3-15-3049/23

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3049 Otsuse kuupäev

1. mai 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Green Engineering OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.09.2015.a maksuotsuse nr 12.2-3/022443-16 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Green Engineering OÜ, esindaja Sergey Loginov Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Hiie Lekko Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.06.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja poolte seisukohad
4. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 25.09.2015.a maksuotsuse nr 12.2-3/022443-16 (I kd tl 68, edaspidi maksuotsus). MTA vähendas Green Engineering OÜ perioodide juuni 2013 kuni november 2013 sisendkäibemaksu, suurendas perioodide august 2013 kuni detsember 2013 ja veebruar 2014 tulumaksukohustust ning kohustas Green Engineering OÜ-d tasuma maksusumma 46 041,23 eurot. Maksuotsus põhineb asjaolul, et kaebaja ja osaühingu Rospa (edaspidi Rospa) vahelised tehingud, millega Rospa väidetavalt osutas kaebajale turu-uuringu (reklaami-) ja ehitusteenust, ei toimunud ehk Rospa neid teenuseid tegelikult ei osutanud. Maksuotsuse lisaks olevas kontrollaktis (I kd tl 22-28) põhjendab MTA seda järgmiselt. Rospa arvetel märgitud teenus on üldsõnaline või viitab hinnapakkumisele, millel tööde nimetus on samuti üldsõnaline. Hinnapakkumistel ei ole välja toodud tööde mahtu, 1 kulumaterjali nimetust ja kogust, kasutatava tehnika nimetust ja kasutamishinda ning ei ole märgitud tööde teostamise asukohta. Ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel akteeritavad tööd on üldsõnalised. Turu-uuringu puhul puuduvad uuringuga seotud materjalid - milliseid kontakte loodi, kus turu-uuring toimus, uuringu analüüs. 25.02.2015.a antud selgitustes ei kinnitanud Rospa juhatuse liige Oleg Silinski tehingute tegemist kaebajaga. Oleg Silinski ei osanud öelda, milliseid töid tehti ja milliseid teenuseid osutati. Väidetavalt tegeles tehingutega Vitali Radajev, kellega oli sõlmitud kirjalik tööleping ja kes oli Rospa ainuke palgaline töötaja. Maksuhalduril puudus võimalus Vitali Radajevilt seletust võtta, kuna isik ei ole maksuhaldurile kättesaadav. Rospal puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus. Ühing ei deklareerinud töötajaid, ei teinud palga väljamakseid töötajatele, tal puudus kontor ja ettevõtlusega seotud tavapäraste kulude tasumised. Rospa pangakontolt ei tehtud väljamakseid teenuste ja materjalide eest. Pangakontole laekunud summad võeti koheselt sularahas välja. Rospa juhatuse liikme andmetel töötasid ühingus lisaks Vitali Radajevile isikud, kes töötasid paari päeva kaupa, neile kõigile maksti palka sularahas. Kaebaja esindaja Sergey Loginovi antud seletus tehingute tegemisest Rospaga on üldsõnaline. Sergey Loginov ei mäleta, milliseid tehinguid tehti, mitu inimest Rospast objektil töötas. Tellijale (peatöövõtjale) esitatud Rospa töötajate nimekiri ei ole tema väitel säilinud. Rospaga lepinguid sõlmitud ei ole. Kaebaja juhatuse liige oli kontrollitaval perioodil Ruslan Mordovin, ta ei oska anda selgitusi vaidlusaluste arvete alusel osutatud teenuste kohta. Ehitustööde tellijad on kinnitanud, et tellitud töid teostasid kaebaja töötajad. Seda kinnitavad ka tellijatelt saadud töötajate nimekirjad. Kaebaja esindaja Sergey Loginov teadis, et Rospa ei ole teenuse osutaja. Kaebaja ja Rospa kontrollitava perioodi juhatuse liige olid ammused tuttavad ning see andis kaebajale võimaluse tellida Rospalt arveid kaebaja maksuarvestuse tarbeks. Kui maksuhaldur soovis saada Rospalt kinnitust tehingute toimumise ja maksuarvestuses kajastamise kohta, võõrandati Rospa koheselt uuele omanikule, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadav. Ka Rospa väidetav töötaja Vitali Radajev ei ole kättesaadav. Juurdepääsuõigusi ehitatavatele objektidele taotles Sergey Loginov ja ta teadis, et ta Rospa töötajatele selliseid õigusi taotlenud ei ole.
