Obsah (9)

§ 333§ 403§ 331§ 373§ 173§ 163§ 190§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 17.05.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-15567 Tsiviilasi XX

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. XXX(hageja) esitas 19.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse ning 30.12.2015 ning 08.01.2016 täpsustatud hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja osa võtnud hageja ülalpidamisest alates
2. a juunist. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus moodustavad kokku 650 eurot: toit 150 eurot, üürikulud 79,50 eurot, kommunaalkulud 92,03 eurot, sidekulud 15,50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, riided ja jalanõud 75 eurot, lasteaed 105,46 eurot, ravimid 30 eurot, kultuuritaseme arendamiseks ostetavad kaubad ja kultuurielu sündmused 87,51 eurot. Hagis märgitakse, et lapsel esinevad sagedased kurgu-, nina- ja kõrvapõletikud ning ülekaalulisus, mistõttu on vaja osta ravimeid ja laps peab pidama aktiivset elustiili, mis põhjustab täiendavaid kulusid. Hageja on seisukohal, et tulenevalt hageja ema majanduslikust olukorrast peab lapse ema kandma 40% lapse igakuistest kulutustest summas 260 eurot ning lapse isal tuleb kanda 60% lapse igakuistest kulutustest summas 390 eurot. Hageja ema poolne elatise andmine hagejale 40% ulatuses on õigustatud, kuna hageja ema ei tööta ja temal puudub püsiv sissetulek. Hageja ema on ametlikult registreeritud töötuna alates oktoobrist
3. a. Hageja ema on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 40%. Hageja palub alates 19.10.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 390 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 18.10.2014 kuni 18.10.2015 eest summas kokku 4 680 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja hagejaga viimastel aastatel suhelnud ega hageja kasvatamiseks elatist maksnud. Lapse igakuised ülalpidamiskulud märgitud summas 650 eurot ei ole tõendatud ega põhjendatud. Hagiavalduses ei ole esile toodud asjaolusid selle kohta, milline on hageja tavaline elulaad ning kas ja miks selle elulaadi tõttu peab hageja elatis tema esmavajaduste rahuldamiseks olema suurem miinimumsummast. Samuti ei nõustu kostja sellega, et hageja ema ei ole suuteline andma hagejale elatist võrdselt kostjaga ning kostja 2 ülalpidamiskohustus on seega 390 eurot kuus. Hagiavaldusest ei nähtu, miks hageja ema ei ole suuteline teenima sissetulekut. Kostja on nõus hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja sissetulekud ja varaline seisund ei võimalda hagejale anda elatist üle seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja brutotöötasu
5. a maist kuni novembrini oli 450 eurot, alates
6. a detsembrist 255 eurot. Kostjale ei kuulu vara, mille arvel saaks suurendada kostja poolt hageja ülalpidamiseks tasumisele kuuluva elatise summat. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus jätab rahuldamata kostja 27.04.2016 vastuväite kohtu tegevusele.

§ 333

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus andis 15.04.2016 kirjaga pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 25.04.2016 (II kd, lk 49 – 50). Märgitud kirja kohaselt eeldab kohus, et pooled on juba esitanud kõik oma põhilised väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid. Samas kirjas juhtis kohus menetlusosaliste tähelepanu sellele, et lõplikes seisukohtades saavad pooled esitada üksnes õiguslikke seisukohti ja võimalikes uutes seisukohtades ei saa pooled nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid. Kui pooled esitavad uued taotlused, avaldused või täiendavad tõendid, mis võivad põhjustada asja lahendamise venimise, on kohtul õigus jätta taolised taotlused, avaldused või seisukohad tähelepanuta. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kirjalikus menetluses tuleb kohtul pooltele selgeks teha, millise tähendusega tähtaegu milliste dokumentide esitamiseks antakse. Eelkõige peab olema selge, kas nõuet saab veel muuta või esitada täiendavaid asjaolusid või üksnes õiguslikke seisukohti (sarnaselt kohtukõnega kohtuistungil) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-40-14, p 15 ja Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-14, p 38). Kohus on 15.04.2016 kirjaga teinud menetlusosalistele selgeks, millise tähendusega tähtaega milliste dokumentide esitamiseks antakse. Kohtu 15.04.2016 kirjast nähtub, et pooled ei saa enam nõuet muuta ja esitada uusi asjaolusid, tõendeid, avaldusi. Pooltele oli antud võimalus esitada hiljemalt 25.04.2016 üksnes õiguslikke seisukohti. 15.04.2016 kirjas määratud tähtaeg oli sarnane istungimenetluses kirjalike kohtukõne teeside esitamiseks antava tähtaega, kus pooled ei saa enam esitada uusi väiteid, asjaolusid, avaldusi jne, vaid saavad kokkuvõtlikult avaldada seisukohti, sh õiguslikke vaidluse kohta. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.01.2016 määrusega, millega andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks 14 päeva (I kd, lk 196 – 198). Kostja sai 12.01.2016 kohtumääruse kätte 15.02.2016 (II kd, lk 6). Kohtu hinnangul oli kostjale tagatud võimalus esitada kõik oma väited, avaldused, taotlused tähtaegselt koos vastusega hagiavaldusele. Kuna mõlemad pooled avaldasid nõusolekut menetleda hagi kirjalikus menetluses, ei saanud kostjale tulla üllatuseks kohtu 15.04.2016 kirjas avaldatud otsustus menetleda hagi kirjalikus menetluses.

