← Eesti

2-15-14684/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-14684 Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi AL avaldus l

§ 654lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7

(10)
  1. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse täielik või osaline andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (Riigikohtu 12.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-159-15, p 28).
  2. Asja materjalid ei anna alust seisukohaks, nagu maakohus oleks ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on kõiki olulisi asjaolusid hinnanud ja oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et lapsed elasid koos mõlema vanemaga XXXXXX kuni
  3. aasta augustini ja seejärel elasid lapsed nädala kaupa kummagi vanema juures nii XXXXXX kui ka alates
  4. aastast Viimsi vallas. Mõlemad vanemad on nõus, et selline elukorraldus ei saa jätkuda, kuna see ei ole laste huvides eelkõige seetõttu, et vanem poeg läheb sellel aastal kooli. Maakohtu määrusest on arusaadav, et maakohus on arvestanud asjaolu, et kui lapsed enam XXXXXX ei ela, kujutab see endast mõningast muutust laste senises sotsiaalses keskkonnas. Seejuures on maakohus lugenud kaalukamaks asjaolu, et nooremale lapsele on tema arengu seisukohalt väga oluline emotsionaalne igapäevane lähedus emaga. RR suurt emotsionaalset seotust emaga on kinnitanud mõlemad lapsevanemad ja ka eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsus (I kd lk 179). Samuti on lapsed omavahel väga lähedased, mistõttu annab noorema venna emotsionaalne lähedus emaga otsustada ka vanema venna suhtes hooldusõiguse küsimust. Maakohtu kaalutlus on antud juhul olnud kolleegiumi arvates õiguspärane ja lubatav. Asja materjalid ei anna alust seisukohaks, nagu maakohus oleks ebaõigesti tuvastanud või hinnanud muid olulisi asjaolusid, mida maakohus on pidanud mõlema vanema puhul võrdväärseks. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on lugenud mõlemat vanemat võrdseks ka majandusliku valmisoleku osas, kuid isa ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada tema majanduslikku võimekust. Isa on ise sõnumivahetuses emaga esile toonud, et tal ei ole olnud pikema perioodi vältel töötasu (I kd lk 106-107). Kinnisasjade olemasolu ei tähenda, et vanem saaks igapäevaselt lapse hooldusesse panustada.
  5. Maakohtu määrusest on arusaadav, et ema avalduse rahuldamisel vanema lapse osas on maakohus lähtunud kohtupraktikas tunnustatud põhimõttest, et üldjuhul on ühe pere laste huvides elada koos. Määruskaebuse väide, mille kohaselt vanem laps tahab astuda kooli XXXXXX, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Viimsi Vallavalitsus on 14.03.2016 arvamuses (I kd lk 178-180) avaldanud, et lapsele meeldis Viimsi eelkool, kuid ta avaldas, et ta soovib minna XXXXX kooli. Ringkonnakohus, arvestades vanema lapse kaalutlus- ja otsustusvõimet, nõustub Viimsi Vallavalitsuse seisukohaga (kd II tl 179), mille kohaselt võib vanema lapse soov asuda õppima XXXXX kooli olla mõjutatud arutelust isaga koolivaliku küsimuses ja asjaolust, et Viimsi koolis on laps osalenud eelkoolitöös vaid ühel korral, ning emaga ta koolivalikut arutanud ei olnud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 04.03.2016 määruse osas
  6. Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tuleb TsMS §

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. 8

(10)36. Maakohtu 04.03.2016 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning asja materjalid ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 04.03.2016 määruse põhjendustega ning TsMS §

§ 654lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega 12.02.2016 määruses asjas nr 3-2-1-159-15 (p 35) on maakohus andnud emale esialgse õiguskaitse korras õiguse otsustada üksi lapsi puudutava kiireloomulise olulise küsimuse, mis on lapse heaolu tagamiseks hädavajalik. Maakohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel andnud laste emale osaliselt üle hooldusõigust ega lahendanud vaidlust sisuliselt, vaid andnud emale otsustusõiguse üksikküsimuse ühekordseks otsustamiseks. Maakohus on esialgse õiguskaitse kohaldamist piisavalt põhjendanud. Puudub alus kahtluseks, nagu kavatseks ema vastuolus laste huvidega muuta lasteasutusi (ennekõike RR lasteaia valikut) enne 1.septembrit
  2. Viimsi Vallavalitsus on vastuses määruskaebusele selgitanud, et enne 31.03.2016 avalduse tegemine koolivaliku kohta tagab võimaluse, et laps saab õppima asuda vanema poolt soovitud kooli ehk siis elukoha läheduses paiknevasse Haabneeme kooli. Viimsi valla teised koolid (Püünsi, Randvere jne) asuvad ema elukohast kaugemal ja hilisemate avalduste korral võib laps saada koolikoha kaugemal asuvas koolis.
  3. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et ei küsinud eelnevalt eestkosteasutuse arvamust seoses kooli- ja lasteaiavaliku kiireloomulisusega. Pärast määruse tegemist on eestkosteasutused oma arvamust avaldanud. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine
  4. Ringkonnakohtus lastele riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Muud määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.
  5. Avaldaja I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja I tasunud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot ja kandnud lepingulise esindaja kulusid 1544,40 eurot tulenevalt 11,7 tunni ulatuses tehtud tööst tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks.
  6. Ringkonnakohus on seisukohal, et 23.02.2016 määruskaebusega tutvumiseks ja selle analüüsiks 0,8 tundi on vajalik ja põhjendatud ajakulu, arvestades määruskaebuse sisu. Esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks on 4,1 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 tund, arvestades avalduse sisu. Harju Maakohtu 04.03.2016 määrusega tutvumiseks, info ja selgituste edastamiseks kliendile on 0,6 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades määruse sisu ja menetluse käiku. Määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks on 4,4 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,5 tundi, arvestades seisukoha sisu ja määruskaebuse varasemat analüüsi. Määruskaebuse kohta esitatud seisukohtade läbivaatamiseks ja info kliendile edastamiseks on 0,4 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,2 tundi. Ringkonnakohtu 18.03.2016 kirjaga tutvumiseks ja ringkonnakohtule 21.03.2016 seisukoha koostamiseks on 0,6 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu. 22.03.2015 määruskaebusega tutvumiseks ja selle analüüsiks 0,4 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades kaebuse sisu. Anija 9

(10)valla ja laste esindaja seisukohtade vastuvõtmiseks ja koos selgitustega kliendile edastamiseks on 0,2 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu. Viimsi valla ja avaldaja II seisukohtade läbivaatamiseks ja koos selgitustega kliendile edastamiseks on 0,2 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu. Lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 0,8 + 1 + 0,1 + 0,5 + 0,2 + 0,1 + 0,4 + 0,1 + 0,1 = 3,3 tundi.
  1. Avaldaja I lepingulise esindaja tunnitasu 132 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtus kantud avaldaja I vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on 3,3 x 132 = 435,60 eurot. Lisaks tuleb avaldajalt II välja mõista avaldaja I poolt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 485,60 eurot menetluskulusid. Avaldaja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1594,40 – 485,60 = 1108,80 euro osas.
  2. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel oleks tekkinud ringkonnakohtus menetluskulusid, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.