Obsah (5)

§ 212§ 213§ 62§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 15.04.
2. a käskkirjaga nr 6-2/466 karistati Roman Gorodivskit distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.4 ja 7.1.56 süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsipliinirikkumine seisnes selles, et R. Gorodivski kambri nr 1029 WC prügikastist leiti 15.03.2015 isevalmistatud veekeetja, mis oli valmistatud kahest rulli keeratud fooliumpaberi ribast, mis olid omavahel ühendatud kahe pooliku žiletiteraga. Samuti leiti hulgaliselt osaliste põletusjälgedega vatti, mis oli peidetud voodi otsas seina peal asuva toru vahele. R. Gorodivski esitas 15.04.2015 Tartu Vanglale taotluse DNA-ekspertiisi tegemiseks. Tartu Vangla jättis 23.04.
3. a taotluse rahuldamata.
4. R. Gorodivski esitas 27.04.2015 vaide Tartu Vangla 15.04.
5. a käskkirja nr 6-2/466 kehtetuks tunnistamiseks ja DNA-ekspertiisi tegemiseks. Tartu Vangla jättis 13.05.
6. a vaideotsusega nr 1-11/228-2 R. Gorodivski vaide rahuldamata.
7. R. Gorodivski esitas 19.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla 15.04.
8. a käskkirja nr 6-2/466 tühistamist. Kaebaja märkis kaebuses, et kambrist nr 1029 1 leitud esemed ei ole tema omad. Ta ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga, et kambrist leitud keelatud esemed sai prügiämbrisse ja raudplaadi ning toru vahele panna tema, kuna ta viibis kambris üksi. Kaebaja märkis, et ta ei viibinud läbiotsimise juures ega saa kinnitada, et kontrolliti kõiki kambri nurki ja nurgataguseid. Kaebaja osutas, et ta viibib kambris nr 1029 alates 20.02.2015 ja isiklikku kambri läbiotsimist ta ei teosta. Kambrisse paigutati ta vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p-de 1-5 alusel ning tal keelati kambris isiklike asjade kasutamine, sh tee ja kohv. Hiljem viibis ta samas kambris kartserirežiimil. Kambris viibimise aja jooksul ei ole talle tehtud ettekannet seoses asjaoluga, et ta on kambris suitsetanud või kasutanud ebaseaduslikku keedupulka tee või kohvi tegemiseks. Kaebaja märkis, et vanglas kasutatakse isevalmistatud keedupulkasid üksnes tule saamiseks (suitsetamiseks) või kuuma joogi valmistamiseks. Seega on arusaamatu, miks oleks tal vaja keedupulka ja vatti, kui ta neid ei kasuta. Kambris nr 1029 asuva prügikastiga samasugune prügikast asub koridoris kambri nr 1029 ja kambri nr 1028 uste vahel. Kuna kaebajale oli keelatud isiklike kööginõude kasutamine, siis jagati toitu talle ühekordsetes nõudes, mis visati pärast söömist koridoris asuvasse prügikasti. Kaebaja osutas kaebuses sellele, et igal esmaspäeval ja neljapäeval asetatakse loenduse ajal kambris prügikastid koridori, et koristaja saaks need tühjendada, misjärel paigutatakse prügikastid kinnipeetavate poolt kambrisse tagasi. Kaebaja prügikasti tõstab kambrisse tagasi korrapidaja. Sellest tulenevalt oli kaebaja seisukohal, et korrapidaja võis ekslikult tõsta tema kambrisse tagasi koridoris oleva prügikasti, mille prügikoti all oli isevalmistatud keedupulk. Kaebaja selgitas, et prügikotte prügikastist välja ei võeta, vaid prügi üksnes kallatakse prügikastist välja, ehk see, mis on koti all, see sinna ka jääb. Lisaks sellele leidis kaebaja, et vanglal ei olnud õigust keelduda DNA-ekspertiisist põhjendusel, et see ei ole antud asjas vajalik.
9. Tartu Halduskohus jättis 24.09.
10. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on Tartu Vangla 15.04.