§ 403

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Juhindudes

§ 403lg-st 1 määras kohus pooltele tähtaja lõplike 3 seisukohtade esitamiseks.

Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud sättest, et

§ 403

lg 1 alusel määratav tähtaeg on sarnane istungimenetluses kohtukõne teeside esitamiseks antava tähtajaga, kus pooled ei saa enam oma nõuet muuta ega uusi asjaolusid, avaldusi jne esitada.

§ 403

lg 1 teisest lausest nähtub, et kui kohus otsustab menetleda hagi kirjalikus menetluses määrab kohus otsuse teatavakstegemise aja, mis eeldab, et pooled on juba esitanud kõik oma seisukohad, tõendid, avaldused jne ja seega on eelmenetlus lõppenud ja asi on valmis lõpplahendi tegemiseks ning järelikult saavad pooled

§ 403

lg 1 alusel määratud tähtajaks esitatavates dokumentides avaldada üksnes õiguslikke seisukohti. Kuivõrd kostja esitas 25.04.2016 menetlusdokumendis uued väited ja taotlused, keeldus kohus 26.04.2016 määrusega selle menetlemisest

§ 331

lg 1 alusel, sest kostja 25.04.2016 menetlusdokumendi menetlemine põhjustaks menetluse lahendamise viibimise. Kostja 25.04.2016 menetlusdokumendist nähtub, et kostja suhtles paar nädalat pärast elatishagi kättesaamist oma tuttavaga ja vestluses tuli jutuks ka hageja põlvnemine kostjast. Kostja sai hagi kätte 15.02.2016. Seega sai kostja teada 25.04.2016 menetlusdokumendi aluseks olevatest asjaoludest enne hagiavaldusele 09.03.2016 vastuse esitamist ja temal oli võimalus esitada seisukohad ja avaldused seoses võimaliku hageja kostjast põlvnemise vaidlustamisega tähtaegselt koos vastusega hagile. Kuivõrd kostja esitas 25.04.2016 menetlusdokumendis uued asjaolud, väited ja taotlused hilinenult ja kohus keeldus 26.04.2016 määrusega selle menetlemisest

§ 331

lg 1 alusel, ei pidanud kohus otsustama kostja 25.04.2016 menetlusdokumendi menetlusse võtmist

§ 373lg 3 alusel.

