← Eesti

1-16-4577/7

Kriminaalasi nr. 1-16-4577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 06. juunil 2016.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Evelin Ansi

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Rein Pahk´i süüdistatakse selles, et tema koos XXX pani toime suures koguses narkootilise aine etüülfenidaat omandamise ja üle eesti riigipiiri toimetamise katse alljärgnevalt. Nimelt eelnevalt kooskõlastades oma tegevust tuttava XXX, tellis Rein Pahk Suurbritanniast täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 02.07.2014 XXX nimele ja aadressile XXX suures koguses narkootilist ainet etüülfenidaati (EP) sisaldavat ainet kogumassiga 99,17 grammi (puhtal kujul 86,4 grammi EP-d), s.o rohkem kui 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses, mida üritas kullerfirmat UPS kasutades toimetada üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja seejärel omandada. Kuritegu jäi lõpule viimata isikute tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd XXX nimele saadetud narkootilist ainet etüülfenidaati (EP) sisaldav aine kogumassiga 99,17 grammi (puhtal kujul 86,4 grammi EP-d) leiti ja võeti 02.07.2014 Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Etüülfenidaat [etüül-2-fenüül-2-(piperidiin-2-üül)atsetaat] kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 4 lg 1 kohaselt toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. XXXl puudus Ravimiameti luba narkootilise aine käitlemiseks. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine etüülfenidaat puhul 750 mg. Seega püüdis süüdistatav käidelda narkootilist ainet etüülfenidaat kokku ca 115 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Suures koguses narkootilise aine (etüülfenidaat) ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja sisseveo) katsega, mis on toime pandud grupi poolt, pani Rein Pahk toime KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 kehtiva Kar

S § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine ja sissevedu. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Evelin Ansip-Kukk, süüdistatav Rein Pahk ja tema kaitsja Andres Simson käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus KarS §

§ 25lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Rein Pahk´ile karistuseks vangistust 4 aastat ja 6 kuud. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangisuses viibitud aeg 16.12.2014, s.o üks päev, karistusaja hulka ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Rein Pahk ei pane 4 (neli) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Rein Pahk talle KarS §

§ 25

lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub Rein Pahk´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 1075 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Rein Pahk´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Rein Pahk´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 42 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Rein Pahk´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Rein Pahk´il tuleb tasuda kaitsjatasu 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks 2 või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Asitõendid • narkootiline aine on jäetud EKEI keemiaosakonda hoiule – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • kilepakend saaja andmetega, mille sees kaks turvaümbrikku asuvad hoiul Maksu-ja Tolliametis uurimisosakonna narkotalituses aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, 180 lg 1, KarS § 73 lg 1,3, § 68 lg 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Rein Pahk KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangisuses viibitud aeg 16.12.2014, s.o üks päev, karistusaja hulka ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Rein Pahk ei pane 4 (neli) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Rein Pahk´ile määratud 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.06.2016.a. Menetluskulud Välja mõista Rein Pahk´ilt sundraha 1075 eurot, ekspertiisitasu 42 eurot ja kaitsjatasu 72 eurot riigi tuludesse. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • narkootiline aine on jäetud EKEI keemiaosakonda hoiule – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • kilepakend saaja andmetega, mille sees kaks turvaümbrikku asuvad hoiul Maksu-ja Tolliametis uurimisosakonna narkotalituses aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 3 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.