KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-681 Haldusasi G.D.i kaebus keskkonnaministri 07.03.2016 käs
§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
- Keskkonnaministri 09.01.2015 käskkirja nr 29 ja 27.08.2015 käskkirja nr 761 alusel viis Maa-amet 10.02.2016 läbi avaliku elektroonilise enampakkumise, kus mh müüdi kinnisasi Jõgeva maakonnas, Pajusi vallas, Pajusi külas, Uuepõllu, suurusega 0,83 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa, katastrinumbriga 57301:002:
- Kõrgeima pakkumise tegijaks (võitjaks) osutus K. D., kõrgeima pakkumise hinnaks 1300 eurot. Paremuselt teiseks pakkujaks osutus G.D. (kaebaja) ja tema pakkumine oli 1270 eurot. Enampakkumise tulemused tegi Maa-amet 10.02.2016 teatavaks kohe pärast enampakkumise võitja selgumist kõigile pakkujatele, tehes elektroonilise enampakkumise koondprotokolli osalejatele kättesaadavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus.
- Keskkonnaminister kinnitas 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/213 avaliku elektroonilise enampakkumise tulemused ning mh otsustas, et Uuepõllu kinnisasja omandamise õigus on enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud K. D., kellega sõlmitakse müügi- ja asjaõigusleping 6 nädala jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise käskkirja andmisest arvates.
- Kaebaja esitas 07.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 07.03.2016 käskkirja nr 1-2/16/213 tühistamiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Avalikul elektroonilisel enampakkumisel ei tagatud kaebaja põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele ja veebilehel http://www.maaamet.ee/maaoksjon/info.php?ostueesoigus avaldatud info oli väär. Kaebaja kui võõrandatud kinnisasjaga Uuepõllu piirneva kinnisasja omanik pidi omama ostueesõigust. 3-16-681 Uuepõllu kinnisasjal õiguslikul alusel kasutajat ei olnud. Metsaomanikke eelistades diskrimineeritakse põlluharijaid, kes saaksid piirnevat maad enda poolt kasutatava maaga liita ja seda igal aastal sama sihtotstarbega ühtse pindalana kasutada. Keskkonnaamet võrdsustab oma veebilehel põlluharijad ja metsaomanikud ega riku Eesti Vabariigi põhiseadust (PS). Riigivaraseaduses (RVS) selline säte puudub. Seega rikub RVS PS § 12 ja on selles osas õigustühine. Ka oksjonil osalejatele anti selles osas väärinfot ja kõik oksjoni tulemused on kehtetud. Kaebaja põhjendatud huvi antud asja lahendamisel on RVS viimine kooskõlla PS-ga ning kaebajale tekitatud kahju hüvitamine kokkuleppemenetluse teel. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
- Kaebaja arvates tuleb keskkonnaministri (kaebuses ekslikult Keskkonnaameti) käskkiri tühistada põhjusel, et talle ei tagatud ostueesõigust Uuepõllu kinnistu omandamiseks.
- RVS § 66 lg 6 sätestab, et riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta 5 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui selles lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. RVS § 66 lg 7 kohaselt haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel on võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta 5 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui selles lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses. Kui nimetatud kinnisasja suhtes soovivad oma õigust samaaegselt kasutada sama paragrahvi lg-s 6 ja samas lõikes nimetatud isik, eelistatakse viimast.
- Kinnistusraamatu andmetel on vaidlusalune Uuepõllu kinnistu (registriosa nr 2953935) 100% maatulundusmaa. Maa-ameti maaregistri andmetel on kogu maa haritav maa. Registrite andmetel ei sisalda nimetatud kinnistu metsamaa ega loodusliku rohumaa kõlvikut. Samuti nähtub kinnistusraamatust, et kaebajale kuulub Uuetalu kinnistu (registriosa nr 893735), mis koosneb kolmest 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusest Pajusi ja Vorsti külades (katastritunnused 57301:002:0081; 57301:002:0082 ja 57301:002:0083), millest Uuepõllu maaüksusega on ühine piir ühel Uuetalu maaüksusel (katastriüksus 57301:002:0082). Katastriüksus 57301:002:0082 on 23,42 ha ulatuses haritav maa ja 0,26 ha suuruses looduslik rohumaa. Katastriüksus ei sisalda metsamaa kõlvikut.
- Kuna ei võõrandatav Uuepõllu kinnistu ega sellega piirnev Uuetalu kinnistu ei sisalda metsamaa kõlvikut, siis puudus kaebajal RVS § 66 lg-st 6 tulenev ostueesõigus Uuepõllu kinnistu omandamiseks. Nii võõrandav Uuepõllu kinnistu kui ka piirnev Uuetalu kinnistu sisaldavad haritava maa kõlvikut, kuid kaebaja selgituse kohaselt ei olnud võõrandataval Uuepõllu kinnistul õiguslikul alusel kasutajat (sh ei kasutanud tema Uuepõllu kinnistut 2
(4)3-16-681 õiguslikul alusel), seega puudus kaebajal ka RVS § 66 lg-t 7 tulenev ostueesõigus vaidlusaluse kinnistu omandamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebajal subjektiivset õigust Uuepõllu kinnistu omandamiseks eelistatud korras, seega ei saa keskkonnaministri 07.03.2015 käskkiri tema subjektiivseid õigusi rikkuda.
