Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-15-114607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue

1. oktoobril
2. a tegid XXX OÜ ning XXX müügi ja tagasiliisimise, mille raames sõlmisid hageja ning kostja müügilepingu nr XXX, millise lepingu alusel müüs kostja hagejale 1 090 euro eest sõiduki BMW 320I, ja liisingulepingu nr XXX, millise lepingu alusel liisis hageja sõiduki kapitalirendi vormis tagasi kostjale. Kostja kohustus sõiduki tagasiomandamise eest tasuma hagejale igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 38,21 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Osamaksed pidi kostja tasuma iga kuu 27-ndaks kuupäevaks. Liisingulepingu sõlmimise järel viivitas kostja süstemaatiliselt osamaksete tasumisega. Nii oli hageja sunnitud juba
3. a märtsis tegema kostjale võlgnevuste osas korduvalt meeldetuletusi, samuti
4. a aprillis ja mais. Kuna Kostja jättis täies ulatuses tasumata kolm järjestikust osamakset (s.o osamaksed nr 2-4), tegi hageja kostjale
5. aprillil
6. a järjekordse meeldetuletuse, milles hoiatas ühtlasi, et juhul, kui kostja võlgnevust ei likvideeri, ütleb hageja liisingulepingu üles. Kuivõrd kostja ei reageerinud hageja poolt tehtud meeldetuletustele, oli ilmne, et kostjal puudus võimekus liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Seetõttu esitas hageja
7. mail
8. a kostjale ülesütlemisavalduse, millega ütles liisingulepingu alates
9. maist
10. a erakorraliselt üles. Ülesütlemisavalduses ühtlasi hoiatas hageja, et nõudeavalduses märgitud summa tähtaegselt tasumata jätmisel ja/või liisingueseme tagastamata jätmisel pöördub liisinguandja oma nõuete sissenõudmiseks kohtu poole. 2 2-15-114607 Ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 14 päeva jooksul liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kooskõlas liisingulepingu p-i 10.2.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p-ga 3 sõiduki ja selle päraldiste otsese valduse viivitamatut üleandmist. Kuivõrd kostja ei tasunud ülesütlemisavalduse esitamise järel võlgnevust ega andnud hagejale üle sõiduki valdust, esitas hageja
11. mail
12. a kostjale nõudeavalduse, milles nõudis veelkord liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Nõudeavalduses selgitas hageja muu hulgas, et kui kostja ei tagasta hagejale sõidukit, ei arvesta hageja sõiduki jääkmaksumusest maha sõiduki väärtust. Ühtlasi andis hageja nõudeavalduses kostjale sõiduki ja selle päraldiste otsese valduse üleandmiseks 14-päevase täiendava tähtaja.
13. juunil
14. a pakkus hageja kostjale sõlmida võlatunnistuse koos maksegraafikuga, et võlgnevus saaks osade kaupa likvideeritud.
15. juunil
16. a pakkus hageja taaskord võlatunnistuse sõlmimist seoses sellega, et kostja teatas hagejale, et sõiduk ei ole enam kostja valduses ning sõiduk oli tolleks hetkeks kolmandale isikule edasi müüdud. Vaatamata kostja väitele, et sõiduk ei ole enam tema valduses volitas hageja
17. septembril
18. a inkassoteenuseid osutavat ettevõtet XXX OÜ nõudma liisinguvõtjalt liisingueseme tagastamist liisinguandjale, kuid inkassofirmal ei õnnestunud sõidukit leida. Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata väljaostumaksed summas 12,82 eurot, liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata intress summas 190,73 eurot, liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksed summas 823,99 eurot, võla sissenõudmiskulud ja liiklusregistri toimingult tasutud riigilõiv summas 46 eurot, leppetrahv summas 1 250 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise hagiavalduse esitamise seisuga (11.11.2015.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 394,27 eurot, kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna põhivõlgnevuselt 2132,81 eurot määras 0,125% päevas alates 12.11.2015.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast arvestatuna põhivõlgnevuselt 2 132,81 eurot määras 0,125% päevas kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Hageja palub ühtlasi menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Seetõttu määrab kohus tulenevalt

§ 174

lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 2-15-114607 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4