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole alates 2010 hageja ülalpidamisel osalenud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 390 eurot alates 18.10.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagiavaldusele osaliselt vastu. Kostja on nõus maksma elatist miinimummääras.
3. Järgnevalt analüüsib kohus vajalikke ja põhjendatud kulusid hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid (PKS § 99 lg 2) Riigikohus on korduvalt andnud kohtutele juhiseid (nt 3-2-1-160-12, p 17; 3-2-1-118-12, p 16), et kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, ning et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud 4 miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Samuti on Riigikohus selgitanud (nt 3-2-1-118-12, p 15), et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused kuus kokku 650 eurot, mis on oluliselt suurem seaduses sätestatud mõlema vanema miinimumülalpidamise suurusest (
4. aastal 355 eurot kuus,
5. aastal 390 eurot kuus ja
6. aastal 430 eurot kuus). Hageja seaduslik esindaja on kulude tõendamiseks esitanud arveid ja tšekke. Kostja vaidleb hageja kulude suurusele vastu leides, et need on tõendamata. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud määras. Kostja hinnangul on põhjendamata, milline on hageja tavaline elulaad ning kas ja miks selle elulaadi tõttu peab lapse elatis olema esmavajaduste rahuldamiseks miinimumsummast suurem. Kostja märgib, et tema sissetulekud ja varaline seisund ei võimalda anda hagejale elatist üle miinimummäära. Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib ema kulutada lapse ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid. Lapse isa väidab, et tema sissetulekut ja varalist seisundit arvestades ei saa ta lapsele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit võimaldada. Seega ei saa kostja seisukohtadest järeldada, et ka tema soovib anda lapsele ülalpidamist üle miinimumi. Lapse tavalise elulaadi osas tuleb arvestada, et hageja puhul on tegemist 6-aastase lapsega, kes on elanud koos emaga. Lapse isa elab Pärnus ja ei ole kunagi lapsega koos elanud. Kostja on maksnud raha lapse ülalpidamiseks viimati
7. a (I kd, lk 102). Lapse vanemate majandusliku olukorra kohta saab antud juhul teha järeldusi eelkõige vanemate endi poolt kohtule esitatu põhjal. Hagist nähtuvalt ei ole hageja ema viimaste aastate jooksul kuskil töötanud ega tegelenud aktiivse majandustegevusega. Seega lapse emal pidev sissetulek puudub. Hageja ema sissetulekuks on alates 02.10.2015 vajaduspõhine peretoetus 45 eurot kuus ja toimetulekutoetus, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti 30.09.2015 tõendi (I kd, lk 193) ning perioodi 01.01.2014 kuni 28.12.2015 pangakonto väljavõtte (I kd, lk 182). Hageja ema on Eesti Töötukassas arvel, kuid alates oktoobrist 2015 töötutoetust ei saa (I kd, lk 155). Hageja ema väidab, et aegajalt aitavad teda tema täiskasvanud pojad ja lapse ülalpidamiseks on ta sunnitud müüma temale kuuluvad vallasasju. Hageja emale ei kuulu sõidukite registrisse kantud sõidukeid (I kd, lk 89). Äriregistri andmesüsteemist nähtuvalt on XXXasutajaks ja osanikuks XXX OÜ-s, millel majandusaasta aruandest nähtuvalt põhitegevusala ja käive puuduvad (I kd, lk 87). Hageja emale kuulub XXX kinnistust 7/9 (kaasomandist) (I kd, lk 88). Hageja ema pangakontode väljavõttest nähtub, et peale riiklike ja kohaliku omavalitsuse toetuste ei oma tema muud märkimisväärset sissetulekuallikat (I kd, lk 5 68 – 85). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et hageja ema varaline seisund oli või on selline, et lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine oluliselt suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, oleks põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 99 lg 2 ja § 101 lg 1 koosmõjust tulenevalt on alammääras ülalpidamiskohustuse suuruses arvestatud lapse kõiki eluvajadusi. Kostja on esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks palgatõendi (II kd, lk 18), millest nähtub, et kostja töötab XXXOÜ-s ja tema brutotöötasuks
8. a maist kuni novembrini oli 450 eurot ja alates
