← Eesti

2-14-56014/123

Obsah (13)§ 392§ 435§ 438§ 348§ 403§ 277§ 232§ 236§ 238§ 5§ 436§ 658§ 173

Tsiviilasi nr: 2-14-56014 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Otsuse teg

) § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 18.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole maakohus viinud läbi sisulist eelmenetlust ning on jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Need minetused on muu hulgas tinginud hageja jaoks üllatusliku lõpplahendi. 19. Maakohus on lugenud kostja poolt esitatud PT "Kinnituse" (II kd, tl 71) täitmise kviitungiks VÕS § 95 lg 1 mõttes ning märkinud, et sellise tõendi esitamisel tuleb eeldada, et kostja on laenulepingutest tuleneva laenu tagastamise kohustuse laenuandjale täitnud. Hageja, väites, et kostja ei ole laenu kohaselt tagastanud, pidanuks oma väidet tõendama. Kolleegiumi hinnangul võib sellise õigusliku käsitlusega vähemalt maakohtu poolt tuvastatud asjaolude põhjal nõustuda. Samas ei tohi kohtu 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-14-56014 õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt

§ 348

lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 22.02.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Praegusel juhul vaidlevad pooled eelkõige kostja (laenusaaja) laenulepingust tulenevate kohustuste täidetuse üle. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks "Kinnitusele" antavat õiguslikku hinnangut pooltega menetluses arutanud ning selgitanud neile sellest tulenevat tõendamiskoormist. Seetõttu ei pruukinud hageja temal lasuvast tõendamiskoormisest aru saada. Vastavate teadmiste puudumist võib järeldada ka apellatsioonkaebuse väidetest, et hageja arvates kinnitavad asjas olemasolevad tõendid nõude olemasolu. Maakohtu menetluses ei esindanud hagejat (ega ka kostjat) professionaalsed õigusnõustajad. Eelmärgitud kohtu minetuste tõttu võisid hagejal jääda maakohtu menetluses olulises ulatuses tõendid ja tõendite kogumise taotlused esitamata. Samuti võis hageja ekslikult loobuda varem esitatud taotlusest tunnistajate ülekuulamiseks (II kd, tl-d 75-76). 20. Kolleegium lisab, et

§ 392

lg-st 1 lähtuvad eelmenetluse ülesanded tuleb kohtul täita sõltumata sellest, kas asja lahendatakse kirjalikus menetluses (

§ 403lg 1) või arutatakse kohtuistungi(te)l.

Toimikust nähtuvalt on maakohus andnud hagejale tõepoolest korduvalt võimalusi täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks. Selline kohtu tegevus ei ole eelmenetluse ülesannete täitmiseks siiski piisav, kui kohus ei ole eelnevalt õigussuhtele antavat õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega arutanud ega tõendamiskoormist selgitanud. 21. Maakohus on otsuses mh leidnud, et hageja ei ole seadnud menetluses kahtluse alla kostja esitatud "Kinnituse" (II kd, tl 71) kui tõendi usaldusväärsust. Tsiviilasja materjalide põhjal on maakohtu selline järeldus kolleegiumi arvates ennatlik. Hageja poolt hagiavalduse p-s 5 (I kd, tl 3) esitatud väidetest võib järeldada, et hageja peab sellist võimalikku dokumenti "võltsinguks". Vastuolus

§ 392

lg 1 p-ga 3 ei ole maakohus eelmenetluses välja selgitanud, mida hageja dokumendi "võltsimise" all silmas peab. Kolleegium märgib, et

§ 277

lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus sama paragrahvi neljanda lõike alusel jätta dokumendi otsuse tegemisel arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. 22. Lisaks on kostja oma senistes vastuväidetes tuginenud lakooniliselt ainult PT "Kinnitusele" ja selles avaldatule. Kostja ei ole täpsemalt selgitanud laenu tagastamise asjaolusid, st millal ja kuidas ta laenu (sularahas) tagastas, milline isik võttis temalt tagastud laenusumma vastu, kes ja millal väljastas talle vaidlusaluse "Kinnituse" jms. 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-14-56014 Need asjaolud tulnuks maakohtul

§ 392

lg 1 p 3 järgi eelmenetluses välja selgitada, paludes kostjal oma väiteid täpsustada. Vastavaid asjaolusid teadmata on kohtul keerukas "Kinnitust" kogumis teiste tõenditega kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnata.

  1. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
  2. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh tuleb selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda neile võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid. Kolleegium rõhutab, et

§ 236

lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb ning

§ 238

lg 3 p 4 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. 25. Lisaks tuleb hagejal eelmenetluses täpsustada intressinõuet (

§ 392lg 1 p 1).

Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud põhinõude (12 779,55 eurot) kõrval ka nõude intressi väljamõistmiseks summas 3194,88 eurot (I kd, tl 145). Samas ei ole hageja esitanud intressinõude arvestust ning maakohus pole seda hagejalt ka nõudnud. See muudab aga sisuliselt võimatuks intressinõude õigusliku põhjendatuse kontrollimise. Kolleegium märgib, et hageja väidetav nõue tuleneb kolmest erinevast laenulepingust, mille alusel saadud laenude summad ja laenude tagastamise tähtajad olid erinevad.

  1. Intressinõude õige lahendamise seisukohalt on oluline ka välja selgitada, kas kostja võttis laenu seoses oma majandus- või kutsetegevusega või väljaspool sellist tegevust. Viimasel juhul tuleb kostjat käsitleda tarbijana ning laenulepingutele laienevad mh võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepingute kohta käivad normid, VÕS §-d 402 jj. Seetõttu tuleb arvestada ka VÕS §-s 408 sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärgedega.
  2. Kostjal tuleb eelmenetluses täpsustada aegumise vastuväidet. Kostja on hagile esitatud vastuses palunud kohtul kontrollida hageja nõude aegumist (II kd, tl 70). Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus hageja nõude aegumist kontrollinud, kuna jättis hagi rahuldamata muudel põhjusetel. Sellega ei ole maakohus iseenesest menetlusnorme rikkunud. Samas ei ole kohus aegumise vastuväitega seonduvat pooltega menetluses üldse arutanud. Kostja ei ole oma õiguslikku seisukohta nõuete aegumise osas selgitanud ega toonud välja neid asjaolusid, millega ta nõude aegumist seostab. Arvestades, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (

§ 5lg-d 1 ja 2, 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-14-56014 § 230 lg 1), pidanuks maakohus laskma kostjal nõude aegumist puudutavaid väiteid täiendavalt selgitada. Vastasel juhul puuduks hagejal võimalus nõude aegumise väitele sisuliselt vastu vaielda. 28. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada

§ 436lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus.

Kolleegium märgib, et kostja viited VÕS § 113 lg-le 6 ei ole õiguslikult asjassepuutuvad ning need võib jätta kohus asja uuel lahendamisel tähelepanuta. Toimikust nähtuvalt ei ole maakohus käesolevas asjas viivisenõuet menetlenud ega selles osas otsust teinud. Apellatsioonkaebuse põhjal hagejal selles osas maakohtule etteheited puuduvad. 29. Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist.

§ 658

lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. 30. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.