5. Green Engineering OÜ esitas maksuotsusele vaide. MTA jättis 25.11.2015.a vaideotsusega (I kd tl 9-11) vaide rahuldamata.
6. Green Engineering OÜ esitas 07.12.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles maksuotsuse tühistamist. Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses (I kd tl 2-5) ja kaebaja täiendavates seisukohtades (I kd tl 65-66, II kd tl 83-84) ning on kokkuvõttes järgnevad. Kaebaja esindaja Sergey Loginov ja Rospa esindaja Oleg Silinski ei olnud ammused tuttavad, vaid ainult teadsid üksteist. Nad mõlemad on pärit Narvast, elavad seal ja on nn teretuttavad. See ei ole samastatav ammuse tutvusega. Tegemist on negatiivse asjaoluga ja kaebaja ei saa seda tõendada. Kaebaja ja Rospa vahelised tehingud on vormistatud vastavalt seaduse nõuetele ja nii, nagu neid tehinguid tavapäraselt tehakse. Kokkulepete sõlmimine hinnapakkumiste põhjal on tavapärane praktika, eriti olukorras, kus tööde tegemisega on kiire. Õigusaktid ei nõua töövõtulepingu või tööde vastuvõtmise vormistamist mingil kindlal viisil. 2 Tööd on aktidega üle antud ja nende eest on tasutud. Kuna tasunõue muutub sissenõutavaks pärast tööde vastuvõtmist, siis näitab tasumine, et tööd tegelikult ka teostati. Reklaamiteenust on kaebajale tegelikult osutatud. Reklaamiteenuse tellimise eesmärgiks oli potentsiaalsete tellijate leidmine Vene Föderatsioonis, eeskätt Peterburi regioonis. Kaebaja jaoks sai eesmärk ka täidetud, kuivõrd teenuse osutamise järgselt on kaebaja saanud Vene Föderatsioonis hulganisti enda majandustegevuse edendamiseks vajalikke ja juba end ära tasunud kontakte. Reklaamiteenus ei pea andma koheselt majandustegevuses väljenduvat tulemit. Kaebaja ei taotlenud Rospa töötajatele sissepääsulube objektidele, kuna Rospa väitel Rospa töötajad ja esindajad juba omasid sissepääsulubasid. Maksuotsuses viidatud objektil viibis igapäevaselt üheaegselt rohkem kui 1000 erinevate töövõtjate ja alltöövõtjate töötajat, seega pidas kaebaja usutavaks, et Rospa töötajad olid samuti nende seas. Sergey Loginov kontrollis isiklikult objektil tööde teostamist. Rospa omas majandustegevust. Ühingu konto väljavõttelt nähtuvad maksed Ehitusekspert OÜ-le, MTA-le, raamatupidamisettevõttele jne. Ühingu
7. aasta majandusaasta aruandest nähtub müügitulu 324 258 eurot. Rospa maksekäitumine ja käitumine hoolsa ettevõtjana jätavad küll soovida, kuid selle eest ei saa vastutada kaebaja. Kaebajal puudus võimalus teada, et Rospa ei tasu korrektselt makse või tema pangakontolt on välja võetud sularaha. MTA ei ole midagi teinud Rospa tegevuse uurimiseks või tema vastutusele võtmiseks.