11. a käskkiri nr 5-2/466 õiguspärane ja selle tühistamiseks alus puudub. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla kodukorra p 7.1.4 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud isevalmistatud esemed ning p 7.1.56 kohaselt vatt. Halduskohus leidis, et vangla kodukord on kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses ning vangla kodukorra p-d 7.1.4 ja 7.1.56 on kehtestatud kooskõlas VangS § 15 lg-s 2 vanglateenistusele antud volitustega ega kaldu kõrvale VangS § 15 lg 4 tingimustest ning seetõttu on vangla kodukorra p-des 7.1.4 ja 7.1.56 sätestatud keelu rikkumise eest õigus kohaldada distsiplinaarkaristust. Halduskohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis alates 20.02.2015 Tartu Vangla kambris nr 1029, kuhu ta oli paigutatud üksinda. Tegemist oli lukustatud kambriga ning vaidlusalusel ajal kohaldati kaebaja suhtes kartserirežiimi. Kambris 03.03.2015 toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära värvipliiatsid ning 15.03.2015 toimunud läbiotsimisel leiti kambrist isevalmistatud veekeetja ning vatti. Halduskohus leidis, et olukorras, kus kaebaja viibis kambris üksinda, teistel kinnipeetavatel puudus võimalus kambrisse siseneda ning kambrit oli pärast kaebaja kambrisse paigutamist juba läbi otsitud, asus vastustaja distsiplinaarmenetluses põhjendatult seisukohale, et kambris leitud esemed olid kaebaja valduses. Eluliselt usutavate alternatiivide puudumisel puudus vajadus asjade valdaja selgitamiseks täiendavate tõendite kogumiseks vaatamata sellele, et kaebaja eitas seotust leitud asjadega. Kaebajat oli nõuetekohaselt teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, samuti oli talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Seega oli kaebajale tagatud võimalus oma seisukoha esitamiseks distsiplinaarmenetluses. Pärast vaidlustatud käskkirja andmist tõendi kogumise taotlus ning selgitused eseme võimaliku päritolu kohta on esitatud hilinenult ning halduskohtu arvates ei pidanud vastustaja nendega arvestama. 2 Halduskohus märkis, et hiljem ilmnenud asjaolud, mis ei pidanud vastustajale distsiplinaarkaristuse määramise ajal teada olema, ei mõjuta üldjuhul hinnangut käskkirja õiguspärasusele. Sel põhjusel puudus kaebaja taotletud DNA-ekspertiisil ja valvekaamera salvestisel tähendus ka kohtumenetluses. Halduskohus asus seisukohale, et DNA-ekspertiisi määramine ja valvekaamera salvestise uurimine ei oleks asjas vajalikud ka juhul, kui nende tõenditega saaks arvestada distsiplinaarmenetluse tulemuse kohtulikul kontrollil, sest pärast veekeeduseadme leidmist on seda puudutanud palju isikud, samuti on võimalik, et kaebaja on selle hoolikalt puhtaks pesnud. Prügikasti vahetusse mineku väite osas märkis halduskohus, et kuna kaebaja väitel oli tema kambris olev prügikast mõranenud, siis kui kaebaja oli märganud mõra, oleks ta märganud ka prügikastide vahetusse minekut. Kaebaja ei ole seda aga kindlasõnaliselt väitnud. Kaebaja versiooni kontrollimiseks mitme päeva videosalvestise uurimine oleks ebaproportsionaalne. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole selgitanud vati sattumist tema kambrisse. Kaebaja väite osas, et enne keelatud esemete leidmist ei ole tuvastatud nende kasutamist, asus halduskohus seisukohale, et kaebajat ei karistatud keelatud esemete kasutamise eest, vaid valdamise eest. Karistuse liigi ja määra osas leidis halduskohus, et kuigi kaebaja ei ole neid vaidlustanud, leiab halduskohus, et karistuse ebaproportsionaalsus ei ole kohtule äratuntav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12. Kaebaja esitas 11.10.2015 Tartu Halduskohtu 24.09.
13. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning ei ole arvestanud kaebaja argumentide ja tõenditega, rikkudes seega oluliselt menetlusõiguse norme. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus võttis täielikult üle vastustaja positsiooni ning ei pidanud vajalikuks teha kindlaks, kuidas need esemed kaebaja kambrisse said. Alates 20.02.2015 pandi kaebaja VangS § 69 ja 70 alusel videojälgimisega kambrisse nr
14. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kohaselt on kambrisse lubatud järgmised isiklikud esemed: aluspesu ja sokid; jalanõud ilma paelteta; pühakiri; seep, teisi hügieenitarbeid väljastatakse kuni kaks korda päevas; habemeajamise tarbeid väljastatakse kuni üks kord nädalas protseduuride teostamise ajaks. Üksuse juhi käitumisjuhendi kohaselt võib kaebaja liikuda väljaspool kambrit ainult korrapidaja loal, teda saadetakse kahe meesvalvuriga, samuti sisenetakse ka kambrisse, ametniku sisenemisel peavad ametnikul olema ees kaitseprillid või peas kaitsekiiver, ametniku sisenemisel peavad eelnevalt olema kinnipeetaval käed raudus selja taga. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole arvestanud sellega, kust võis kinnipeetav saada käepäraseid vahendeid isevalmistatud veekeetja valmistamiseks, s. o fooliumit ja žilette. Kaebaja liikumised vanglas toimuvad kahe valvuri saatel jala- ja käeraudades, käed selja taga. Tagasi kambrisse toomisel otsitakse kinnipeetav põhjalikult läbi. Kaebaja on seisukohal, et sellises ranges olukorras ja ööpäevaringse videojälgimise tingimustes ei olnud tal võimalik neid esemeid hankida. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta ei ole pidanud vajalikuks selgitada antud asjade päritolu. Kaebaja väitel on ta võetuse aktis ja distsiplinaarmenetlusega tutvustamise protokollis märkinud, et äravõetud asjad ei kuulu talle. Hiljem vaides märgitu, kuidas antud seadeldis võis kaebaja prügikasti sattuda on üks kaebaja hüpoteesidest. Kui halduskohus oleks kontrollinud kambri nr 1029 videosalvestist, siis oleks ta sealt näinud, et voodipeatsis olevad torud on metallplaadiga kinni keevitatud, mis ei võimalda torudeni jõuda. Kaebaja taotles DNA-ekspertiisi tegemist ka vatile, millelt ei saa jälgi maha pesta. Kaebaja märgib, et ta paiknes kambris nr 1029 perioodil 20.02.2015 – 11.06.2015 ning peale selle intsidendi tal muid intsidente ei olnud. 3 Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele Tartu Vangla 20.02.