9. a detsembrist on kostja töötasuks 255 eurot. Kostjale kuulub 6/36 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXXning 3/18 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(II kd, lk 24-27). Kinnistusregistri päringutest nähtuvalt on mõlemale kostjale kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjadest seatud nende käsutamiseks keelumärge. Seega ei saa märgitud vara pidada selliseks, mille arvelt saaks kostja lapse ülalpidamiskohustust täita. Kostja on osaühing XXXjuhatuse liige ning osanik (I kd, lk 157, II kd, lk 72 - 73). Kostja selgitas, et äriühing teenis 2015 kahjumit ning kostjale teadaolevalt on kahjumit oodata ka
10. aastal (II kd, lk 19-23). Kostjale ei kuulu sõidukite registrisse kantud sõidukeid (II kd, lk 74). Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et kummagi vanema varaline seisund ei ole selline, mis võimaldaks järeldada, et vanemate sissetulekust tulenevalt peaks lapse tavaline elulaad olema oluliselt kõrgem kui Eestis tavapärane. Samuti ei nähtu, et lapsel saaks olla väljakujunenud harjumuspäraselt kõrge elustandart.
11. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid kuluartiklite lõikes. Eluasemekulud (korteri üürikulu ja kommunaalteenuste kulu). Hageja on välja toonud, et XXX, Tallinnas üürikorteris elavad hageja ja tema seaduslik esindaja kahekesi. Korteri üürikulu on kuus 79,50 eurot ning kommunaalkulud 92,03 eurot. Vaidlust ei ole, et lapse eluasemekulud, sh elektrikulu, küttekulu jms, on lapse vajalikud kulud. Hageja esitas lapse eluasemekulude kinnitamiseks eluruumi üürilepingu, millest nähtuvalt on eluruumi üür 159 eurot kuus (I kd, lk 188–189). Lisaks esitas hageja kommunaalkulude arved jaanuari 2014 (I kd, lk 108, lk 161), septembri 2015 (I kd, lk 12, lk 106, lk 191), novembri - detsembri 2015 (I kd, lk 107, lk 160), jaanuari 2015 (I kd, lk 161), jaanuari - veebruari 2016 (II kd, lk 34), märtsi 2016 (II kd, lk 35), aprilli - mai 2015 (II kd, lk 36) ja juuni 2015 (II kd, lk 37) eest. Kommunaalkulud hõlmavad peamiselt sügis-, kevad- ja talveperioodi, millal kulud võivad suveperioodist olla suuremad. Kohus on seisukohal, et arvestades lapse vanust (6-aastane) ei ole võimalik väita, et tema saab korteri kasutamisel kasutuseelist samas mahus võrreldes täiskasvanud vanemaga, mistõttu ei ole põhjendatud jagada korteri eluasemekulud pooleks, et saada lapsele langeva eluasemekulude osa. Kohus leiab poolte väidete ja hageja poolt esitatud tõendite alusel, et lapse vajalikud eluasemekulud koos kommunaalkuludega (elekter, küte jne) ei ületa aasta lõikes 130 eurot kuus. Kulud hügieenitarvetele, tervishoiu- ja toidukulud. Hagis märgitakse, et lapse kulu toidule on 150 eurot kuus, hügieenitarvetele on 15 eurot kuus ja ravimitele 30 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud lapse toidukulud summas 150 eurot. Enamikust hageja poolt esitatud arvetest nähtub riiete ja ravimite ostmine (I kd, lk 122 – 124, lk 171 – 174, lk 200, II kd, lk 39 - 46). Toidu ostmisega seotud arvetes toodud kogused, aga ka kaupade sortiment näitab, et tegemist ei ole vaid lapse tarbeks tehtud ostudega. Tavapäraselt ostetakse toit kogu perele ühiselt ja esitatud ostutšekkide alusel ei ole võimalik lapse vajalike toidukulude 6 suurust kindlaks teha. Hageja on küll märkinud, et lapsel esineb ülekaalulisus, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetavalt lapsel esinev ülekaalulisus tingib tavapärasest erinevat toiduvalikut ja sellega seoses oluliselt suuremaid kulusid. Kohus leiab, et lapse vajalikud toidukulud on kaetud 100 euroga kuus. Hagis märgitakse, et lapse tervishoiukulud (ravimid, vitamiinid jne) moodustavad kuus 30 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et hagejal esinevad sagedased kurgu-, nina-, kõrvapõletikud. Samuti esineb hagejal ülekaalulisus, mistõttu hageja võtab kehakaalu vähendamiseks erinevaid toidulisandeid ning probiootikume. Hageja on kohtule esitanud ravimite ostmist tõendavaid tšekke (I kd, lk 118 – 119, lk 172 – 174; II kd, lk 39 – 40), pangakonto väljavõtted (I kd, lk 176 – 177), perearsti poolt väljastatud digiretseptid (I kd, lk 109 – 113, lk 183 – 187). Hageja väitel