) § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 18.
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab
lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab
lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole maakohus viinud läbi sisulist eelmenetlust ning on jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Need minetused on muu hulgas tinginud hageja jaoks üllatusliku lõpplahendi. 19. Maakohus on lugenud kostja poolt esitatud PT "Kinnituse" (II kd, tl 71) täitmise kviitungiks VÕS § 95 lg 1 mõttes ning märkinud, et sellise tõendi esitamisel tuleb eeldada, et kostja on laenulepingutest tuleneva laenu tagastamise kohustuse laenuandjale täitnud. Hageja, väites, et kostja ei ole laenu kohaselt tagastanud, pidanuks oma väidet tõendama. Kolleegiumi hinnangul võib sellise õigusliku käsitlusega vähemalt maakohtu poolt tuvastatud asjaolude põhjal nõustuda. Samas ei tohi kohtu 4
lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 22.02.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Praegusel juhul vaidlevad pooled eelkõige kostja (laenusaaja) laenulepingust tulenevate kohustuste täidetuse üle. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks "Kinnitusele" antavat õiguslikku hinnangut pooltega menetluses arutanud ning selgitanud neile sellest tulenevat tõendamiskoormist. Seetõttu ei pruukinud hageja temal lasuvast tõendamiskoormisest aru saada. Vastavate teadmiste puudumist võib järeldada ka apellatsioonkaebuse väidetest, et hageja arvates kinnitavad asjas olemasolevad tõendid nõude olemasolu. Maakohtu menetluses ei esindanud hagejat (ega ka kostjat) professionaalsed õigusnõustajad. Eelmärgitud kohtu minetuste tõttu võisid hagejal jääda maakohtu menetluses olulises ulatuses tõendid ja tõendite kogumise taotlused esitamata. Samuti võis hageja ekslikult loobuda varem esitatud taotlusest tunnistajate ülekuulamiseks (II kd, tl-d 75-76). 20. Kolleegium lisab, et
lg-st 1 lähtuvad eelmenetluse ülesanded tuleb kohtul täita sõltumata sellest, kas asja lahendatakse kirjalikus menetluses (
Toimikust nähtuvalt on maakohus andnud hagejale tõepoolest korduvalt võimalusi täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks. Selline kohtu tegevus ei ole eelmenetluse ülesannete täitmiseks siiski piisav, kui kohus ei ole eelnevalt õigussuhtele antavat õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega arutanud ega tõendamiskoormist selgitanud. 21. Maakohus on otsuses mh leidnud, et hageja ei ole seadnud menetluses kahtluse alla kostja esitatud "Kinnituse" (II kd, tl 71) kui tõendi usaldusväärsust. Tsiviilasja materjalide põhjal on maakohtu selline järeldus kolleegiumi arvates ennatlik. Hageja poolt hagiavalduse p-s 5 (I kd, tl 3) esitatud väidetest võib järeldada, et hageja peab sellist võimalikku dokumenti "võltsinguks". Vastuolus
lg 1 p-ga 3 ei ole maakohus eelmenetluses välja selgitanud, mida hageja dokumendi "võltsimise" all silmas peab. Kolleegium märgib, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus sama paragrahvi neljanda lõike alusel jätta dokumendi otsuse tegemisel arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. 22. Lisaks on kostja oma senistes vastuväidetes tuginenud lakooniliselt ainult PT "Kinnitusele" ja selles avaldatule. Kostja ei ole täpsemalt selgitanud laenu tagastamise asjaolusid, st millal ja kuidas ta laenu (sularahas) tagastas, milline isik võttis temalt tagastud laenusumma vastu, kes ja millal väljastas talle vaidlusaluse "Kinnituse" jms. 5
lg 1 p 3 järgi eelmenetluses välja selgitada, paludes kostjal oma väiteid täpsustada. Vastavaid asjaolusid teadmata on kohtul keerukas "Kinnitust" kogumis teiste tõenditega kooskõlas
lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb ning
lg 3 p 4 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. 25. Lisaks tuleb hagejal eelmenetluses täpsustada intressinõuet (
Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud põhinõude (12 779,55 eurot) kõrval ka nõude intressi väljamõistmiseks summas 3194,88 eurot (I kd, tl 145). Samas ei ole hageja esitanud intressinõude arvestust ning maakohus pole seda hagejalt ka nõudnud. See muudab aga sisuliselt võimatuks intressinõude õigusliku põhjendatuse kontrollimise. Kolleegium märgib, et hageja väidetav nõue tuleneb kolmest erinevast laenulepingust, mille alusel saadud laenude summad ja laenude tagastamise tähtajad olid erinevad.
Kolleegium märgib, et kostja viited VÕS § 113 lg-le 6 ei ole õiguslikult asjassepuutuvad ning need võib jätta kohus asja uuel lahendamisel tähelepanuta. Toimikust nähtuvalt ei ole maakohus käesolevas asjas viivisenõuet menetlenud ega selles osas otsust teinud. Apellatsioonkaebuse põhjal hagejal selles osas maakohtule etteheited puuduvad. 29. Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist.
lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. 30. Menetluskulude jaotuse määrab
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.