Obsah (7)

§ 71§ 72§ 152§ 124§ 200§ 155§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahjunõude 02.05.
6. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudega 03.12.
7. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. VangS § 11 lg-s 8 toodud 3 kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
8. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
9. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu juhul, kui haldusorgan jätab tema kahju hüvitamise taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendamata, pöörduma kohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kuna vangla on antud juhul jätnud kaebaja taotluse tähtaegselt lahendamata, oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 04.08.2014 (02.08.2014 oli laupäev), kuid kaebaja on kaebuse halduskohtule edastamiseks vanglateenistusele üle andnud 03.12.
10. Seega on kaebus esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt. 12.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus tegi antud asjas kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamise kohustamise kohta kokku neli määrust (13.01.2016, 27.01.2016, 16.03.2016, 01.04.2016), sest määruseid ei õnnestunud kaebajale kätte toimetada, kuna saaja ei viibinud kohal ning esimesel kolmel korral ei olnud täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 2 nõuded.

§ 72lg 4 alusel kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele Ts

MS §-e 306–315, 317 ja 319–

1. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kättetoimetamine nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Seega tuleb dokumente üritada üle anda viisil ja ajal, mil dokumentide üleandmine peaks olema tõenäoliselt võimalik. Ringkonnakohus on määruseid üritatud kaebajale kätte toimetada rahvastikuregistrijärgsele aadressile (seda elukohana kinnitas ka kaebaja ema telefoni teel) kokku kümnel korral, neist kahel korral laupäeval (26.03.2016 ja 16.04.2016) ja kahel korral jäeti saadetis ka postkasti (15.02.2016 ja 16.04.2016). Ringkonnakohtu hinnangul on tehtud piisavalt mõistlikke pingutusi kaebajale dokumentide kättetoimetamiseks. Kuna määruseid üritati kaebajale kätte toimetada ligi neli kuud, ja kahel korral on üritatud kirja kätte toimetada ka laupäeval, saab seda lugeda seaduse mõtte kohaselt piisavalt erinevaks kättetoimetamise ajaks. Lähtuvalt eeltoodust ja tulenevalt TsMS § 326 lg-st 1 loeb ringkonnakohus kaebajale 13.01.
2. a, 27.01.
3. a, 16.03.
4. a ja 01.04.
5. a määrused kätte toimetatuks 16.04.
7. Kuna kaebus on esitatud halduskohtule mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja jättis vastamata apellatsioonkaebusele ja ei esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise põhjusi. Lähtuvalt sellest ei ole ringkonnakohtule teada ka asjaolud, mis võiksid õigustada kaebetähtaja ületamist.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi 4 vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 14.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või p 4 alusel.

Tartu Halduskohus vabastas 02.03.2015. a määrusega (tl 24-26) kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 269,80 euro ulatuses kaebuse esitamisel ja kohustas teda tasuma riigilõivu summas 20 eurot. Kaebaja eest tasus riigilõivu summas 20 eurot V.A. (tl 30). Kuivõrd ringkonnakohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele riigilõivu tasujale. Riigilõiv summas 20 eurot tuleb niisiis tagastada V.A. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Riigilõiv summas 269,80 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda. Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits