kaebus.
  2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 04.05.2016.a määrused trahviteadetele nr 144497 ja 146150 esitatud kaebuse läbivaatamata jätmise kohta ning Tallinna Linnavalitsuse 23.05.2016.a määrus nr S3/1405-
  3. Käesoleva määruse koopia saata Tallinna Linnavalitsusele ning kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 191

p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tegi Puhas Pesu OÜ-le kirjalikus hoiatamismenetluses (trahviteade nr 144497)

§ 541lg 1 p 2 järgi hoiatustrahvi summas 20 eurot.

Teokirjelduse kohaselt parkis Puhas Pesu OÜ 04.04.2016.a kell 16.48 Tallinnas Vene tn 22 juures mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX keelatud kohas, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 3 nõudeid. Samuti tegi Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Puhas Pesu OÜ-le kirjalikus hoiatamismenetluses (trahviteade nr 146150)

§ 541lg 1 p 2 järgi hoiatustrahvi summas 20 eurot.

Teokirjelduse kohaselt parkis Puhas Pesu OÜ 25.04.2016.a kell 17.01 Tallinnas Vene tn 22 juures mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX keelatud kohas, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 3 nõudeid. 28.04.2016.a vaidlustas Puhas Pesu OÜ eelnimetatud trahviteated, kuna leidis, et tema peatumise aeg aadressil Vene 22 ei ületanud aega, mis oli vajalik kauba laadimiseks ning tegemist ei olnud parkimisega LS § 2 p 49 mõttes, vaid peatumisega LS § 2 p 52 mõttes, mistõttu ei olnud tegemist LS § 21 lg 4 p 2 rikkumisega. 04.05.2016.a jättis kohtuväline menetleja (Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) Puhas Pesu OÜ kaebuse nimetatud trahviteadete peale läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja leides, et trahviteate saab vaidlustada ainult

§ 545

lõigete 3 ja 4 alustel, seega juhtudel kui mootorsõidukit kasutas teine isik; kui isik esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele, et mootorsõiduk või selle registreerimismärk on varastatud, kadunud või hävinenud; kui isik esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Ühtlasi on kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses toonud välja, et menetluses kogutud fotode hindamisega on tuvastatud, et sõiduk Dacia XXX pargib 04.04.2016.a kell 16.48 ja 25.04.2016.a kell 17.01 liiklusmärgi 362 (parkimise keeld) ja lisatahvlite 822 (mõjusuund 30 meetrit) ning 891b (välja arvatud sõidukid reg nr-ga XXX, XXX ja XXX) mõjualas, mistõttu on tõendatud sõiduki parkimine keelumärgi mõjupiirkonnas. Tegemist ei olnud sõidukiga, mis kannaks registreerimismärki tähisega XXX, XXX või XXX. Juht oli auto juurest lahkunud ja laadimisele viitavat tegevust ei toimunud. Märgi mõjupiirkond algab vahetult peale märki ja on lisatahvli kohaselt 30 meetrit. Sõiduk asus märgi juures, olles mõjupiirkonnas suunaga Vene tn ja Munga tn ristmiku poole. Puhas Pesu OÜ esitas 17.05.2016.a vastavalt