käib hageja arsti soovitusel ka vesiravilas, millest tulenevalt on hageja pidanud tegema väljaminekuid vesiraviks varustuse ostmiseks (II kd, lk 41). Kohus leiab, et kurgu-, nina- ja kõrvapõletikud on lastel hooajaliselt esinevad haigestumised, millised põhjustavad ravimite ostmise sügis-talvehooajal, mida kinnitab kohtu hinnangul ka hagejale sügisel-talvel väljastatud retseptid (I kd, lk 109 – 113, lk 183 – 187). Hageja ei ole tõendanud, et tema põeks kroonilist kurgu-, nina-, kõrvapõletikku, mis tingiks vajaduse osta ravimeid aastaringselt. Hagis märgitakse, et lapsel esineb ülekaalulisus, mille tõttu võtab hageja arsti soovitusel toidulisandeid ja probiootikume. Asjas ei ole esitatud tõendid lapse ülekaalulise kohta ja et temale oleks näidustatud toidulisandid või probiootikumid. Kohus möönab, et vesiravilas käimine on lapse tervisele kasulik, kuid hageja ei ole tõendanud, et temal esinevad tervisehäired, mille tõttu oleks talle näidustatud vesiravilas käimine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millisest konkreetsest hageja tervislikust põhjusest tuleb põhjendatuks lugeda hageja kulutusi ravimitele hagis märgitud summas. Hageja on kohtule esitanud ravimite ja vitamiinide ostmise tõendamiseks tšekke, kuid kohtu hinnangul ei saa esitatu kohaselt jõuda täieliku veendumuseni, et kõik tšekkidel kajastatud ravimid, toidulisandid, vitamiinid on hagejale igapäevaeluks vajalikud. Hageja ei ole tõendanud, et temal esinevad sellised tervisehäired, mis tingiksid eriarsti juures käimise ja terviseprotseduuride kasutamise vajalikkuse. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid ning vitamiine, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Kohus leiab, et lapse põhjendatud tervishoiukulud moodustavad 15 eurot kuus. Hageja väitel moodustavad hageja kulud hügieenitarvetele ühes kuus 15 eurot. Hageja on esitanud tõendid hügieenitarvete ostmise kohta (I kd, lk 174, lk 200, II kd, lk 42, lk 44). Kohus asub seisukohale, et kulud hügieenitarvetele ühes kuus 15 eurot ei ole ülepaisutatud. Üldteada on asjaolu, et inimene vajab igapäevaselt erinevaid hügieenitarbeid. Sidekulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja sidekulud ühes kuus 15,50 eurot, mille tõendamiseks on hageja kohtule esitanud lapse emale väljastatud AS Eesti Telekom arved perioodil aprill-november 2015 (I kd, lk 127 – 134, lk 162 – 169). Märgitud arved kajastavad interneti ja televisiooni kulud. Esitatud arvetest nähtub, et interneti ning telekanalite kasutamise eest tuleb igakuiselt tasuda keskmiselt 30,50 eurot, kuid kohus leiab, et nimetatud kulu näol ei ole tegemist hageja esmavajadusega. Kohus loeb lapse vajalikuks ja põhjendatuks igakuiseks sidekulude suuruseks 10 eurot. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagis märgitakse, et lapse kulud riietele ja jalanõudele on 75 eurot kuus. Hageja on kohtule riiete ja jalanõude kulude suuruse tõendamiseks esitanud 7 erinevaid poetšekke (I kd, lk 171-172; lk 174-175; II kd, lk 42-45) ning pangakonto väljavõtted (I kd, lk 178-181). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud tšekid, et hagejale vajalikud kulud ühes kuus riietele ja jalanõudele on 75 eurot. Kohus leiab, et lapse kulud riietele ja jalanõudele 75 eurot kuus on ülepaisutatud. Kohus leiab, et hooajalised riideesemeid saab kasutada mitme hooaja vältel ja igakuiselt lapsele ei osteta suuri väljaminekuid nõudvaid garderoobi esemeid. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks kuluks riietele ja jalanõudele saab lugeda 50 eurot kuus. Lasteaia kulud (sh söök). Hagis märgitakse, et lapse igakuised kulud seoses lasteaiaga moodustuvad 105,46 eurot (lasteaiakoha tasu 52,46 eurot + lisakulud teatri, muuseumi jms külastamiseks 15 eurot + söök lasteaias 38 eurot). Hageja on kulu tõendamiseks esitanud lasteaia tõendi ja arve (I kd, lk 114 – 115) ning väljatrüki Tallinna XXX Lasteaia kodulehelt (I kd, lk 159), mille kohaselt alates 01.01.2016 on lasteaia kohatasu suuruseks 52,46 eurot ning toidupäeva maksumuseks 1,90 eurot. Kohus on seisukohal, et lasteaia kulud summas 105,46 eurot kuus ei ole põhjendatud. Lasteaia 01.12.2015 tõendist (I kd, lk 114) ja 02.11.2015 lasteaia arvest (I kd, lk 115) nähtub, et lapsele oli
