← Eesti

3-14-53191/32

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võidakse kassatsioonkaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui Riigikohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-53191 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla 19.02.2014 käskkirjaga nr 145 rakendati AE alates 25.02.2014 kuni 24.03.2014 ning 27.02.2014 käskkirjaga nr 187 alates 25.03.2014 kuni 24.06.2014 täiskoormusega abitöölisena majandustöödele. Mõlema käskkirjaga määrati AE-le töötasu vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule tööaja arvestuse tabeli alusel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg-s 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust, mis sisaldab tasu ka õhtusel ja ööajal töötamise eest. Tallinna Vangla 20.06.2014 käskkirjaga nr 545 määrati AE majandustööde abitööliseks ajavahemikuks 25.06.2014 kuni 25.08.2014, tunnitasuga 0,63 eurot, mida määrati maksta vastavalt töötatud tundidele.
  2. AE esitas Tallinna Vanglale 27.06.2014 taotluse maksta talle alates 25.02.2014 töötasu vähemalt 355 euro ulatuses vastavalt erialast haridust nõudvate tööde iseloomule. Taotluse kohaselt on AE erinevate käskkirjadega määratud majandusosakonna abitöölise töökohale, samas on majandusosakond määranud ta elektriku ametikohale. Alates 25.02.2014 on AE teinud töid, mis kõik nõuavad erihariduse olemasolu. AE lisas, et tal tuleb täita ka ülalpidamiskohustust, mida taotletav töötasu paremini täita võimaldaks.
  3. Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialist juhataja ülesannetes jättis 23.07.2014 vastusega nr 5-8/14/18414-2 AE taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt on AE-le makstud töötasu alates 25.02.2014 tema tööle määramise käskkirjade p 2 järgi. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 ei ole sätestatud nõuet maksta erialast haridust nõudvate tööde tegemisel alammäärast (95,87 eurot) suuremat töötasu.
  4. AE esitas Tallinna Vangla 23.07.2014 otsuse peale vaide. Tallinna Vangla rahuldas 07.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/20860-2 AE vaide, tunnistas 23.07.2014 vastuse kehtetuks ning tegi finants- ja majandusosakonna juhtajale ettekirjutuse asi uuesti otsustada.
  5. Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja 03.11.2014 vastusega nr 58/14/18414-3 lahendati AE 27.06.2014 taotlus uuesti ning jäeti see rahuldamata. Vastuses märgiti, et kinnipeetava töötasule üldisest palga alammäärast madalama miinimummäära kehtestamine on põhjendatud sellega, et kinnipeetava elutingimused ei ole võrreldavad vabaduses viibivate isikute elutingimustega, millega arvestatakse Vabariigi Valitsuse poolt üldise palga alammäära kehtestamisel, kuna karistuse kandmise ajal kannab kinnipeetava ülalpidamiskulud riik. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema töötasu suurendataks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutöötasu alampiirini, kuivõrd vanglas töötamist ei reguleerita mitte töölepingu seadusega (TLS), vaid töötamise eest tasu maksmist reguleeritakse vangistusseadusega (VangS). Samuti märgiti vastuses, et AE tegeles erialaste töödega vastavalt vajadusele (osa tööajast) ning tema tööülesannete hulka kuulusid ka erialast haridust mittenõudvad tegevused (töökohal tekkinud jäätmete sorteerimine, maha- ja pealelaadimistööd, transporditööd). Lisaks tegeles AE töö ajal ka kõrvaliste tegevustega ehk tegevustega, mis ei olnud seotud talle määratud tööülesannete täitmisega. AE vabastati Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 02.09.2014 käskkirjaga nr 786 majandustöödelt põhjusel, et vangla kaotas usalduse tema edasiseks rakendamiseks majandustööde abitöölise ametikohal ning tema tegevus majandustöödel seab ohtu vangla üldise julgeoleku. 2

(6)3-14-53191
  1. AE esitas Tallinna Vangla 03.11.2014 otsusele vaide. Tallinna Vangla jättis 08.12.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/31592-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et vaidlustatud otsusest ei nähtu õiguspäraseid kaalutlusi AE 27.06.2014 taotluse rahuldamata jätmise kohta. Vaie jäeti siiski rahuldamata selle tõttu, et AE vabastati majandustöödelt 02.09.2014 käskkirjaga nr
  2. Vangla märkis, et vaide esitajal puudus mittetöötava kinnipeetavana õigus töötasule ning tema taotluse uuel lahendamisel tuleks anda samasisuline haldusakt.
