← Eesti

1-16-2388/9

1-16-2388 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2388 (kohtueelses menetluses 12230104844) Kohtukoosseis K

§ 25

lg 2 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Diana Helila Süüdistatav XXX, isikukood: XXX, Valgevene Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus: kesk-eri haridus, ei tööta, elukoht: XXX, e-post: XXX, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 2, kahtlustatavana kinni peetud 13.04.

  1. a – 15.04.
  2. a, tõkendit ei ole kohaldatud; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi Menetlustoiming KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMINE RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 274 lg-st 5, § 202 lg-st 1, lg 2 p-st 2, lg-test 3,4 ja 6, § 276 lg 2, §-st 145, §-st 206 kohtunik määras:
  3. Rahuldada prokuröri taotlus.
  4. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-16-2388 (kohtueelses menetluses: 12230104844) kriminaalmenetlus XXX (isikukood: XXX) suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel seoses avaliku menetlushuvi puudumise ja väikse süüga.
  5. Kohustada XXX’t KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse 430 (nelisada kolmkümmend) eurot käesoleva kohtumääruse tegemisest 6 (kuue) kuu jooksul ehk hiljemalt 16.12.
  6. a-ks. Rahalise kohustuse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtumääruse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).
  7. Jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda.
  8. Asitõendiks olev parukas, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale rahalise kohustuse tasumist riigituludesse. 1-16-2388 Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. Kohus selgitab, et kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 22.03.
  9. a saadeti Harju Maakohtusse Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasi XXX süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi üldmenetluses.

25.04.2016. a toimus kriminaalasjas eelistung, kuhu kohus oli kutsunud kaitsja, prokuröri ning kannatanu esindaja. Kannatanu esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Eelistungil kuulas kohus ära poolte seisukohad ja võttis vastu otsustuse süüdistatava kohtu alla andmise, tsiviilhagi menetlusse võtmise ning korralduslike küsimuste osas. Samal päeval koostas kohus kohtumääruse, millega andis XXX üldmenetluses süüdistatavana KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises kohtu alla. Ühtlasi määras kohus, et kannatanu tsiviilhagi tuleb Kr

MS § 260 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest kannatanu ei ole vaatamata kohtukutsete kättesaamisele eelistungile ilmunud. Põhiistungi aja määras kohus 16.06.

  1. a kella 10:00-ks. Põhiistungile määras kohus, et kutsutakse kaitsja, prokurör, süüdistatav, kannatanu esindaja ning tunnistajad. Prokuratuuri ülesanne oli korraldada kannatanu esindaja, tunnistajate ning süüdistatava põhiistungile kutsumine. 16.06.
  2. a põhiistungile ilmusid süüdistatav, prokurör ja kaitsja. Tunnistajaid ja kannatanu esindajat kohtusse ei ilmunud. Kohtuistungil lisas prokurör, et kannatanule oli põhiistungi kutse edastatud, kuid kannatanu ei ole kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses tundnud huvi enda esitatud tsiviilhagi ega kriminaalmenetluse vastu. Kohtuistungil esitas prokurör kohtule suuliselt taotluse lõpetada süüdistatava XXX suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel seoses avaliku menetlushuvi puudumise ja isiku väikse süü tõttu ning panna isikule KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustus tasuda 6 kuu jooksul riigituludesse 430 eurot. Menetluskulud palus prokurör jätta täielikult riigi kanda. Süüdistatav oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kinnitas, et ta saab lõpetamise tingimustest aru. Kaitsja oli samuti kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning lisas, et arvestades asjaolu, et kannatanu esitatud tsiviilhagi vastu huvi ei tunne, süütegu jäi katse staadiumi, XXX on varasemalt karistamata ning tegu on toime pandud neli aastat tagasi, on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine. KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse KrMS § 202 lg 1 alusel esitas kohtule prokuratuur ning sellega nõustusid nii süüdistatav XXX kui ka tema kaitsja, siis on esmased eeldused täidetud. Käesoleval juhul on XXX’le esitatud süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk avalikult toime pandud varguse katses. Kar

S § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on KarS eriosas karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni 5 aastat või rahaline karistus. KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut tema 2

(3)1-16-2388 süüdimõistmisel karistada kas rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Seega on XXX’le esitatud süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises ehk tema puhul on põhimõtteliselt lubatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel. Ühtlasi leiab kohus, et XXX süü toimepandud teos ei ole suur. Nimelt jäi kuritegu katse staadiumisse. Kriminaalmenetluses on kannatanu poolt esitatud hagi 2812,50 euro suuruses summas, mille jättis kohus kannatanu huvi puudumise tõttu läbi vaatamata. Kuivõrd kannatanu poolt väidetava kahju tekkimise asjaolud on ebaselged ja summa suurus ei ületa olulist kahju, siis leiab kohus et isiku süü ei ole suur. Nimetatud seisukohta toetab ka see, et peale 13.04.
  1. a ei ole XXX toime pannud ühtegi uut kuritegu, samuti on ta varasemalt karistamata. Arvestades ka asjaolu, et antud kuritegu pandi toime 13.04.
  2. a ehk üle 4 aasta tagasi, siis ei esine kohtu hinnangul antud asjas ka avalikku huvi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et antud kriminaalasjas on XXX süü väike ning avalik huvi käesolevaks hetkeks puudub. Prokurör tegi ettepaneku kohustada XXX’t KrMS § 202 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tasuma 6 kuu jooksul riigituludesse 430 eurot. Ühtlasi leidis prokurör, et menetluskulud tuleks jätta riigi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd isiku poolt tasumisele kuuluv summa ja tekkinud kriminaalmenetluse kulud on samas suurusjärgus ja et isik pidi kohtumenetluse jaoks saabuma teisest riigist ning käesolevaks hetkeks on kriminaalmenetlus kestnud üle nelja aasta, siis menetlusega isikule kaasnenud ebamugavused on piisavad mõjutamaks tulevikus süüdistuses etteheidetud tegudele sarnaseid tegusid vältima, mis ongi kriminaalmenetluse eesmärgiks. Menetluskulude riigi kanda jätmist õigustab ka asjaolu, et tegemist on lihtsakoelise kriminaalasjaga, kuid mille uurimine ja lõplik kohtusse edastamine on võtnud alates teo toimepanemisest ligi neli aastat. Sealjuures tabati süüdistatav koheselt teo toimepanemise kohas. Ühtlasi hoiatab kohus XXX’t, et kui ta ei täida temale pandud kohustust, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ning sellisel juhul menetletakse kriminaalasjas edasi. Peale kriminaalmenetluse uuendamist aga arvestatakse isikule karistuse mõistmisel kohustuste osa, mille isik on täitnud. KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt peab kohus kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märkima asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viisi. Kriminaalasjas on asitõendiks parukas, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn. Kohus leiab, et nimetatud asitõend tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kuid alles peale XXX poolt riigituludesse rahalise kohustuse tasumist. Seda põhjusel, et kui XXX rahalist kohustust ei tasu, siis kriminaalmenetlus uuendatakse ning uuendatud kriminaalmenetluses on vajalik tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks kasutada kriminaalasjas olevat parukat kui asitõendit. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.