15. a käskkirja nr 6-1/206, mille kohaselt kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning e-kirjavahetuse, millega Tartu Vangla üksuse juht saatis kolmanda üksuse ametnikele kaebajat puudutava käitumisjuhendi.
16. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebuse vastu ja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ning jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja vaidleb kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud tõenditele vastu ning märgib, et kaebajal oli võimalik esitada neid ka halduskohtus, kuid ta ei teinud seda, samuti ei ole ta uute tõendite esitamist põhistanud. Lisaks sellele ei ole esitatud tõendid ka asjakohased, kuna ei tõenda seda, et kambrist nr 1029 leitud esemed ei kuulunud kaebajale. Kui kinnipeetavate suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning käitumisjuhendi koostamine välistaksid keelatud esemete omamise kinnipeetavatel, ei oleks läbiotsimiste teostamine üldsegi vajalik. Ka enne vaidlusalust sündmust 03.03.2015 toimunud läbiotsimise käigus leiti hoolimata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tema kambrist padja seest neli värvilise pastapliiatsi tera. Kaebaja ei ole seda ka eitanud. Vastustaja hinnangul on kaebaja valesti mõistnud kohtuotsuses märgitut. Kohtuotsuse kohaselt ei esitanud kaebaja distsiplinaarmenetluses selgitust selle kohta, kuidas keelatud esemed kambrisse võisid sattuda, mistõttu ei tõusnud distsiplinaarmenetluses vajadust kaebaja versiooni kontrollimiseks tõendite kogumiseks. Vastustaja märgib, et kambris on voodi otsas asuvad torud tõepoolest metallplaatidega kaetud, kuid keelatud esemeid ei peidetagi lihtsasti ligipääsetavatesse ja kergesti avastatavatesse kohtadesse. Kuna valvuri 15.03.
17. a ettekande kohaselt osaliste põlemisjälgedega vatt siiski voodi otsas seina peal toru vahelt leiti ning läbiotsimise käigus ära võeti, siis pidi olema võimalik ka vati sinna eelnev paigutamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebusele lisatud Tartu Vangla 20.02.

1. a käskkirjal nr 6-1/206, millega on kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud ning vanglaametnike vahelisel kaebajat puudutava käitumisjuhise alasel e-kirjavahetusel käesolevas asjas tähtsust, kuna need ei tõenda kaebaja väidet, et 15.03.2015 kambrist nr 1029 leitud esemed ei kuulunud kaebajale. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid nimetatud asjaolu ei ole käesolevas asjas vaidluse all. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavate suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja käitumisjuhise koostamine ei välista kinnipeetavatel keelatud esemete omamist. Kaebaja on ka ise käesolevas asjas märkinud, et ta ei eita, et 03.03.2015 tema kambris toimunud läbiotsimisel leiti ja võeti ära värvilised pastakad. Kuna kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 20.02.2015, siis viitab 03.03.2015 kaebaja kambrist värviliste pastakate, mis on samuti keelatud esemed, leidmine selgelt sellele, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei välista kinnipeetavatel keelatud esemete omamist. Seega ei oma apellatsioonkaebusele lisatud tõendid käesolevas asjas sisulist tähtsust ning tuleb kaebajale tagastada.