  3. AE esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 03.11.2014 otsuse ja 08.12.2014 vaideotsuse tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks lahendama tema 27.06.2014 taotlus uuesti. 1) Vangla vastuses ei ole välja toodud ühtegi adekvaatset põhjendust, miks vanglal ei ole võimalik taotlust rahuldada. Ka 08.12.2014 vaideotsuses on tuvastatud, et õiguspäraseid kaalutlusi taotluse rahuldamata jätmiseks vaidlustatud vastusest ei nähtu. 03.11.2014 vastuses toodud väited selle kohta, et kaebaja tööülesannete hulka kuulusid ka erialast haridust mittenõudvad tööd ning see, et kaebaja tegeles väidetavalt kõrvaliste tegevustega ja vabastati töölt, on asjakohatud. Kaebaja taotles selgelt ja üheselt mõistetavalt töötasu maksmist 355 euro ulatuses vastavalt erialast haridust nõudvate tööde iseloomule, mitte muude tegevuste ja tööde eest. 2) Vastuses viidatud VangS kommenteeritud väljaanne ja selles toodud selgitused ei oma õigusjõudu ja nendega ei saa põhjendada haldusorgani kaalutlusotsust. Kinnipeetavad ei ole täielikult riigi ülalpidamisel. Vangistuses viibimine ei õigusta kinnipeetavale kõrgema töötasu maksmisest keeldumist. VangS-st ei tulene piirangut maksta kinnipeetavale 355 euro suurust töötasu. Pole selge, milline seos on sellisel töötasul ja VangS-st tulenevatel piirangutel. 3) Kaebaja esitas töötasu taotluse vanglale 27.06.2014, s.o ajal, mil ta töötas. Töölt vabastati kaebaja alles 02.09.
  4. Seega sai taotlust lahendada ajavahemiku 27.06.2014–02.09.2014 osas. Vaideotsuses toodud põhjendus, et asja uuel otsustamisel tuleks välja anda samasisuline haldusakt, ei ole õiguspärane. Kuna vaideotsuses on tuvastatud vangla 03.11.2014 vastuse õigusvastasus ja taotlust saab uuesti lahendada perioodi eest, mil kaebaja töötas, ei olnud vaide rahuldamata jätmine õiguspärane.
  5. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) VangS kommenteeritud väljaande kohaselt tuleb VangS § 38 lg-s 1 sätestatud vangla majandustööde all mõelda kinnipeetavate rakendamist töödele, mis on suunatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks (nt köök, pesumaja jms). VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et ka vangla majandustööde teostamiseks võib kinnipeetaval olla eriharidus. 2) VangS § 43 lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg 2 järgi on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. Eelnimetatud määruses ei ole sätestatud erisust, mille alusel tuleks erialast haridust nõudvate tööde tegemisel maksta suuremat töötasu. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale suurema töötasu maksmist, kui määratud töötasu suurus vastab Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 2 lg-s 2 sätestatud miinimummäärale. 3) Kaebaja rakendati vangla majandustöödele käskkirjadega, milles määrati kindlaks ka töötasu maksmise kord. Käskkirju tutvustati kaebajale allkirja vastu. Kui kinnipeetav töötab majandustöödel, määrab tema töötasu suuruse ja teeb selle kinnipeetavale teatavaks vangla, 3
(6)3-14-53191 juhindudes Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 kehtestatud kinnipeetava töötasu määrade, arvutamise ja maksmise korrast. Töötasu suuruse määramine on sel juhul vaadeldav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes. Kaebaja ei vaidlustanud ühtegi tööle määramise käskkirja. Seega ei ole kaebaja vaidlustanud ka käskkirjades määratud töötasu suurust. Kuna Tallinna Vangla eelnimetatud käskkirju ei ole tühistatud, siis HMS §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtivate haldusaktidega. Seetõttu ei ole kaebajal tagantjärgi õigust töötasu suurust vaidlustada. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei saa vangla teha 03.11.2014 vastusega võrreldes teistsugust otsust.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 28.12.2015 otsusega AE kaebuse rahuldamata. 1) Vaidlust ei ole selles, et kaebajale tutvustati tema tööle määramise käskkirju allkirja vastu ning käskkirjades sisaldusid selgesti mõistetavad vaidlustamisviited. Kaebaja ei vaidlustanud neid käskkirju ning nõudis töötasu alles 27.06.2014 ehk pärast seda, kui talle oli tutvustatud 20.06.2015 käskkirja nr 545 tööle määramise kohta. Haldusaktid, millega kaebaja tööle määrati, on kehtivad. Seega ei saa enam hiljem vaielda selle üle, milline oleks pidanud olema kaebaja töötasu suurus. Isegi kui kaevatavad otsused rikuvad kaebaja õigusi ja on õigusvastased, ei ole kaebaja eesmärgi saavutamine praeguse nõudega võimalik. 2) Kinnipeetava töötasu alammäär
