a otsus Kaebuse esitaja kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Rahuldada kohtuvälise menetleja apellatsioon osaliselt. Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2016. a otsus Ivan Kovalile lisakaristuse kohaldamata jätmise osas. Võtta Ivan Kovalilt
Liiklusseaduse § 127 alusel on Ivan Koval kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tunnistas 10.03.2016 otsusega Ivan Kovali süüdi
S § 69 lg 1 alusel asendas kohus Ivan Kovalile mõistetud aresti 15 tunni üldkasuliku tööga. 1 Kohtuotsuse kohaselt juhtis I. Koval 26.12.2015 kell 12:15 Tallinnas Paneeli tänaval, liikudes Betooni tänava suunas mootorsõidukit VOLVO FM7 (reg.nr XXXXXX), olles tarvitanud alkoholi. Tema ühe liitri väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli vähemalt 0,34 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39+/-0,05 mg/l), s.o üle lubatud piirmäära. Lisaks sellele oli mootorsõidukil, mida I. Koval juhtis, läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Samal päeval kell 12:51 juhtis I. Koval Betooni tn 28B juures taas sama, tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. I. Kovali väljahingatava õhu alkoholisisaldus ületas endiselt lubatud piirmäära: ühe liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,35 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,4+/-0,05). Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Nende tegudega rikkus Ivan Koval
lg 3 ja § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid ning pani toime
I. Kovalile mõistetud karistust põhjendas kohus järgnevalt. I. Kovali süüd iseloomustab see, et ta pani väärteod toime lühikese aja jooksul kahel korral. Seega pärast esimest kinnipidamist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ei teinud I. Koval vajalikke järeldusi. Sellise käitumisega näitas I. Koval lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda. Süüd kergendavateks asjaoludeks pidas kohus seda, et I. Kovali väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli piirmäära lähedane. Samuti arvestas kohus, et 26.12.2015 oli riigipüha, mistõttu liiklus ei olnud intensiivne ning Betooni ja Paneeli tänavad ei asu Tallinna kesklinnas. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna nimetas kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus arvestas veel seda, et karistusregistri andmete kohaselt on I. Kovalit 2015. aastal karistatud väärtegude eest kahel korral: 07.09.2015 mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (
lg 1), tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest (
S § 81); 16.02.2015 mootorsõiduki juhtimise eest sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes (
), mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest (
VS § 311 lg 1). Arvestades Ivan Kovali käitumist, pidas maakohus kohaseks karistada teda arestiga, mis on raskem põhikaristuse liik, ning seda sanktsiooni keskmises määras. Kohus leidis aga, et arest on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Ka ei pidanud kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust. Kohus leidis, et lisakaristuse kohaldamine ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel hädavajalik. I. Kovali süü suurust on arvestatud põhikaristuse määramisel. Menetlusalune isik töötab autojuhina ning mootorsõiduki juhtimisõigus on tööülesannete täitmise vältimatuks eeltingimuseks. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb talle ülimalt intensiivne põhiõiguste riive: töökoha ja sellest tulenevalt sissetuleku kaotus. 2 2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub maakohtu otsus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus või teha uus otsus, millega võtta I. Kovalilt juhtimisõigus lisakaristusena kuueks kuuks ära. Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et isiku süü suurus sõltub tema organismis mõõtevahendiga kindlaks tehtud alkoholi piirmäära ületamise määrast.