- Nii RVS § 66 lg-st 6 kui ka lg-st 7 tuleb, et eelisostuõiguse kasutajal tuleb oma sellise õiguse kasutamise soovist enampakkumise korraldajat 5 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kirjalikult teavitada. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud, seega on kaebaja igal juhul minetanud oma õiguse ostueesõigust kasutada.
- Maa-ameti veebilehel1 olev teave tsiteerib RVS § 66 lg-d 6 ja 7 ning sisaldab lisaks järgmist informatsiooni: „Kui riigi poolt müüdava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja suhtes soovivad oma eelisõigust samaaegselt kasutada nii piirneva kinnisasja omanik kui õiguslikul alusel kasutaja (sh enam kui poolt müüdavast maast ajutise kasutuse lepingu alusel kasutanud isik), siis eelistatakse maad õiguslikul alusel kasutavat isikut.“ Tegemist on RVS § 66 lg 7 kolmanda lause ebatäpse tsiteeringuga. Kohus selgitab kaebajale, et nimetatud info on osaliselt eksitav, jättes mulje, nagu oleks eelisostuõigust võimalik kasutada igal piirinaabril. Subjektiivsed õigused tulevad seadusest, mitte riigiasutuse veebilehel olevast teabest. RVS § 66 lg-d 6 ja 7 ei anna maatulundusmaa võõrandamisel igale piirinaabrile eelisostuõigust. Maaameti veebilehel olevat teavet tuleb lugeda tervikuna, mitte lähtuda vaid ühest lõigust eraldiseisvalt ülejäänud teabest. Kuna veebilehel on enne eelnimetatud informatsiooni viidatud RVS § 66 lg-test 6 ja 7 tulenevale, siis oleks kaebaja pidanud mõistma, et piirinaabrina on silmas peetud metsamaa kõlvikut sisaldava kinnistu omanikku metsamaa kõlvikut sisaldava kinnistu võõrandamisel.
- Kaebaja ei ole seejuures selgitanud, kuidas Maa-ameti veebilehel olev väär informatsioon tema õigusi kahjustas. Kaebaja ei ole seda informatsiooni usaldades eelisostuõiguse kasutamise avaldust esitanud ega selle tõttu mingeid täiendavaid kulusid kandnud.
- Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teda on koheldud põhjendamatult ebavõrdselt metsamaa kõlvikut sisaldavate kinnistute omanikega võrreldes. Ilmselgelt on metsamaa kõlvikut sisaldavate kinnistute omanikele nähtub eelisostuõigus naaberkinnistu omandamiseks ette metsa terviklikkuse tagamise eesmärgil. Erinevalt põllumaast ei saa metsa eksisteerida väikestel üksikutel eraldatud maalappidel. Sellistel väikestel maalappidel ei saaks tagada metsloomade (eriti suuremate metsloomade) elupaikade allesjäämist. Põllumaid on võimalik rajada ka väikestele ja/või üksteisest eraldatud maalappidele. See, et kaebaja eelistaks rajada oma põldu üksteise kõrval asuvatele kinnistutele, ei prevaleeri riigi huvi ees saada võõrandatava kinnistu eest kõrgeimat hinda ega teiste pakkujate huvi ees osaleda ja omandada enampakkumisel kinnistu võrdselt teiste pakkujatega. Enampakkumisel võitjaks mitteosutunud piirinaabril on võimalik asuda läbirääkimistesse enampakkumise võitnud isikuga ja teha talle kinnistu eest oma hinnapakkumine. Kohus ei näe kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusel eduväljavaateid.
- Enampakkumise võitis ja Uuepõllu kinnistu soetas K. D., kes on rahvastikuregistri andmetel kaebaja poeg. Kaebaja ja K. D. elukoht on rahvastikuregistri andmetel sama. Kaebaja pakutud hinna ja K. D. pakutud hinna vahe on vaid 30 eurot. Eeltoodu võimaldab järeldada, et tegelikult saavutas kaebaja enampakkumisel oma eesmärgi ja tema perekond omandas vaidlusaluse kinnistu. Näiline konkureerimine ja kaebaja nö kaotus enampakkumisel oli kaebaja ja tema poja poolt tõenäoliselt eelnevalt kokku lepitud, et oleks põhjust algatada kohtumenetlus väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 1 http://www.maaamet.ee/maaoksjon/info.php?ostueesoigus. 3
(4)3-16-681 kasutanud oma kaebeõigust heauskselt ja tema eesmärgiks ei ole kaitsta oma õigusi, vaid lootus saada lisaks maa omandamisele ka rahalist kasu. Seejuures ei ole kaebaja põhjendanud, milles talle tekitatud kahju tegelikult seisneb. 14. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada (
§ 121lg 2 p 2).
15.
§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist, seetõttu ei tõusetu riigilõivu tagastamise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 4
(4)