Obsah (7)

§ 217§ 185§ 238§ 130§ 173§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3471 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi Anžela Ar

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.04.2016.a.

Abiprokurör Enge Selge Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Jätta süüdistatava Anžela Arabadži kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 2.

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Anžela Arabadžilt Eesti Vabariigi kasuks 24.00 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Anžela Arabadžit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 13.05.2015, mille eest on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 19.06.2015 otsusega ja 12.11.2015, mille eest on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 12.11.2015 kiirmenetluse otsusega - uuesti 16.02.2016 kella 17.12 paiku Tallinnas XXX asuvas ja R AS-le kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaupluse müügisaalis 12 pakki kohvi „Paulig Classic“ maksumusega 4,55 eurot pakk, kogumaksumusega 54,60 eurot, ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. - uuesti 24.04.2016 kella 19.34 paiku Tallinnas XXX asuvas ja M OÜ-le kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaupluse müügisaalis kaupa kogumaksumusega 113,28 eurot, ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Anžela Arabadži olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas Anžela Arabadži süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas Anžela Arabadžile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõistis Anžela Arabadžile 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o 22.12.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, mõistes Anžela Arabadžile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistuse kandmise alguseks luges 24.04.2016.a.

§ 130

lg 41 alusel valis Anžela Arabadži suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ning võttis Anžela Arabadži vahi alla kohtusaalis.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel mõistis Anžela Arabadžilt välja sundraha 322.50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot. APELLATSIOON: 3. Apellatsioonis vaidlustatakse kohtu poolt mõistetud karistuse määra ning taotletakse leebemat karistust. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Anžela Arabadži tunnistas oma süüd ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust. Apellant vaidlustab kohtuotsuse mõistetud liitkaristuse 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust osas ning leiab, et karistus võiks olla leebem. Märgib, et karistuse liik reaalse vangistuse näol võib olla õigustatud, kuid Anžela Arabadži puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, kuna juba kohtuistungi ajaks tegi ta omad järeldused ning tunnistas oma süüd täielikult. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Mõistetud karistus ei vasta süüdistatava isikule ega kuriteo raskusele. 16.02.2016.a R varguse episoodis andis Anžela Arabadži kahtlustatavana ütlusi, milles ta tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Tema ütluste kohaselt varastas ta kohvi Paulig Classic edasimüügi eesmärgil. Ta selgitas, et tal pole sissetuleku allikaid ning ta on materiaalselt raskes olukorras. Ta soovis kaubad müüa ja saadud raha eest endale süüa osta. Ta tunnistas, et võttis palju erinevaid pakke kohvi ja komme. Ta möödus kassadest, millegi eest maksmata. Peale kassade läbimist peeti ta koos varastatud kaubaga turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Hagi puudub. Kohus arvestas süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi varguse episoode ning tegi järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, kuna isik ei tööta ning hangib endale elatusvahendeid müües varastatud kaupa. Anžela Arabadži ei vaidlusta kvalifikatsiooni KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning nõustub sellega, et kuriteod jäid katse staadiumi, kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära. Vastupidi kohtu järeldusele kinnitab Anžela Arabadži, et eelnevad karistused, mis on mõistetud narkootiliste ainete käitlemise eest ja samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, on teda mõjutanud asuma paranemise teele. Kuna ta on tööle asunud XXX-s XXX, siis sissetulek on tal olemas, kuid vangistust kandma asudes kaotab ta oma töökoha. Tema elukaaslane töötab Soomes. Ta usub, et suudab jätkata enda elu ka ilma süütegusid toime panemata, kuna tervis on hea ning kui on võimalik, siis ta suudaks teha üldkasulikku tööd. Ta palus karistuseks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohtuotsuse kohaselt seadus seda ei võimalda. Harju Maakohtu poolt 22.12.2015 mõistetud vangistuse pikkus on 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva, s.o. enam kui 2 aastat ning KarS § 69 lg 1 kohaselt on võimalik vaid kuni 2 aastast vangistust asendada üldkasuliku tööga. Kuue kuulist karistusmäära mõistes, ei ole Anžela Arabadži arvates kohus arvestanud kergendava asjaoluna Anžela Arabadži poolset puhtsüdamlikku kahetsust ja oma süü täielikku tunnistamist. Ta on veendunud, et tema puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühem vangistus. Anžela Arabadži leiab, et mõistetud karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele. Vargused ei ole kujunenud tema tuluallikaks ja elustiiliks, kuna ta soovib omada töökohta ning elada õiguskuulekat elu. Kõike ülaltoodut arvesse võttes on maakohtu otsus ebaõige. Kaitsealuse õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. Süüdistatav tugineb asjas olevatele tõenditele ja uusi tõendeid esitada ei soovi. Süüdistatav ja tema kaitsja ei soovi osaleda ringkonnakohtus kriminaalasja arutamisel. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes

§-st 340 lg 2 p 4, § 191 lg 1 palub tühistada Harju Maakohtu 26.04.2016.a otsus kriminaalasjas nr 1-16-3471 Anžela Arabadži suhtes osaliselt, s.o. mõistetud karistuse osas. Teha asjas uus otsus, millega mõista süüdistatavale leebem karistus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Samuti juhul kui apellatsiooni väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
2. Kaitsja on vaidlustanud otsuse vaid mõistetud karistuse osas. Kaitsja täpsustab, et mõistetud karistuse liigi osas vaidlus puudub, kuid süüdistatavale tuleks mõista lühemaajalisem liitkaristus. Kolleegium osutab, et liitkaristus on süüdistatavale mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel, mis kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Harju Maakohtu 22.12.2015 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks on 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Maakohtu eelnimetatud otsus on jõustunud ning antud menetluses eelmise otsusega mõistetud karistuse muutmiseks seaduslikud võimalused puuduvad. Vaidlustatud kriminaalasjas on Anžela Arabadži karistatud kahe katsestaadiumisse jäänud kuriteo eest 6 kuulise vangistusega. Apellant on märkinud, et eelnimetatud karistuse mõistmisel pole arvestatud Anžela Arabadži puhtsüdamlikku kahetsust. Selline etteheide on aga ekslik kuna maakohus on otsuses selgesõnaliselt märkinud, et karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse mõistmisel on arvestatud nii süü suurusega, tekitatud tagajärjega ja ka süüdlase isikuga, mis kõik koostoimes on andnudki kohtule seadusliku aluse karistada varem kriminaalkorras karistatud süstemaatilist varast, seaduses ettenähtud miinimumtähtajale ligilähedase vangistusega. Kaitsja poolt väidetu, et eelmised karistused on mõjutanud teda asuma paranemise teele on vastuolus süüdistatava käitumisega kuna ta on katseajal uuesti toime pannud kaks kuritegu. Süüdistatava soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kiiduväärt, kuid ei anna mingilgi määral alust maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Süüdistataval on võimalus pärast toimepandud kuritegude eest karistuse ärakandmist, edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest ja oma soov realiseerida. Kolleegium leiab, et mõistetud 6 kuuline vangistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad, Eeltoodud KarS 65 lg 2 sätestatust tulenevalt on maakohus seaduslikult suurendanud 6 kuulist vangistust eelmise otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva, võrra ning liitkaristuse, 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, muutmiseks seaduslikud võimalused puuduvad. Samuti on maakohus seaduslikult märkinud, et antud kriminaalasjas puudub KarS § 69 kohaldamise kohustuslik eeldus, milleks on kuni 2 aastane vangistus, mistõttu puudub ka asenduskaristuse kohaldamise võimalus.
3. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et mõistetud karistus ei ole vastuolus seadusega ega kohtupraktikaga ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 7. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamist maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest kokku 0,5 tundi, summas koos käibemaksuga 24,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletud summat saab pidada

§ 175

lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning hüvitamisele kuuluvaks.

§ 185

lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Antud juhul on kaitsja poolt esitatud apellatsioon süüdistatava huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu Anžela Arabadži kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 31.05.2016 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai 2016 aasta määruses tehtud trükiviga ja lugeda määruse sissejuhatavas osas ekslikult Anžela Arabadžile esitatud süüdistuse osas märgitud KarS § 119 lg 2 p 9- § 25 lg 2 asemel õigeks KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 Määrus kuulub lahutamatu osana Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi 2016 aasta määruse nr 1-16-3471 juurde.