Kriminaalasi nr 1-12-11494 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.05.2016) Kriminaalasja number 1-12-11494 T

§ 274

lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 121järgi ja 1

§ 64

lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.12.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse, 5 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Tarmo Tuvile 6 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.04.2010 ja lõpeb 19.07.

1. 27.04.2016 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Tarmo Tuvi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Tarmo Tuvile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 26.05.
2. Tarmo Tuvi oli arvamusel, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine hakkaks segama tema elukorraldust. Kinnipeetava sõnul puudub tal vabanemisel elukoht. Valla poolt pakutavasse korterisse ei saa ta elama minna, kuna seal elavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega võib tekkida konflikte. Tarmo Tuvi plaanib Eestist lahkuda ja asuda xxxxxxxxxxxxxxxx tööle ehitusel. Tööle saab ta väidetavalt tuttava xxxxxxxxxxxxxx kaudu. xxxxxx soovib Tarmo Tuvi minna eelkõige oma kirju mineviku ja pika karistusregistri tõttu. Eestis ei saaks ta ilmselt tasuvat tööd ja miinimumpalgaga ei suudaks ära elada ja maksta hagisid. Eestis plaanib Tarmo Tuvi leida üürikorteri, sest töögraafik (2 kuud tööl, 2 nädalat vaba) võimaldab ka Eestis käia. Vanade tuttavatega Tarmo Tuvi enda sõnul enam ei suhtle, alkoholiga püüab piiri pidada. Vanglas on ta läbinud programme. Toimepandud kuritegusid peab Tarmo Tuvi kahetsusväärseks ning leiab, et seda enam ei juhtu. Prokurör märgib, et kuigi Tarmo Tuvi on vanglas läbinud terve rea programme, on tal ka terve rida kehtivaid karistusi. Tarmo Tuvi ise väidab, et tahab minna xxxxxx raha teenima isiku kaasabil, kes on oma nime poolest tuttav ning kriminaalse taustaga. Tarmo Tuvil puudub pere tugi, kuid tal on õde ja veel üks lähem sugulane, kes oleksid teda aitama nõus ja suhtlevad temaga. Tarmo Tuvi soovib hakata elatist teenima. Prokurör leiab, et talle võiks anda võimaluse tööle asuda, kas või xxxxxi, kui see on võimalik. Vangla leiab, et kuriteo toimepanemise risk ei ole kõrge ja prokurör arvab, et sel korral võib jätta käitumiskontrolli kohaldamata. Kaitsja leiab, et vangla iseloomustuses välja toodud riskid on maandatud. Tarmo Tuvi asub tööle, töötasu on poolteist tuhat eurot kuus ja see võimaldab ka võlgasid tasuda. Majanduslikus mõttes on oluline ka see, et tal on õde ja tädipoeg, kes teda toetavad. Tarmo Tuvi on läbinud sotsiaalprogramme vanglas ja kaitsja arvab, et Tarmo Tuvi tuleb toime enda valitsemisega. Kaitsja on arvamusel, et käitumiskontrolli kohaldamine segaks Tarmo Tuvil tööle asumist Rootsi. Kaitsja palub jätta käitumiskontroll kohaldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Tarmo Tuvi ja prokuröri, leiab, et Tarmo Tuvi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

§ 871

lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või 2

§ 871

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistri andmetel on Tarmo Tuvi kriminaalkorras karistatud viiel korral ja kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud avaliku korra raskete rikkumiste, omavoliliste sissetungimiste, asja omavolilise kasutamise, varguste, röövimiste, võimuesindajate suhtes vägivalla kasutamise ja võimuesindajate solvamise eest. Kuritegude muster ei ole oluliselt muutunud, kõigi kuritegude puhul on esinenud vägivalla komponenti. Tarmo Tuvi karistusandmetest nähtub, et teda on varem karistuse kandmiselt osaliselt tingimisi vabastatud (Tartu Maakohtu 02.03.

1. a otsus 1-09-3016), kuid katseaeg ei kulgenud edukalt, Tarmo Tuvi pani katseajal toime uue kuriteo (Tartu Maakohtu 11.10.
2. a otsus 1-10-13311), mistõttu pöörati varasem karistus täitmisele. Tarmo Tuvi on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal (kriminaalasjad nr 1-11-13618 ja 1-12-11494). Tarmo Tuvi käitumist ei ole muutnud ka arvukad vanglas läbiviidud tegevused kuriteoriskide maandamiseks. Kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Convictus“, „Agressiivsuse Asendamise Treening“, „Usk ja teadmine“, „Vihajuhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Tarmo Tuvi motivatsiooni muutusteks on hinnatud kohati pealiskaudseks. Korduvad karistused distsipliini rikkumiste eest, annavad samuti põhjust kahelda käesoleva karistuse tulemuslikkuses ning kinnipeetava soovis oma elukorraldust muuta. Kohus leiab, et kuigi Tarmo Tuvi puhul esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud, tuginedes eelkõige süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tarmo Tuvile kaasa tuua. Tarmo Tuvil ei ole Eestis väidetavalt elukohta. xxxxxx vald on valmis kinnipeetavale elukohta pakkuma, kuid kuna eluaset tuleks jagada kahe kriminaalkorras karistatud isikuga, ei soovi Tarmo Tuvi sinna elama asuda. Uute kuritegude toimepanemise vältimiseks on see ka mõistlik. Kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima, tuleb asuda seisukohale, et vabanemisjärgset garanteeritud elukohta Tarmo Tuvil ei ole. Olukorras, kus isiku elukoht puudub, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ka võimalik. Lisaks eelnevale on Tarmo Tuvi avaldanud, et plaanib pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda ning asuda tööle xxxxxxx. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus Tarmo Tuvi käitumist positiivselt mõjutada, samuti aitab see hoiduda varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest ning tagab sissetuleku, mille arvelt rahalisi nõudeid tasuda. Eelnevast tulenevalt ei oleks ka otstarbekas kohustada Tarmo Tuvi pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse. Ka prokurör on arvamusel, et Tarmo Tuvi suhtes tuleks karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata ning anda isikule võimalus tõestada, et ta suudab õiguskuulekalt elama asuda. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et Tarmo Tuvi suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. 3