Kovali väljahingatava õhu alkoholisisaldust pidada keskmiseks. Samuti on Harju Maakohus eiranud asjaolu, et tegemist oli kahe järjestikuse samalaadse väärteoga. Menetlusalune isik peeti väärteo toimepanemisel kinni ning pelgalt mõnekümne minuti möödudes pani ta toime uue samalaadse väärteo, jätkates varem politsei poolt katkestatud õigusvastast käitumist. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod ei olnud juhuslikku laadi vaid tahtlikult toime pandud. Seega ei ole üksnes põhikaristusega piirdumine proportsionaalne. Karistuse mõistmisel ei ole võetud arvesse menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegude raskusastet, väärtegude asjaolusid ega menetlusaluse isiku isikut ning arvestamata on jäetud õiguskorra kaitsmise huvid. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Käesoleval juhul saab isiku poolt teadlikult toime pandud korduvast nõuete rikkumistest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäoliseks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lisakaristuse kohaldamine I. Kovali suhtes ei ole põhjendatud, kuivõrd rikkumised ei pandud toime Tallinna kesklinnas vaid tänavatel, kus liiklus ei olnud intensiivne ja päeval mil oli riigipüha. Apellant rõhutab, et Tallinnas on liiklustihedus teedel ning tänavatel sõltumata kellaajast ja nädalapäevast alati aktiivne, valdav osa Eest Vabariigi inimkannatanutega liiklusõnnetusi juhtub just Tallinna linnas ja selle lähiümbruses. Apellant märgib, et päevast päeva näeme ja kuuleme erinevate meediakanalite vahendusel, kuidas süütud inimesed on saanud vigastada ja hukkunud just selliste vastutustundetute inimeste süü läbi ning seetõttu lähedased kaotavad ka endale kalleid inimesi. Kohtuväline menetleja vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et I. Koval kaotab juhtimisõiguse äravõtmisel töö. Kohtuistungi protokolli kohaselt on I. Koval töötu invaliidsuspensionär. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks töökoha olemasolu, maakohtus uuritud ei ole. Samas on apellant seisukohal, et isegi, kui I. Koval omab töökohta, millel on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus, kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka menetlusaluse isiku enda elu ja tervise näol üles menetlusaluse isiku võimaliku ebamugavuse valitud töö tegemisel juhtimisõiguse puudumise tõttu. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Riigikohus on korduvalt sõidukit alkoholijoobes juhtinud isikute puhul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-10-03, p 7 ja 3-1-1122-13 p 10) asunud seisukohale, et isiku poolt korduv nõuete rikkumine näitab tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise 3 tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Praegusel juhul on tegemist eelkirjeldatud olukorraga, kuivõrd I. Koval’it on samalaadse rikkumiste eest varasemalt karistatud. Apellant on seisukohal, et 15 tundi üldkasulikku tööd ei täida ilmselgelt piisavalt preventiivset eesmärki, hoidmaks ära uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Üksnes lühiajalise ühiskondlikult kasuliku töö tegemine ei kinnita menetlusaluse isiku seaduskuulekust ja soovi teha talle määratud karistusest vajalikud järeldused, selline karistus on menetlusalusele isikule üksnes sümboolne. 3. Ringkonnakohtu istungil osales menetlusalune isik Ivan Koval, kes palus jätta maakohtu otsus muutmata ja mitte kohaldada lisakaristust. Ta kinnitas, et kahetseb toimepandud väärtegusid. Ta ei tarvita alkoholi tihti ja kunagi ei joo, kui teab, et peab sõitma minema. Seekord tarvitas eelmisel päeval alkoholi, sest ei teadnud, et peab sõitma minema. I. Kovali sõnul jääb ta juhtimisõiguse äravõtmisel tööta: ta tegeleb autovedudega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium ei näe ühtegi alust väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks. Vastavalt VTMS §-le 152 saadetakse väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks, kui ringkonnakohus tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumine, mis toob vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Apellatsioon ei tugine väitele, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, vaid maakohtule heidetakse ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. 5. Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht, et maakohus on lisakaristuse mõistmata jätmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, on põhjendatud. 