8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad sisalduvad vastuses kaebusele (I kd tl 99-103) ja vaideotsuses (I kd tl 9-11). Lisaks maksuotsuses toodud seisukohtadele (vt otsuse punkti 1) tõi vastustaja välja järgmist. Maksuhaldur ei pea igat maksukohustuslase esitatud dokumenti või seletust aktsepteerima kui ettemääratult tõest või tõendamist mittevajavat. Kui maksukohustuslase tehingupartnerite analüüs annab alust kahelda tehingute tegelikus toimumises, siis tekib maksukohustuslasel kohustus tehingute tegelik toimumine usaldusväärselt tõendada ning maksuhalduri kahtlused kõrvaldada. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamiseks peab maksukohustuslane muuhulgas veenduma selles, et kauba või teenuse eest formaalselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andva arve esitaja on tõepoolest kauba või teenuse müüjaks. Vastustaja ei väida, et hinnapakkumine või tööde üleandmise akt ei saa olla tõendiks tehingu toimumise kohta, vaid seda, et praeguses asjas on dokumendid sedavõrd üldsõnalised, et nendest ei saa välja lugeda teenuse osutamise olulisi tingimusi. Kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist. See näitab, et dokumendid on koostatud sooviga jätta mulje tehingu toimumisest. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebaja on dokumenteerinud tehingud tavapäraselt. Vastupidi, ehitusteenuse soetamisel on tavapärane dokumenteerida tehingud nii, et on nähtav konkreetsete tööde nimetused, mahud, iga töö hind, kulumaterjalide osas materjalide nimetused, kogused ja hind, tööde üleandmisel konkreetsed akteeritavad tööd, nende mahud, tööde üleandmise koht. Rospal puudus vaidlusaluste tehingute toimumise ajal tavapärane majandustegevus. Rospa on küll esitanud äriregistrile
9. aasta majandusaasta aruande, mille kohaselt osaühingul oli majandustegevus, kuid vastustaja peab neid andmeid ebausaldusväärseks. Lisaks oli selle aruande järgi ühingu tegevusalaks 2013 aastal tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine või hoonete halduse abitegevused, mitte ehitusteenuse osutamine või turu-uuringute teostamine. Rospa väidetava volitatud esindaja Vitali Radajevi olemasolu on ebausutav. Vastustajale ei ole esitatud talle antud volikirja, temaga sõlmitud töölepinguid on aga 3 teadmata põhjusel kaks. Rospa juhatuse liikmele meenusid kaebajaga ehitustööde kohta tehtud tehingud väga ebamääraselt, turu-uuringud ei meenunud aga üldse. Rospa juhatuse liikme selgitused on iseloomulikud tegelikku majandustegevust mitteomava äriühingu selgitustele. Kaebaja väited vaidlusaluseid töid teostanud Rospa töötajate kohta on vastuolulised. Sergey Loginovi väitel oli ta objektil töid korraldav isik, kuid ei oska sellest hoolimata nimetada Rospa töötajaid, kes objektil viibisid ja ei tea, kui palju neid oli. 29.05.2015.a seletuse kohaselt ütles Rospa esindaja töötajate nimed suuliselt ja Sergey Loginov edastas nimekirja. Kaebuse kohaselt ei andnud Rospa kaebajale töötajate nimekirja, kuna töötajatel olevat sissepääsuload juba olemas. Kaebaja etteheited seoses Sergey Loginovi ja Oleg Silinski tutvusega on vastustajale arusaamatud. Vastustaja tugineb Sergey Loginovi 29.05.2015.a seletuses öeldule, et ta tunneb isiklikult Oleg Silinskit enne seda, kui ta firma asutas. Rospa asutati 15.09.2009.a, seega võib väita, et Sergey Loginov tundis Oleg Silinski juba pikemat aega. Kaebaja lepingupartnerid Maru THM osaühing, aktsiaseltsi YIT Ehitus ja AS MARU EHITUS leppisid kaebajaga kokku konkreetsete tööde tegemises, seega oleks ka kaebajal olnud lihtne tööde edasimüümisel määratleda, milline osa ja millistest töödest edasi müüakse. Sellest hoolimata ei ühildu kaebajalt tellitud tööd ja kaebaja poolt Rospalt tellitud tööd, mõnel juhul on peatöövõtjale arve esitatud enne tööde väidetavat teostamist Rospa poolt, mõnedel arvetel pole tehtud töid üldse nimetatud, tööde nimetused kaebaja poolt peatöövõtjale esitatud arvel ja Rospa pool kaebajale esitatud arvel ei kattu jne. Esitatud seletus selle kohta, miks Rospa töötajatele sissepääsulube ei taotletud, on ebausutav. Kaebaja ja peatöövõtjate vahel sõlmitud lepingute kohaselt pidi kaebaja kooskõlastama alltöövõtja kasutamise, kuid kaebaja ei ole esitanud ühtki dokumenti, mis tõendaks ostjate teavitamist Rospast kui alltöövõtjast. Eeltoodu kogumis näitab, et kaebaja teadis, et tehinguid Rospaga ei ole toimunud. Kohtu seisukoht
10. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja 3 näevad ette maksukohustuslase õiguse arvata oma tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2-6 kohaselt tuleb arvele märkida teenuse osutaja ja saaja andmed ning teenuse nimetus, kirjeldus ja maht. Kohtupraktika kohaselt võib sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine olla alusetu, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos, ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (Riigikohtu otsus 3-3-1-32-09 p 10 ja selles viidatud kohtupraktika). Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks muuhulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. 4
11. Vaidlustatud maksuotsus põhineb sellel, et tehingud kaebaja ja Rospa vahel, mille kohta Rospa väljastas ajavahemikul 27.06.2013.a - 30.11.2013.a kaebajale kokku 12 arvet (arvete täpsed andmed I kd tl 23 pöördel - 24) kogusummas 106 702,15 eurot (sisaldab käibemaksu), tegelikult ei toimunud. See tähendab, et - eelnimetatud arved ei vasta KMS § 37 nõuetele, kuna teenust ei soetatud arvel näidatud müüjalt ja tehingu majanduslik sisu ei vasta tegelikkusele. Nende arvete alusel ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. See suurendab kaebaja käibemaksukohustust; - Rospale tasutud summad on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuludena ja see suurendab kaebaja tulumaksukohustust. Praeguses kohtuasjas ongi vaidluse all see, kas tehingud kaebaja ja Rospa vahel, mille kohta Rospa väljastas kaebajale eelnimetatud 12 arvet, toimusid või mitte. Muude maksuotsuse aspektide üle vaidlust ei ole.
12. Kohtu hinnangul on tõendatud, et vaidlusaluseid tehinguid kaebaja ja Rospa vahel ei toimunud. Vaidlusaluste tehingute toimumise ja sisu kindlakstegemiseks kättesaadavad dokumendid on arved, arvetes viidatud hinnapakkumised ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd tl 6893, 110-111). Nende kohaselt olid tehtud töödeks ehitustööd ja turu-uuringu ehk reklaamiteenuse osutamine. Kaebaja oli sõlminud Maru THM osaühinguga (II kd tl 2-11), aktsiaseltsiga YIT Ehitus (II kd tl 21-26, 27 pöördel - 35) ja AS-ga MARU EHITUS (II kd tl 42- 52) lepingud, mille järgi kaebaja osutas nendele ühingutele alltöövõttu. Lepingud sisaldavad tööde kirjeldust, ajakava või tähtaegu, täpseid kokkuleppeid tööde ja lisatööde hindade kohta. Aktsiaselts YIT Ehitus vormistas tehtud tööde kohta üksikasjalikud aktid (I kd tl 184 pöördel, 185 pöördel). Ka Maru THM osaühing pidas tehtud tööde kohta arvestust (I kd tl 190 pöördel, 192 pöördel - 193). Kaebaja on esitanud eelnimetatud äriühingutele tehtud tööde kohta arved (I kd tl 182 - 197). Kaebaja väitel ei teinud ta eelnimetatud ehitustöid ise, vaid need tööd tegi tema alltöövõtjana Rospa. Seega ei ole praeguses asjas ehitustööde osas küsimuse all mitte see, kas tööd on tehtud, vaid kes need tööd tegi. Reklaamiteenuse puhul on kahtluse all ka teenuse osutamine. Maru THM osaühingu seletuse (II kd tl 1), aktsiaseltsi YIT Ehitus seletuse (II kd tl 20, küsimused II kd tl 16-16 pöördel) ja AS MARU EHITUS poolt vastustajale esitatud andmete kohaselt tegi nende poolt kaebajalt tellitud tööd kaebaja ise. Ehitusobjekti, Auvere elektrijaama territooriumile sisenemiseks oli vajalik luba, kaebaja taotles load ainult oma töötajatele. Peatöövõtjateks olevad ühingud nägid objektil ainult kaebaja töötajaid. AS MARU EHITUS ja kaebaja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu lisas nr 1 (II kd tl 50-52) on märgitud töid tegevad isikud ja kaebaja alltöövõtjad ning selle dokumendi kohaselt kaebaja alltöövõtjaid ei kasutanud. Rospa kohta kohtule esitatud dokumendid ei kinnita vaidlusaluste tehingute tegemist. 15.09.2009.a kuni 12.03.2014.a Rospa juhatuse liikmeks olnud Oleg Silinski seletus (I kd tl 135) näitab, et juhatuse liige ei juhtinud tegelikult ühingu tegevust. Juhatuse liige mäletab ebamääraselt ehitustööde tegemist kaebajale, ei tea ehituse nimetust või täpset asukohta ja ei nimeta üldse reklaamiteenuse osutamist. Tema väitel oli ühingul üks töötaja Vitali Radajev (seletuses nimekuju Rodajev), kellele maksti palka sularahas ning kellel oli volikiri ja kõik õigused tehingute tegemiseks. Juhatuse liige ainult allkirjastas Vitali Radajevi koostatud dokumente ja ei oska nende sisu kohta mingeid selgitusi anda. Vitali Radajev ei ole küsitlemiseks kättesaadav (I kd tl 144-146), talle antud volikirja ei ole kohtule esitatud. 5 Rospa konto väljavõte (I kd tl 155-177) ei näita makseid, mis peaksid kaasnema ehitustööde tegemise või reklaamiteenuse osutamisega, sh puuduvad maksed töötajatele, materjalide eest jms. Konto väljavõtte põhjal oli Rospal küll mõningane majandustegevus: esineb laekumisi selgitusega „ventilatsiooni puhastus“, makseid MTA-le ja raamatupidamisteenuse eest ning väikestes summades oste ehituskauplustest. Kuid eeltoodu ei tõenda kaebaja väidetud tehingute toimumist. Konto väljavõte kinnitab vastustaja väidet, et kaebaja ülekannete laekumisele järgnes tasutud summa väljavõtmine pangaautomaadist sularahas. Kaebaja väidetud tehingute toimumist ei kinnita ka kaebaja esitatud Rospa
13. majandusaasta aruanne (II kd tl 86-93). Aruanne näitab küll majandustegevuse toimumist, kuid seda valdkondades ventilatsioonikanalite puhastus ja hoonete halduse abitegevused (II kd tl 91). Ehitamise või reklaamiteenuste osutamisega seotud müügitulu puudub. Kaebaja ei ole tõendanud, et ehitustööd tegi tegelikult Rospa või et reklaamiteenust üldse osutati. 