§-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kohtuvälise menetleja juhi 23.05.2016.a määrusega jäeti kaebus kohtuvälise menetleja 04.05.2016.a määruste peale rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk peab olema vahetult kontrollitav. Peatumise puhul ei ole oluline mitte peatumise aeg nagu leiab kaebaja, vaid laadimise fakti vahetu esinemine ning kontrollitavus. Veose laadimiseks ei saa pidada olukorda, kus sõiduki peatamise ja kauba laadimise koht asuvad teineteisest määramata kaugusel (Google Maps andmetel 74 m kaugusel). Sätte mõttega on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt peatumine veose laadimiseks toimub veose laadimise kohas, sest ainult nii saab veose laadimise fakti esinemine olla selge ja kontrollitav ning peatumine põhjendatud. Ühtlasi märkis kohtuvälise menetleja juht, et Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012.a määrusega nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas“ on kehtestatud piirangud mootorsõidukiga liiklemiseks Tallinna vanalinnas. Vastava määruse kohaselt kuulub jalakäijate alasse ka Vene tänav Vanaturu kaela ja Munga tänava vahelisel alal, kus paikneb kaebaja poolt nimetatud väidetav 2 kauba laadimise koht (Vene 11 hoone). Jalakäijate alal paiknevatele asutustele ja ettevõtetele on nende teenindamiseks lubatud mootorsõidukiga juurdepääs alates 06.00 kuni 10.00. Muul ajal on alal asuvatele hoonetele juurdepääs lubatud ainult möödapääsmatu vajaduse korral ja Tallinna Transpordiameti väljastatud loa alusel. Seega on Vene tn 11 hoone teenindamiseks võimalik hoone juurde sõida ainult hommikul kella 06.00 ja 10.00 vahel. Puhas Pesu OÜ esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 23.05.2016.a määruse tühistamiseks ja kirjaliku hoiatamismenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja ebaõigesti tõlgendanud LS § 2 p 52 sätestatud mõistet „peatumine“. Seadusandja ei ole laadimise all silmas pidanud üksnes kauba auto pealt auto kõrvale maha tõstmist, kuna on eluliselt ebatõenäoline, et isik, kes peatub kauba peale laadimiseks saab eeldada, et kaup on eelnevalt asetatud järelevalveta tee äärde. Seadusandja ei välista peatumise võimalikkuse juures seda, et isik peab liikuma lühikese aja vältel lähedal asuvasse hoonesse kauba peale võtmiseks, et seejärel teostada asja sõidukisse asetamise fakti. Samuti oli antud juhul kauba peale laadimine vahetu. Kaebuse esitaja kasutas mõlemal korral silti „KAUBA LAADIMINE“, mis näitab, et tegemist oli vaid peatumisega kauba laadimise ajaks, mida tõendavad ka saatelehed. Kaebuse esitaja leiab, et ebaõige on mitte pöörata tähelepanu parkimise ja peatumise ajalisele võrdlusele. Seadusandja ei erista peatumise ja parkimise ajalist kestust, kuid on eluliselt ebaõige jätta tähelepanuta seda, et peatumise puhul on oluline ka peatumise aeg. Kaebaja arvamuse kohaselt saab peatumiseks nimetada olukorda, kus isik jääb seisma veose laadimise eesmärgiga nagu ka antud juhul toimunud olukorras. Samuti tõi kaebaja välja, et kaebaja esitatud trahvi vaidlustamises, mis oli saadetud 28.04.2016.a Tallinna Munitsipaal Ametile, miks nähes laadimise toimumise fakti, oodati, millal isik sõidab minema ning siis saadeti talle trahv. Lähtuvalt hea usu põhimõttest oleks pidanud antud asutuse töötaja viima kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta rikub seadust või teisel juhul oleks pidanud teda teavitama trahvi määramisest. Kohtu seisukoht