  2. aastal moodustas 27% üldisest töötasu alammäärast, olles seega 2,7 korda kõrgem VangS § 43 lg-s 2 sätestatud miinimummäärast. Vangla võib maksta kinnipeetavale alammäärast kõrgemat tasu, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda sellest suuremat töötasu. Kinnipeetavate töökohustuse eesmärgiks ei ole tagada, et nad saaksid toetada oma vabaduses viibivaid lähedasi, vaid eelkõige vangistuse üldiste eesmärkide saavutamise soodustamine. Kui kinnipeetavate töö oleks tasustatud vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras, asetataks nad vabaduses viibivate isikutega võrreldes paremasse olukorda ning see oleks vastuolus kinnipeetava töötamise eesmärgi saavutamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. AE palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Asjaolu, et kaebaja ei vaidlustanud tööle määramise käskkirju töötasu osas, ei tähenda, et kaebajal ei oleks õigust taotleda suuremat töötasu nendest käskkirjadest eraldiseisvalt. Kaebaja ei ole vanglale ette heitnud töötasu arvestamist käskkirjade alusel. Kui kohus leidis, et kehtivad käskkirjad on asjasse puutuvad ning ilma neid vaidlustamata ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada, oleks kohus pidanud seda kaebajale selgitama ning andma võimaluse käskkirjade vaidlustamiseks. 2) Kohus on jätnud tähelepanuta vastustaja 08.12.2014 vaideotsuses toodu, et 03.11.2014 otsusest ei nähtu õiguspäraseid kaalutlusi kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks. Suurema töötasu määramine toimub kaalutlusõiguse alusel ning kohus saab üksnes kontrollida, kas kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt. Kuna vangla on ise tunnistanud õiguspäraste kaalutluste puudumist, oleks kohus pidanud kaebuse rahuldama. Seejuures ei ole ka kohus põhjendanud, miks ei võiks kaebajale maksta kõrgemat töötasu kui 95,87 eurot. Mõistetamatu on kohtu seisukoht, et kinnipeetava töö tasustamine vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras oleks vastuolus kinnipeetava töötamise eesmärgiga. Kohus on viidanud VangS kommenteeritud väljaandele, kuid on seejuures jätnud tähelepanuta VangS § 43 lg 1 kommentaari, mille kohaselt on kaebajal subjektiivne õigus saada tehtud töö eest tasu. Sarnaselt töösuhetele vabaduses kujutab ka kinnipeetavale makstav töötasu endast rahalist hüvitist tehtud töö eest ning selle maksmisest keeldumise aluseks saab olla vaid kinnipeetava keeldumine töötamisest. 4
(6)3-14-53191 3) Kaebaja ei taotlenud suuremat töötasu eesmärgiga toetada vabaduses viibivaid lähedasi, mistõttu on kohtu sellekohane arutlus asjakohatu. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas kinnipeetavale näiteks 355 euro suuruse töötasu maksmine asetaks ta vabaduses viibivate isikutega paremasse olukorda, kui 50% (+ 20% vabanemisfondi) kontole laekuvate rahaliste vahendite üle puudub tal käsutamisõigus.
  1. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et AE apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
  3. VangS § 43 lg 1 sätestab, et kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. VangS § 43 lg 4 järgi tehakse töötasu suurus kinnipeetavale teatavaks kirjalikult. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 6 lg-test 1–2 tuleneb, et töötasu arvutatakse ja makstakse üks kord kuus ning töötasu suurus tehakse kinnipeetavatele kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast töötasu arvutamist.
  4. Kinnipeetava töötasu suuruse määramine on vaadeldav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes ning töötasu suuruse teatavakstegemine kujutab endast haldustoimingut HMS §-i 106 tähenduses (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1-
  5. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 126). Seega on kinnipeetava töötasu suuruse määramine vaidlustatav. Nagu halduskohus on märkinud, on kõikides tööle määramise käskkirjades (tl 67-69p) olemas vaidlustamisviide.
