← Eesti

2-15-124421/10

Obsah (6)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

2-15-124421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue XXXesitas13.04.2015 www.smsraha.ee portaalis laenutaotluse 300 euro laenamiseks, laenu kasutamise perioodiga 60 päeva. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenuleping üldtingimustega. 15.04.2015.a rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja laenas hagejalt 300 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 14.06.2015, vastavalt laenulepingu Lisale I (maksegraafik). Käesoleval juhul on tegemist kampaania laenuga, mis tähendab, et krediidi kulukuse määr on null protsenti juhul, kui laenusaaja täidab kokkulepitud tingimusi. Laen tuli tagastada 2 osamaksega – põhiosa 300 eurot kampaania tasu 2 x 1 eurot. Enne laenusumma ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 15.04.2015 Tallinnas postkontoris. Laenusumma 300 eurot väljastati kostjale ülekandega 15.04.2015.a Isikusamasuse tuvastamisel oli kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Kostja oli teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.

  1. Kuid kostja ei täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi ning ei tagastanud laenu. Lepingu üldtingimuste punkt 2 2-15-124421 4.
  2. sätestab, et juhul, kui Laenusaaja viivitab Kampaania Laenu tagastamisega, siis ta tagastab Kampaania Laenu vastavalt Üldtingimuste Lisale III. Kuna kostja ei olnud täitnud laenulepinguga endale võetud kohustusi osamaksete tasumisel, edastas laenuandja kostjale meeldetuletusi sms-de ja e-posti teel alates juunist
  3. Võlateatis/Meeldetuletus I saadet kostjale 05.06.2015 AS-i Eesti Post vahendusel. Kuid kostja meeldetuletustele ei reageerinud ja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Võlateatis/Meeldetuletuse I saatmise eest oli poolte vahel lepingu punktis 9.
  4. kokkulepitud tasu, vastavalt hinnakirjale 12 eurot. 11.08.2015 teatas hageja kostjale, et laenulepingust nr XXX tulenev nõue on antud menetleda ITM Inkasso OÜ-le. Kostja oli ka nimetatud asjaolust teadlik, sest vastavalt Laenulepingu üldtingimuste punktile 15.1., on laenuandjal õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa summas 300 eurot, tasumata intress summas 30 eurot, kahju summas 12 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 15,35 eurot. Lisaks, palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt kuni selle täitmiseni alates 02.02.2016.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 200 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-15-124421 Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.