3-15-601/38

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar

1. mai 2016, Tartu 3-15-601 Andri Ladevi kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a otsus Andri Ladevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andri Ladev Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Andri Ladevi apellatsioonkaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Andri Ladev esitas
5. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles soovis, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama kaebajale tema soovitud õigusakte. Kaebaja selgitas, et tal ei ole võimalik seadusi laenutada Tartu Vangla raamatukogust ning Tartu Vangla õigusaktide väljatrükke ei väljasta. Kaebaja lisas, et arvutit kasutada tema ei oska ning arvuti vahendusel õigusaktidega tutvumisel on ajaline piirang, mistõttu ei jõua ta seadusi piisava põhjalikkusega läbi lugeda ning vajalikke märkmeid teha.
6. Tartu Halduskohtu
7. juuli
8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata Halduskohus märkis, et kaebajal on õigusaktidega võimalik tutvuda vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites ja seda võimalust on kaebaja regulaarselt kasutanud. Samuti saab mõnda õigusakti laenutada Tartu Vangla raamatukogu vahendusel. Vastustaja on selgitanud kaebajale, et kui ta soovib seadustest isiklikke eksemplare, on neid finantsvahendite olemasolul võimalik tellida. Halduskohus viitas, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 3 kohaselt võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Kaebaja soovis väljatrükki Tartu Vangla kodukorrast (umbes 59 lk), haldusmenetluse seadusest (umbes 25 lk) ja vangistusseadusest (umbes 60 lk), mis kahtlemata nõuab halduskohtu hinnangul põhjendamatult suuri ajalisi ja materiaalseid ressursse. Kaebajale on antud võimalus elektrooniliselt õigusaktidega tutvuda ja see on halduskohtu hinnangul sobivam ning vähem kulutusi põhjustav võimalus, kuna õigusaktid muutuvad sageli. Samuti sätestab AvTS § 22, et kui taotletud teave on avalikustatud, võib teabevaldaja teavet väljastamata teatada sellest teabenõudjale. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on väljaspool kahtlust, et kaebajale on olnud kogu aeg teada, et õigusaktid on elektrooniliselt avalikustatud ning VangS § 311 alusel kaebajale kättesaadavad ning Tartu Vangla ei ole seda ka kaebaja eest varjanud. Vastupidi, asjas on tõendatud, et A. Ladev käib sageli õigusaktidega elektrooniliselt tutvumas. Halduskohus märkis, et vastustaja on tõendanud, et kaebaja kasutas
9. aasta esimeses kvartalis arvutit õigusaktidega tutvumiseks 6 korda iga kord vähemalt 50 minuti vältel. Halduskohtu hinnangul oli sellega kaebajale tagatud minimaalselt vajalik võimalus õigusaktidega tutvumiseks, seda enam, et kaebaja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis viitaksid tungivale vajadusele saada paremat juurdepääsu õigusaktidele. Halduskohus nentis, et mõnel juhul võib tõepoolest olla õigusaktide tutvumiseks vajalik enam kui 50 minutit, kuid seda aitab leevendada võimalus käia õigusaktidega tutvumas regulaarselt. Samuti on reeglina võimalik nii haldus- kui kohtumenetlustes oma avaldusi täiendada, mistõttu ei saa õigusaktidega elektrooniliselt tutvumise korraldus reeglina tingida avalduste esitamise tähtaegade ületamist. Halduskohus asus seisukohale, et kuigi kaebaja on menetluses ka väitnud, et ei oska arvutit kasutada, nähtub tema teistest avaldustest ja kohtuistungil väidetust, et ta on siiski suutnud arvuti vahendusel õigusakte leida. Arvestades seda ning võttes arvesse, et elektroonilisest Riigi Teatajast õigusaktide leidmiseks piisab selle nime sisestamisest avalehel olevasse otsinguvälja, ei pidanud halduskohus seda kaebaja väidet usutavaks. Samuti märkis halduskohus, et kohtute infosüsteemi andmetel alustas A. Ladev