  6. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajale tehti teatavaks tema tööle määramise käskkirjad, milles oli sätestatud ka töötasu suurus. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et talle ei tehtud teatavaks tema töötasu suurust konkreetses kalendrikuus pärast selle arvutamist, ega seda, et määratud töötasu talle välja ei makstud. 27.06.2014 taotluse kohaselt tegeles kaebaja erihariduse olemasolu nõudvate töödega juba alates 25.02.2014 ehk alates ajast, mil ta 19.02.2014 käskkirjaga nr 145 tööle rakendati. Arvestades, et kaebajale selgus kohe pärast tööle asumist tema poolt tehtavate tööde iseloom, oleks ta võinud vaidlustada Tallinna Vangla 19.02.2014 käskkirjas nr 145, 27.02.2014 käskkirjas nr 187 ja 20.06.2014 käskkirjas nr 545 määratud töötasu suuruse. Kaebaja neid käskkirju vaide korras ei vaidlustanud, vaid esitas alles 27.06.2014 taotluse töötasu suurendamiseks alates 25.02.2014, s.o käskkirjade muutmiseks töötasu osas. Ringkonnakohus märgib, et muuta saab vaid kehtivat haldusakti. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vangla käskkirjadega määrati kaebaja tööle konkreetseks tähtajaks, oli 19.02.2014 käskkirja nr 145 ja 27.02.2014 käskkirja nr 187 kehtivusaeg 27.06.2014 taotluse esitamise ajaks möödunud, mistõttu ei olnud enam võimalik nendega määratud töötasu suurust muuta. Kaebajal oli seisuga 27.06.2014 võimalik taotleda vaid 20.06.2014 käskkirjaga nr 545 määratud töötasu suuruse muutmist. Seoses kaebaja väitega, et halduskohus oleks pidanud talle selgitama võimalust vaidlustada tööle määramise käskkirju, märgib ringkonnakohus, et kuna tööle määramise 5
(6)3-14-53191 käskkirjade vaidlustamise tähtajad olid kaebuse esitamise ajaks möödunud, olnuks eesmärgipäratu soovitada kaebajale nende vaidlustamist.
  1. Arvestades, et kinnipeetavate tööle rakendamisel on esmajärjekorras resotsialiseerimise eesmärk ning riik kannab kinnipeetava eest valdava osa olmekulusid, mis vabaduses viibival isikul tuleb kanda enda sissetulekust, on põhjendatud maksta kinnipeetavale riiklikust alammäärast väiksemat töötasu. Määrus nr 382 ei välista küll kinnipeetavale 95,87 eurost suurema töötasu maksmist, kuid ei sätesta ka tingimusi, millisel juhul peaks vangla pakutaval tööl maksma kinnipeetavale alammäärast kõrgemat tasu. Töötasu suurendamise nõudmiseks puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus ning see toimub vangla kaalutlusõiguse alusel, lähtudes mh vangla eelarvelistest võimalustest.
  2. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja töötas finants- ja majandusosakonna abitöölisena. Finants- ja majandusosakonna Tallinna Vangla remondi ja ehituse abitöölise ametijuhendi kohaselt kuuluvad abitöölise ülesannete hulka ehitiste ja rajatiste, nende konstruktsioonide ja muude osade remontimisega ja hooldamisega seotud tööde teostamine: 1) müüritööd; 2) krohvimistööd; 3) maalritööd; 4) betoonitööd; 5) elektritööd; 6) keevitustööd; 7) sanitaartehnilised tööd; 8) metallitööd; 9) puusepatööd; 10) plaatimistööd; 11) muud üldehitustööd (p 2.2); maha- ja pealelaadimistööde ning transporttööde tegemine (2.3); töökohal tekkinud jäätmete sortimine ja liigiti kogumine ning seejärel ladustamine selleks ettenähtud kohta (2.4); töökoha korrashoid (2.5). Asjaolu, et kaebaja tegi muu hulgas ka elektritöid, ei tähenda, et tegemist oli tingimata erialast ettevalmistust eeldavate töödega. Kuni 30.06.2015 kehtinud elektriohutusseaduse § 17 lg-tes 2 ja 3 olid loetletud lihtsad elektritööd, mida võis teha iga isik. Vastustaja andmetel teostavad Tallinna Vanglas kõik elektritööd Riigi Kinnisvara ASi poolt saadetud atesteeritud elektrikud ning elektriga seotud avariitööd OÜ Hooldus Pluss elektrikud. Isegi kui kaebaja tegi teatud elektritöid, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et nende hulgas oli töid, mis ei olnud lihtsad elektritööd elektriohutusseaduse mõttes. 03.11.2014 vastuses märgiti, et erialaste töödega tegeles AE vaid osa tööajast. Ringkonnakohus lisab, et haldusasja nr 3-14-53034 materjalidest nähtub, et kaebaja tegeles vahemikus 25.02.–01.09.2014 muu hulgas ka jäätmete sorteerimisega. Kokkuvõttes nähtub, et kaebaja tegi tavalisi majandustööde abitöölise töid, mitte täistööajaga kõrgkvalifitseeritud elektriku töid. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda, et juba kaebaja tööle määramisel arvestati kaebaja tehtavate tööde eeldatava sisuga ning töötasu määrati vastavalt sellele. Seega on ekslik kaebaja arusaam, et tema tööde iseloom õigustas talle suurema töötasu määramist ja maksmist ning kaebaja suurema töötasu nõue on põhjendamatu.
  3. Halduskohus jättis kokkuvõttes kaebuse õigesti rahuldamata. 19.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohtule ei ole esitatud kuludokumente menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad apellatsiooniastme võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.