5.1 Nagu maakohtu otsuses märgitud, on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse alus isiku süü. See tähendab, et karistuse mõistmisel tuleb anda hinnang toimepandud õigusrikkumise raskusele ja selle taunitavusele. Apellatsiooni kohaselt tuleb I. Kovali süüd hinnata suureks. Peamiseks argumendiks on see, et I. Koval asus pool tundi pärast tema auto esimest kinnipidamist uuesti autot juhtima, pannes toime uued samasugused väärteod. Ka maakohus leidis, et sellise käitumisega näitas I. Koval lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda. 5.2 Kohus leidis aga, et esineb mitmeid I. Kovali süüd vähendavaid asjaolusid. Paraku on maakohtu sellekohased seisukohad ekslikud. 5.2.1 Esiteks leidis maakohus, et I. Kovalil mõõdetud väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli piirmäära lähedane. Maakohtu mainitud 0,25 mg/l ei ole piirmäär, millest alates ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud. Piirmäär, millest alates ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud, on kehtestatud
69 lg-s 3. Selle sätte kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris 4 väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. 0,25 mg/l on hoopis piirmäär, millest alates on tegemist n.ö raskema väärteoga. Seega on õige kohtuvälise menetleja seisukoht, et I. Kovali väljahingatava õhu alkoholisisaldus ületas piirmäära tuntavalt. 5.2.2 Samuti leidis maakohus, et liiklusrikkumised pandi toime olukorras, kus liiklus ei olnud intensiivne. Seda väites tugines maakohus asjaolule, et väärteod pandi toime riigipühal ning I. Koval ei liikunud autoga Tallinna kesklinna piirkonnas. Ringkonnakohus nendib, et liiklusrikkumise puhul omab süü suuruse seisukohalt tõesti tähtsust seegi, millises liiklusolukorras see toime pandi. Samas ei ole selles väärteoasjas kogutud tõendeid selle kohta, milline liiklusolukord oli. Ainuüksi sellest, et tegemist oli riigipühaga ja I. Kovali juhitud autot ei peetud kinni Tallinna kesklinnas, ei saa teha järeldusi liiklusolukorra kohta. Seega on maakohus alusetult hinnanud I. Kovali süü suurust tegelikust väiksemaks. 5.3 Nõustuda tuleb ka apellatsiooni kriitikaga, mille kohaselt ei ole maakohus võtnud arvesse I. Kovali varasemaid karistusi. Maakohus on küll I. Kovali varasemad karistused otsuses ära nimetanud, kuid otsusest ei nähtu, millist tähendust need eripreventiivsest aspektist omavad. Nagu maakohtu otsuses märgitud, on I. Kovalit 07.09.2015 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (
lg 1), tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest (
S § 81). Seega karistati I. Kovalit vähem kui neli kuud varem samasuguste rikkumiste eest nagu sel korral. Kui sellele lisada tõsiasi, et I. Koval istus uuesti autorooli umbes pool tundi pärast seda, kui tal oli tuvastatud joove, tuleb järeldada, et ta ei ole mõistnud oma õigusrikkumiste tõsidust. Nii maa- kui ringkonnakohtus kinnitas I. Koval, et ta kahetseb toimepandud väärtegusid ja püüab neid vältida. I. Kovali väitel ta ei tarvita alkoholi, kui ta teab, et peab sõitma minema. Samas näitavad toimepandud väärteod seda, et I. Koval on mitmel korral istunud autorooli alkoholi tarvitanuna. Kohus ei saa aktsepteerida seda, et ikka ja jälle korduvad samalaadsed väärteod. 5.4 Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus tõdema, et maakohus on KarS § 56 lg-t 1 rikkudes karistanud I. Kovalit põhjendamatult kerge karistusega. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud maakohtu mõistetud põhikaristust, vaid taotletakse üksnes lisakaristuse kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et lisakaristust tuleb I. Kovalile küll kohaldada, kuid seda mitte sellises mahus, nagu on seda taotlenud kohtuväline menetleja. Lisakaristuse kohaldamiseks annab alust see, et I. Koval istus pea koheselt pärast seda, kui tal joove tuvastati, taas autorooli ning teda oli samalaadse rikkumise eest ka varem ühel korral karistatud. Politsei- ja Piirivalveameti taotletust lühema lisakaristuse kohaldamiseks annab aga alust see, et enne menetletavaid väärtegusid oli tal üksnes kaks kehtivat väärteokaristust, mis mõlemad pärinesid 2015. aastast. Seejuures tuleb arvestada, et I. Kovali nii maa- kui ringkonnakohtus antud ütluste kohaselt töötab ta autojuhina, seega on tegemist pidevalt liikluses osaleva juhiga. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et lisakaristust võib kohaldada 5
Juhtimisõiguse äravõtmine just minimaalseks tähtajaks on põhjendatud ka seetõttu, et I. Koval vajab juhtimisõigust töö tegemiseks. 6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 4, § 148 p-le 2, § 149 p-le 1 ja § 151 lg 3 p-le 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse lisakaristuse kohaldamata jätmise osas ning kohaldab I. Kovalile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Pavel Gontšarov Urmas Reinola 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.