12. aastal määratud kohatasu soodustus 40%. Kuivõrd lapse ema varaline seis ei ole
13. aastal võrreldes
14. aastaga oluliselt muutnud on usutav, et ka käesoleval aastal on lapsele määratud kohatasu soodustus või vanemal on õigus taotleda vastavat soodustust ja seega ei pea lapse ema kandma lasteaia kohatasu käesoleval aastal summas 52,46 eurot täies mahus. Lisaks lasteaia kodulehelt nähtub, et lasteaia kohatasu ja toitlustustasu ei pruugi aasta läbi olla vastavalt 52,46 eurot ja 1,90 eurot kuus, sest kollektiivpuhkuse periood on maksuvaba, mis omakorda mõjutab igakuise lasteaiakoha tasu ja toitlustustasu suurust aasta lõikes (I kd, lk 159). Kohus leiab, et hageja väide, et lasteaias käimisega seoses tekivad igakuised täiendavad kulud summas 15 eurot, ei ole põhjendatud. Esitatud lastevanemate koosoleku kokkuvõttest nähtub, et ekskursioonidel osalemiseks mõeldud rühmaraha summas 10 eurot kogutakse kord aastas ja jõuluraha summas 5,50 eurot kogutakse samuti kord aastas (II kd, lk 38). Igakuine ekskursioonidel osalemise ja muude kulude kandmiseks kogutava raha suurus on kuude arvuga jagatuna aasta lõikes moodustab ca 1,25 eurot kuus. Kohus möönab, et lapsed võivad haigestuda ja ei käi iga päev lasteaias. Lisanduvad pühadega seoses lasteaiast eemal olemise aeg. Kohus leiab, et põhjendatuks lasteaia tasuks saab pidada 60 eurot kuus. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka asjaoluga, et hageja läheb varsti kooli, mistõttu langeb ära lasteaias käimisega seotud kulud. Meelelahutuskulud (sh huviringi laiendamise kulud). Hagist nähtub, et hageja kultuuritaseme arendamiseks tehtavad kulud moodustavad ühes kuus 87,51 eurot (sh raamatud, laste aiakirjad, joonistustarbed, jalgrattas, uisud, kino, teater, jäähall, kontserdid, mängutuba, trennikulud jne). Hageja esitas arved joonistustarvete ja mänguasjade ostmise kohta (I kd, lk 200, II kd, lk 46,). Muude kulude kandamise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohus leiab, et lapse kultuuritaseme arendamiseks tehtavad kulud ning meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esmavajaduste hulka ei kuulu kino, teatri, kontsertide, mängutubade külastamine ühes kuus mitu korda. Arvestades lapse vanust peab kohus põhjendatuks meelelahutuskulude suuruseks 30 eurot kuus. Märgitud summa võimaldab lapsele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust ning lisaks osta ka lapsele arendavaid kaupu (raamatuid, joonistustarbeid jne). 8 Kohtu hinnangul võimaldab selliseid lapse arenguks vajalikke nn meelelahutuskulusid üldjuhul mõislikul hulgal ka miinimummääras ülalpidamine. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt, samuti arvestades lapse tavalist elulaadi, moodustavad hageja põhjendatud ülalpidamiskulud 410 eurot kuus (eluasemekulud 130 eurot + kulu hügieenitarvetele 15 eurot + toidukulud 100 eurot + tervishoiukulud 15 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot + sidekulud 10 eurot + lasteaia kulud 60 eurot + meelelahutuskulud 30 eurot). Seega ei ületa lapse põhjendatud ülalpidamiskulud miinimumülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud, et hageja vajab ülalpidamiseks tavapärasest suuremaid kulutusi.
15. Hageja palub jätta kostja kanda 60% lapse igakuistest ülalpidamiskuludest ja hageja ema kanda jääb 40% hageja igakuistest ülalpidamiskuludest. Seega palub hageja kalduda kõrvale lapse vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Aluse selleks annab PKS § 105 lg 3, mille kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus on käsitlenud lapse vanemate varalist seisundit otsuse p-s