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohtuvälise menetleja juht on jätnud Puhas Pesu OÜ kaebuse kohtuvälise menetleja 04.05.2016.a määruste peale rahuldamata, kuna kaebaja on rikkunud LS § 21 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk peab olema vahetult kontrollitav. Peatumise puhul ei ole oluline mitte peatumise aeg nagu leiab kaebaja, vaid laadimise fakti vahetu esinemine ning kontrollitavus. Veose laadimiseks ei saa pidada olukorda, kus sõiduki peatamise ja kauba laadimise koht asuvad teineteisest määramata kaugusel (Google Maps andmetel 74 m kaugusel). Sätte mõttega on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt peatumine veose laadimiseks toimub veose laadimise kohas, sest ainult nii saab veose laadimise fakti esinemine olla selge ja kontrollitav ning peatumine põhjendatud Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebaja auto paiknes 04.04.2016.a kell 16.48 ja 25.04.2016.a kell 17.01 liiklusmärgi 362 (parkimise keeld) ja lisatahvlite 822 (mõjusuund 30 meetrit) ning 891b (välja arvatud sõidukid reg nr-ga XXX, XXX ja XX) mõjualas. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on menetleja ja kaebaja vahel tekkinud põhimõtteline vaidlus selles, kas Tallinnas Vene tn 22 juures liiklusmärgi 362 „Parkimiskeeld“ mõjupiirkonnas oli kaebaja tegevus 04.04.2016.a ja 25.04.2016.a sündmuskohas vaadeldav 3 parkimisena LS § 2 p 49 võttes või peatumisena LS § 2 p 52 mõttes. Seega on tegemist õigusliku vaidlusega. LS § 21 lg 4 p 2 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab. Käesoleva asja materjalidest ning esitatud fotodest nähtuvalt paiknes kaebaja sõiduauto 04.04.2016.a kell 16.48 ja 25.04.2016.a kell 17.01 liiklusmärgi 362 (parkimise keeld) ja lisatahvlite 822 (mõjusuund 30 meetrit) ning 891b (välja arvatud sõidukid reg nr-ga XXX, XXX ja XXX) mõjualas. Keelumärk nr 362 ei keela antud liiklusmärgi mõjualas peatumise. Samuti puudus sündmuskohal keelumärk nr 361, mis keelaks peatumise Vene tn 22 juures. Seega on kohus seisukohal, et ei ole keelatud antud liiklusmärgi mõjualas peatada sõidukit sõitjate pealevõi mahaminekuks või veose laadimise ajaks, mistõttu tuleb antud juhul analüüsida, kas kaebuse esitaja tegevust on võimalik vaadelda peatumisena LS § 2 p 52 mõttes või mitte. Parkimise ja peatumise mõiste avab liiklusseadus, mille § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Seega on parkimine igasugune sõiduki ettekavatsetud seismajätmine, mis ei ole seotud sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaga. Sama paragrahvi p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumise puhul on oluline rõhk sõnal „ettekavatsetud“, mistõttu peab juht teadma, kus ta auto koorma laadimiseks seisma jätab. Peatumise kestust ei määra ajaline piirang. Esitatud kaebusest nähtuvalt peatus kaebaja 04.04.2016.a kella 16.48 ajal ning 25.04.2016.a kella 17.01 ajal Vene tn 22, Tallinn juures, kuivõrd peatumise eesmärgiks oli pesu võtmine XXX OÜ-lt, mis asub aadressil Vene tn 11, Tallinn. Kaebuse esitaja tegevusalaks on pesu pesemise osutamine juriidilistele isikutele. Pesu võtmise ajaks kliendilt, asetas kaebaja esiklaasile sildi „Kauba laadimine“. Teekond Vene tn 22 juurest Vene tn 11 juurde pesu võtmiseks ja autoni naasmiseks võttis kaebajal maksimaalselt 5 minutit. Auto peatamine Vene tn 11 juurde ei olnud võimalik, kuna tol hetkel olid kõik kohad kinni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema tegevus 04.04.2016.a ja 25.04.2016.a on vaadeldav liiklusseaduse mõttes peatumisena mitte parkimisena. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ning on seisukohal, et antud juhul on kaebuse esitaja tegevus vaadeldav peatumisena LS § 2 p 52 mõttes. Kohus põhjendab antud seisukohta järgmiselt. Kaebuse esitaja tegevusalaks on pesupesemise osutamine juriidilistele isikutele ning 04.04.2016.a kella 16.48 ajal ja 25.04.2016.a kella 17.01 ajal viibis kaebaja Vene tn 22 juures eesmärgiga võtta kliendilt XXX OÜ-lt pesu. Eelnimetatud asjaolu on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kohtule esitatud 05.04.2016.a ja 25.04.2016.a koostatud saatekirjadega, millest nähtuvalt võttis kaebuse esitaja esimesel juhul vastu 4 kotti pesu ja teisel juhul 7 kotti pesu. Kaebaja, näitamaks, et tegemist on kauba laadimisega, asetas vaidlusalustel kuupäevadel oma esiklaasile sildi „Kauba laadimine“. Vastav asjaolu nähtub ja on tuvastatav ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud materjalidest (fotodelt, mis on pildistatud 04.04.2016.a kell 16.48 ja 25.04.2016.a kell 17.01). Seega oli kohtu hinnangul kaebaja poolt kliendi juurde pesukottide järele minemise puhul tegemist ettekavatsetud peatumisega kauba laadimiseks. Kohtuvälise menetleja juht on asunud seisukohale, et veose laadimiseks ei saa pidada olukorda, kus sõiduki peatamise ja kauba laadimise koht asuvad teineteisest määramata kaugusel, vaid veose laadimine peab toimuma veose laadimise kohas, kuna ainult nii saab veose laadimise fakti esinemine olla selge ja kontrollitav ning peatumine põhjendatud. Seadusandja ei ole määratlenud sõiduki ja veose laadimise vahelist lubatavat kaugust ega ka laadimise kestust, vaid märgib, et oluline rõhk on sõiduki ettekavatsetud seismajätmises eesmärgiga laadida veost. Kaebaja on toonud välja, et kuna Vene tn 11, Tallinnas juures ei olnud antud ajavahemikel 4 vabasid kohtasid peatumiseks, peatas ta auto kauba laadimiseks Vene tn 22, Tallinn juures, mis oli kõige lähem koht kliendini. Kohtul puudub alus taolises kaebaja poolt väljendatud seisukohas kahelda. Seega oli kohtu hinnangul kaebaja peatumine Vene tn 22, Tallinn juures ettekavatsetud, kuna kaebaja sooviks oli laadida Vene tn 22, Tallinn hoonest sõidukisse kaup, mistõttu oli tegemist peatumisega LS § 2 p 52 mõttes. Peatumine veose laadimiseks liiklusmärgi 362 „Parkimise keeld“ mõjupiirkonnas ei ole keelatud. Muu hulgas märgib kohus, et kohtuvälise menetleja juhi poolt 23.05.2016.a määruses nr S3/1405-2 toodud viide Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012.a määrusele nr 28 „Liikluskorraldus Tallinna vanalinnas“, on asjakohatu, kuivõrd kaebajale heidetakse ette LS § 21 lg 4 p 2 sätestatud nõuete rikkumist, mitte Tallinna Linnavalitsuse määruse rikkumist.

§ 78

lõike 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Maakohtul on

§ 79

lõike 3 kohaselt võimalik jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus leiab, et käesolevas asjas on Puhas Pesu OÜ õiguste rikkumine võimalik kõrvaldada

§ 79lg 3 p 3 alusel kohtuvälise menetleja ja selle juhi määruste tühistamisega.

Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.