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse 4 põhjendustega ning tuginedes

§ 201lg-le 4 ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus ei ole analüüsinud ja arvesse võtnud kaebaja esitatud argumente ega tõendeid ning on sellega rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi, on ringkonnakohtu hinnangul jäänud paljasõnaliseks ning on põhjendamatu. Halduskohus on kontrollinud vaidlustatud käskkirja, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus kambris keelatud esemete omamise eest, õiguspärasust ning leidnud, et puudub alus selle tühistamiseks. Halduskohus on võtnud seisukoha kaebaja väite osas 15.03.2015 kaebaja kambrist leitud keelatud esemete talle mittekuulumise kohta ning leidnud, et vastustaja on distsiplinaarmenetluses asunud põhjendatult seisukohale, et kambrist leitud esemed olid kaebaja valduses. Samuti on halduskohus lükanud ümber kaebaja väite, et vastustaja oleks pidanud läbi viima DNA-ekspertiisi.
2. Kaebaja etteheide halduskohtule, et halduskohus ei ole kindlaks teinud, kuidas keelatud esemed kaebaja kambrisse said, on asjakohatu. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat keelatud esemete omamise eest. Vaidlust ei ole selles, et 15.03.2015 toimunud läbiotsimise käigus leiti kaebaja kambrist vatti ja isevalmistatud veekeetja. Vangla kodukorra punktide 7.1.4 ja 7.1.56 kohaselt on need keelatud esemed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus kaebaja viibis üksinda kambris, teistel kinnipeetavatel puudus võimalus kambrisse siseneda ning kambrit oli pärast kaebaja kambrisse paigutamist ka juba läbi otsitud, on vastustaja asunud distsiplinaarmenetluses põhjendatult seisukohale, et kambrist leitud esemed olid kaebaja valduses. Seega ei oma tähendust, kuidas keelatud esemed kaebaja kambrisse said või kas ta neid kasutas. Vangla kodukorra kohaselt leiti kaebaja valdusest keelatud esemed ning VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristust.
3. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et perioodil 20.02.2015 – 11.06.2015, mil ta paiknes kambris nr 1029 peale selle intsidendi tal muid intsidente ei olnud, on ebaõige. Käesoleva asja materjalide kohaselt leiti kaebaja kambrist nr 1029 keelatud esemeid ka 03.03.2015 toimunud läbiotsimise käigus ning kaebaja on seda kaebuses ka ise tunnistanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja kambrist leiti keelatud esemeid ka 03.03.2015 toimunud läbiotsimise käigus, siis ei ole usutav ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et tulenevalt tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude rangusest ning ööpäevaringsest videojälgimisest ei oleks olnud tal võimalik 15.03.2015 toimunud läbiotsimise käigus leitud keelatud esemeid hankida.
4. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et vastavalt Eesti õigusaktidele on igaühel õigus koguda ja esitada oma süütust tõendavaid tõendeid ja taotleda kohtult nende läbivaatamist. Kuna kaebaja on vaidlustanud vangla käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristus, siis on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuses õigesti leidnud, et kohtumenetluses kontrollitakse vaid seda, kas vaidlustatud käskkiri on õiguspärane selle andmise aja seisuga ning kas distsiplinaarmenetlus on õiguspäraselt läbi viidud. Distsipliinirikkumise asjaolud selgitatakse välja distsiplinaarmenetluses. Vastustaja on kaebajale 13.04.
5. a distsiplinaarmenetluse algatamise teates selgitanud, et kaebajal on õigus esitada enda kaitseks asjaolusid ja tõendeid või taotleda vangla poolt tõendi kogumist või anda muid selgitusi juhtunu kohta. Kaebaja on sellele teatele vaid märkinud „See ei ole minu oma“. Kaebaja ei ole taotlenud distsiplinaarmenetluses DNA-ekspertiisi läbiviimist ega valvekaamera salvestise läbivaatamist. Seega oli kaebaja teadlik, et tal on 5 distsiplinaarmenetluses võimalik taotleda vangla poolt tõendi kogumist, kuid vaatamata sellele ei ole ta seda teinud. Kaebaja taotles DNA-ekspertiisi läbiviimist alles pärast distsiplinaarmenetluse lõppu, kui talle tehti teatavaks käskkiri, millega talle oli määratud distsiplinaarkaristus. VangS § 63 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kohtumenetluses saab kontrollida vaid seda, kas vanglateenistus on distsiplinaarmenetluse õiguspäraselt läbi viinud. Kuna kaebaja distsiplinaarmenetluses tõendite kogumist ei taotlenud ning kohtu hinnangul ei olnud käesoleva asja asjaolusid arvestades kaebaja poolt taotletud tõendite kogumine ka vanglateenistuse poolt vajalik ega proportsionaalne, siis ei anna kaebaja väide DNAekspertiisi tegemata jätmise kohta alust leida, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. Halduskohus on ka täiendavalt selgitanud, miks DNA-ekspertiisi läbiviimine ning valvekaamera salvestiste läbivaatamine ei ole käesolevas asjas vajalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ning ei pea vajalikuks seda korrata.
6. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.09.
7. a otsus muutmata. 14.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/