16. Kohus on seisukohal, et hinnates hageja vanemate varalist seisundit puuduvad alused kalduda kõrvale vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel PKS § 105 lg 3 alusel. Kohus leiab, et mõlema vanema varaline seisund on sarnane ja lapse isa majanduslik olukord ei ole lapse ema omast tunduvalt parem, et tema kanda võiks jääda 60% lapse igakuistest ülalpidamiskuludest. Seega puuduvad alused PKS § 105 lg 3 kohaldamiseks. Lisaks eeltoodule märgib kohus järgmist. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu otsus nr 3-2-1-21-15, p 14; Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-07, p 12, Riigikohtu otsus nr 3-2-1-17-16, p 11). Asjaolu, et lapse emal on tuvastatud töövõime kaotuse protsent ei anna alust kalduda kõrvale lapse vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Hageja ema on esitanud Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2016 otsuse (II kd, lk 52 - 53), millest nähtuvalt on hageja ema üldhaigestumise tagajärjel osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 40%. Nimetatud otsusest nähtub, et hageja emal on tööde valik mõõdukalt piiratud ja temale ei sobi pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö. Kohus on seisukohal, et olenemata asjaolust, et hageja emal on töövõime kaotus 40%, on tal kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Sotsiaalkindlustusameti 20.04.2016 otsusest ei nähtu, et lapse emale oleks vastunäidustatud töö tegemine tema tervisliku seisundi tõttu. Märgitud otsuse kohaselt on lapse emal tööde valik mõõdukalt piiratud temal esineva tervisehäire tõttu. Seega peab lapse ema olema võimeline leidma endale enda tervislikust seisundist hoolimata sobiva töö ning sissetulekut teenima selliselt, et täita hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras. 9 Kohus on tuvastanud, et kummalgi hageja vanemal ei ole lisaks hageja ülalpidamise kohustusele kohustust pidada ülal ühtegi teist alaealist last. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja vanemad on kohustatud oma alaealist last ülal pidama võrdsetes osades.
17. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
18. a moodustab see summa 195 eurot. Sama määruse kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
19. a moodustab see summa 215 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid seaduses sätestatud miinimumi ületavas määras, tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest 19.10.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras.
20. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 18.10.
21. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 19.10.
22. Seega on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvat elatist alates 19.10.
23. Kohus on eelnevalt leidnud, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja vajab ülalpidamiseks tavapärasest suuremaid kulutusi. Seega rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja tagasiulatuva elatise seaduses sätestatud määras. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli
24. aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,50 eurot ning kuupalga alammäär oli
25. aastal 390 eurot, seega oli igakuine miinimumelatuse summa 195 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.10.2014 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 18.10.2015 eest summas 2 297,66 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 19.10.2014 kuni 31.10.2014 177,50/31 x 13 = 74,43 eurot; ajavahemik 01.11.2014 kuni 31.12.2014 177,50 x 2 = 355 eurot; ajavahemik 01.01.2015 kuni 30.09.2015 195 x 9 = 1755 eurot; ajavahemik 01.10.2015 kuni 18.10.2015 195/31 x 18 = 113,23 eurot) hageja kasuks. MENETLUSKULDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldas 16.12.2015 määrusega hageja seadusliku esindaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis hageja seaduslikule esindajale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetlemiseks kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi 10 õigusabi kulud. Seega ei ole hageja seaduslikul esindajal 16.12.2015 määrusest tulenevalt kohustust hüvitada riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutused

§ 190

lg 2 ja 3 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamata jätmise ulatusega (vt Riigikohtu lahendi nr 32-1-152-12, p 23). Hageja seaduslikule esindajale riigi poolt määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Hageja seaduslikule esindajale riigi õigusabi korras määratud esindajal tuleb tasu saamiseks ja kulude hüvitamiseks esitada kohtule nõuetekohane avaldus. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 11