10. aasta esimese poolaasta jooksul 11 uut kohtuasja esimese astme kohtutes. Seega on halduskohtu hinnangul kaebaja väited kaebeõiguse piiramisest kohatud, kuivõrd A. Ladev kasutab keskmise kodaniku või ka kinnipeetavaga võrreldes kaebeõigust äärmiselt intensiivselt. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et Tartu Vanglal ei ole kohustust A. Ladevile õigusakte välja printida, kuna tal võimaldatakse õigusaktide ja kohtulahenditega tutvuda elektrooniliselt. Halduskohus asus sellele seisukohale ühtviisi nii Tartu Vangla kodukorda puudutavas osas, mille puhul on Tartu Vangla AvTS § 5 mõttes teabevaldaja, kui ka muude õigusaktide osas, mille puhul peab Tartu Vangla tagama oma kinnipeetavatele võimaluse ametlikult avaldatud õigusaktidega tutvumiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11. A. Ladev esitas
12. juulil 2015 apellatsioonkaebuse, milles märgib, et vastustaja poolt kohtule esitatud väide, et kaebajale on selgitatud õigusaktide laenutamise võimalikkust, on ebaõige. Kaebaja lisas, et tal ei ole rahalisi vahendeid, et tellida endale õigusakte. Kaebaja märgib täiendavalt, et tal ei ole võimalik kaebust vormistada, kuna 50 minuti jooksul ei ole võimalik lugeda läbi umbes 150 lehekülge teksti. Eeltoodut arvestades on vastustaja piiranud kaebaja kaebeõigust, kuna kaebajal ei ole võimalik lisada kaebusele norme, mida vastustaja on rikkunud.
13. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Tartu Vangla jäi oma seisukoha juurde, et A. Ladevil on soovitud õigusaktidega võimalik tutvuda spetsiaalselt kohandatud arvutites. Tartu Vangla raamatukogust on võimalik laenutada Tartu Vangla kodukorda, kodukorra seletuskirja, vangistusseaduse kommentaare ning Euroopa Vanglareeglistikku. Viimase on kaebaja
14. veebruaril 2015 raamatukogust ka laenutanud. Vastustaja lisas, et vangistust puudutavad õigusaktid on olemas ka elusektsioonides, millega tutvuda soovimise korral peab kinnipeetav ametniku poole pöörduma. 2 Vastustaja on sarnaselt halduskohtuga seisukohal, et 50 minutit on arvutis olevate õigusaktidega tutvumiseks piisav. Tartu Vangla ei ole piiranud A. Ladevi kaebeõigust, sest kaebaja on aktiivselt esitanud pöördumisi nii vanglale kui ka kohtutele.
15. Tartu Vangla esitas
16. märtsil 2016 ringkonnakohtule teavituse A. Ladevi vabanemisest
17. märtsil 2016 seoses karistuse ärakandmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et A. Ladevi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu
19. juuli
20. a otsuse peale tuleb jätta läbi vaatamata.
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 sätestab, et kui § 187 lõikes 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.
22. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. Halduskohtule esitatud kaebuse nõue oli suunatud eelkõige sellele, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama kaebajale tema soovitud õigusakte. Kuna kaebaja viibib alates
23. märtsist 2016 vabaduses ja kinnipeetavat puudutav regulatsioon ei saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada, siis on kaebuses esitatud kohustamisnõue muutunud ainetuks. Kuna kaebaja on vabanenud, siis ei ole lubatav ka kohustamiskaebuse muutmine tuvastamiskaebuseks. Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetav on vabanenud, siis tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei saa aidata kaasa kaebaja kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu
24. mai
25. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-14, p 11). Samuti ei annaks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seda eelkõige põhjusel, et käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks vangla tegevusega mingisugust kahju tekkinud.
26. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus A. Ladevi apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 3 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt