KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-7288 Tsiviilasi MI hagi RI (I) vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.01.2016 otsus Tsiviilasja hind 1755 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse RI apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (laps, apellatsioonimenetluses vastustaja): MI (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja Deivi Vaht Kostja (lapse isa, apellatsioonimenetluses apellant): RI (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Muuta Harju Maakohtu 29.01.2016 otsust, täiendades otsuse resolutsiooni lausega, mille kohaselt elatise maksmisel võtta arvesse RI poolt kohtumenetluse ajal MI kontole tasutud elatist. 2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 3.1. Hagi rahuldada osaliselt. 1
(5)Mõista RI-lt välja MI kasuks MI ülalpidamiseks alates 14.05.2015 igakuiselt elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 ettenähtud miinimumsuuruses kuni MI täisealiseks saamiseni 12.06.
- Elatise maksmisel võtta arvesse RI poolt kohtumenetluse ajal NI ja MI kontodele tasutud elatist.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt
- Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. 3.
- Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- MI (hageja, laps) esitas 14.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse RI (kostja, lapse isa) vastu elatise saamiseks, milles palus kostjalt välja mõista elatise 330 eurot kuus. 13.10.2015 vähendas hageja elatise nõuet ja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, kui hageja täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad lahutanud oma abielu 18.10.2012 ning elavad lahus. Hageja elab oma ema juures. Pärast lahutust leppisid hageja vanemad kokku, et kostja maksab elatist 250 eurot kuus. Kostja ei ole elatist nõuetekohaselt tasunud. Ajavahemikul juuli 2014 kuni aprill 2015 oleks kostja pidanud elatist tasuma kokku 2500 eurot, kuid tasus ainult 1875 eurot. Kuna kostja ei ole elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras tasunud (hagi esitamisele eelnevale ajale on kostja tasunud elatist keskmiselt 187,50 eurot kuus), siis on hagi esitamine õigustatud ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda Kostja vastuväited hagile
- Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
- Pärast lahutust elasid hageja vanemad koos kuni oktoobrini
- Kostja hoolitses ja hoolitseb oma tütre eest tänaseni. Kostja töötasu on 456,30 eurot kuus ja kostjal ei ole võimalik tasuda elatist suuremas summas kui seadusega kindlaksmääratud miinimummäär. Kostja tasub elatist igakuiselt, sh alates
- aasta veebruarist 175 eurot hageja ema arveldusarvele ja 25 eurot hageja arveldusarvele.
- aasta maikuus kandis kostja kokku 200 eurot ja juunikuus 225 eurot. Seejuures kandis 2
(5)kostja raha üle
- mail ja hagiavaldus esitati
- mail. Lisaks tasub kostja ka hageja mobiiltelefoni arveid, näiteks
- aasta maikuu eest 10,865 eurot. Seega kokku tasus kostja maikuus 2015 hageja ülalpidamiseks 210,86 eurot. Alates 2015 juulikuust tasub kostja elatist 195 eurot kuus ja veel tasub kostja hageja telefoniarvete eest. Seega ei olnud vajadust esitada hagi elatise 195 euro saamiseks kuus. Kostja jätkab elatise maksmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud summas. Kuna hagejal ei olnud alust pöörduda kohtusse, palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohtu 29.01.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 14.05.2015 PKS § 101 lg-s 1 ettenähtud miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.06.
- Maakohus määras, et elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal hageja seadusliku esindaja kontole tasutud elatis. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
- Kehtiv kohtupraktika on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Seoses eeltooduga ei ole kohtul vajadust hinnata hageja vajaduste rahuldamiseks esitatud tõendeid. Samuti ei hinda kohus tõendeid kostja sissetuleku kohta, kuna hageja nõuab ja kostja nõustub tasuma elatist miinimummääras.
- Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud ülekandeid hageja emale igakuiselt alates 08.10.
- aastal tasus kostja hageja ema kontole: oktoobris 200 eurot, novembris 250+50 eurot, detsembris 200 eurot.
- aastal on kostja teinud hageja emale ülekandeid igakuiselt summas 200 eurot.
- aasta jaanuaris tasus kostja hageja ema kontole 150 eurot, 05.02.2015 175 eurot, 08.03.2015 175 eurot, 07.04.2015 175 eurot, 07.05.2015 175 eurot, 04.06.2015 175 eurot, 02.07.2015 195 eurot, 03.08.2015 195 eurot, 02.09.2015 195 eurot ja 02.10.2015 195 eurot. Hageja kontole on kostja teinud ülekandeid alates 08.08.
- aasta jaanuarist kuni maini (kaasa arvatud) igakuiselt 25 eurot ja 01.06.2015 50 eurot. Veel on kostja tasunud hageja kasutuses oleva ja kostja nimele registreeritud mobiiltelefoni arved juunis 2015 summas 10,865 eurot, juulis 11,184 eurot, augustis 18,814 eurot, septembris 18,200 eurot ja oktoobris 11,665 eurot.
- Maakohus märkis, et vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmiseks hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Maakohus märkis, et lapse ema nõusolek või heakskiit tõendamist ei ole leidnud ning hageja ema luges ülalpidamiskohustuse täitmiseks tema arvele tasutud elatise summasid.
- Igakuised ülekanded suuruses 195 eurot kuus hageja ema kontole on tõendatud alates 02.07.2015, s.o pärast hagi esitamist. Maakohus leidis, et seega kuulub hageja elatise nõue alates hagi esitamisest rahuldamisele. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal hageja ema kontole tasutud elatist.
- Maakohus leidis, et nõue elatise väljamõistmiseks perioodi eest pärast hageja 18aastaseks saamist tuleb jätta rahuldamata. PKS § 97 kohaselt on ülalpidamise 3
(5)saamiseks õigustatud isik alaealine laps. Kuigi sama paragrahvi alusel on elatise saamiseks õigustatud ka see laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ei ole praegusel ajal teada, kas kostja täisealiseks saanuna õpinguid jätkab. Kui hageja jätkab õpinguid ja kostja keeldub elatise maksmisest, siis tuleb hagejal uuesti kohtusse pöörduda ja vastavad elulised asjaolud hagi alusena kohtu ette tuua. Ka Riigikohus on selgitanud, et alaealise lapse kasuks ei või elatist välja mõista kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni, kuna seadus seob vanema kohustuse pidada ülal alaealist last erinevate tingimustega võrreldes kohustusega pidada ülal täisealist last (RKTKm 3-21-119-15).
- Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1), kuna hagi rahuldati osaliselt. Apellatsioonkaebus
- Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
- Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning osas, milles maakohus võttis arvesse elatise maksmisel kostja poolt kohtumenetluse ajal ainult hageja ema kontole tasutud elatise. Maakohus leidis ebaõigesti, et igakuised ülekanded suuruses 195 eurot kuus hageja ema kontole on tõendatud alates 02.07.2015, s.o. pärast hagi esitamist. Kostja toob välja, et ta tasus enne hagi esitamist põhisumma hageja ema arveldusarvele ja alates 02.07.2015 hageja enda arveldusarvele. Seega eksis kohus faktide tuvastamisel.
- Maakohus leidis ka ebaõigesti, et hageja ema nõusolek või heakskiit ei ole tõendamist leidnud. Nimelt nähtub 24.09.2015 kohtuistungi protokollist, et hageja esindaja väitis istungil, et: „korrapärast elatise tasumist on alustatud peale hagi esitamist kohtusse”. Eeltoodud viitab üheselt sellele, et hageja ema tunnistas ja kiitis heaks selle, et kostja hakkas pärast hagi esitamist tasuma elatist hageja enda arveldusarvele. Kohtuistungi toimumise ajaks oli kostja hageja arveldusarvele tasunud elatist juba juuli-, augusti- ja septembrikuu eest. Kuna hageja ema kiitis heaks elatise tasumise hageja enda arveldusarvele, siis ei olnud maakohtul õigust jätta arvestamata hageja arveldusarvele tasutud elatise. Seetõttu oli maakohtu otsus kostja jaoks ka üllatuslik.
- Kostja toob veel välja, et hagi esitati põhjusel, et elatisemaksed hilinesid (millega kostja ei nõustu) ja selleks, et kostja maksaks elatist kuni hageja kooli lõpetamiseni, st kuni hageja on 19-aastane. Seega ei ole hagi esitatud põhjusel, et kostja elatist ei tasu. Kostja toob välja, et lisaks elatise tasumisele, on kostja tasunud ka hageja telefoniarveid. Näiteks
- aasta maikuu eest tasus kostja hageja ülalpidamiseks elatise hageja ema kontole 175 eurot, elatise hageja kontole 25 eurot ja hageja telefoniarve 10,865 eurot. See teeb kokku 210,86 eurot. Seega on kostjale arusaamatu, millest tulenes hagi esitamise vajadus elatise saamiseks 195 eurot kuus.
- Maakohus ei ole arvestanud kõikide kostja vastuväidetega ning ei ole seda ka põhjendanud. Vastustaja seisukoht
- Hageja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise kohta on seaduslik ja põhjendatud. Otsus tuleb aga TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel muuta resolutsiooni sõnastuse osas. 4
(5)- Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati.
- Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus leidis ebaõigesti, et igakuised ülekanded suuruses 195 eurot kuus hageja ema kontole on tõendatud alates 02.07.2015, s.o. pärast hagi esitamist. Kostja esitatud pangaväljavõtte kohaselt on ta alates 02.07.2015 hakanud kandma igakuulise elatise summa 195 eurot hageja enda pangakontole (tl 78). 24.09.2015 kohtuistungil viitas kostja esindaja pangakonto väljavõttele, mille kohaselt ta on tasunud 02.07.2015, 03.08.2015 ja 02.09.2015 igakuuliselt 195 eurot. Hageja esindaja nõustus, et tegemist on elatise maksmisega ja märkis, et korrapärase elatise tasumist on alustatud peale hagi esitamist kohtusse. Seega aktsepteeris hageja seaduslik esindaja peale hagi esitamist hageja enda pangakontole tasutud summasid korrapärase elatise maksmisena. Ebaõiglane oleks täitemenetluses need summad teistkordselt kostjalt välja mõista. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja elatise maksmisel tuleb võtta arvesse RI poolt kohtumenetluse ajal ka MI kontole tasutud elatist.
- Kostja väited selle kohta, et elatise väljamõistmiseks puudus üldse alus, ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks enne hagi esitamist regulaarselt ja püsivalt maksnud hageja ülalpidamiseks elatist vähemalt miinimummääras, arvestades ka seda, et enne hagi esitamist hageja enda pangakontole tasutud summasid ei ole hageja seaduslik esindaja elatise maksmise kohustuse täitmisena käsitlenud.
- Maakohus jättis seoses hagi osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kummagi poole enda kanda. Ringkonnakohtul pole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 5
(5)