09.12.2015.a kohtumääruses selgitas kohus kaebajale, et kohtueelses menetluses või kohtule ei ole seni esitatud tõendeid vaidlustatud tehingute toimumise kohta ning et kaebajal tuleb tehingute toimumist tõendada. Kaebaja esitas seepeale samad hinnapakkumised, arved ja tööde üleandmise aktid, mis olid varasemalt esitatud vastustajale ja sisaldusid maksuasja toimikus (kaebaja tõendid I kd tl 68-93, vrdl vastustaja esitatud dokumentide nimekiri I kd tl 106-107) ning mille kohta kohus oli öelnud, et nendest dokumentidest tehingute toimumise tõendamiseks ei piisa. Kaebaja esitas ka Rospa majandusaasta aruande, seda käsitles kohus eespool. Erinevalt kaebaja ning Maru THM osaühingu, aktsiaseltsi YIT Ehitus ja AS MARU EHITUS vahel toimunud tehingute põhjalikust dokumenteerimisest on kaebaja ja Rospa vahel toimunud tehingud dokumenteeritud pealiskaudselt ja ei anna võimalust täpselt kindlaks teha, millist tööd tehti või teenust osutati. Tööde kirjeldus on üldsõnaline (paigaldamine SW, lisatöö, keevitamine, raami tootmine, tootmine ja paigaldamine ladu). Puuduvad tööde maht (paigaldamine SW puhul on siiski mõnel juhul märgitud ruutmeetrite arv), kulumaterjali nimetus ja kogus, kasutatava tehnika nimetus ja kasutamishind, tööde teostamise asukoht. Rospa juhatuse liige Oleg Silinski ei oska tööde sisu täpsemalt kirjeldada (I kd tl 135). Enamuse tööde puhul ei oska seda ka kaebaja esindaja Sergey Loginov (I kd tl 178-179). Seejuures on just ehitustööde puhul oluline nende täpne kirjeldus, et eristada Rospa tehtud töid kaebaja enda tehtud töödest. Reklaamiteenuse osutamise kohta puuduvad igasugused tõendid. Sh puudub töö „telemarketing Venemaa turul“ kohta isegi üleandmise-vastuvõtmise akt. Seejuures oleks kaebajal pidanud olema kerge tõendeid esitada, kuna kaebaja sõnul on ta teenuse osutamise järgselt saanud Vene Föderatsioonis hulganisti enda majandustegevuse edendamiseks vajalikke ja juba end ära tasunud kontakte.
14. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et kaebaja teadis, et Rospa väljastatud arved on fiktiivsed. Esiteks näitavad seda kaebaja ebamäärased ja väheütlevad selgitused tehtud tööde kohta. Kaebaja tegelik esindaja vaidlusaluste tehingute ajal ja praegune juhatuse liige Sergey Loginov ei tea, kes soetas Rospa poolt paigaldatud materjali. Ta teab, et toimus paneelide paigaldus, aga täpsemalt vastata ei oska. Ta ei mäleta, mida tähendab arvel 19-07 märgitud „demonteerimine ja paigaldamine alajaama“, milliseid mitmel arvel märgitud lisatöid tegelikult tehti. Kaebaja juhatuse liikme Ruslan Mordovini seletuse (II kd tl 60-64, küsimused II kd tl 54 - 54 pöördel) kohaselt kontrollis ta tööde teostamist ehitusplatsil, kuid Rospa poolt tehtud tööde kohta oskab ta sellest hoolimata öelda ainult seda, et Rospa teostas väga laias 6 spektris töid, näiteks keevitustööd, paneelide paigaldus, metalli montaaž jne. Ruslan Mordovin ei tea, kes oli Rospa esindaja tööde üleandmisel. Vastustaja on välja toonud, et mitmel juhul toimus tööde väidetav tegemine Rospa poolt pärast seda, kui tööd olid peatöövõtjale üle antud (täpsemalt I kd tl 101 pöördel - 102), kaebaja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Teiseks kinnitab seda asjaolu, et kaebaja teadis, et ehitusel ei viibinud Rospa töötajaid. Maru THM osaühingu seletuse (II kd tl 1) ja aktsiaseltsi YIT Ehitus seletuse (II kd tl 20, küsimused II kd tl 16-16 pöördel) kohaselt oleks sissepääsuload Rospa töötajatele tulnud taotleda kaebajal nende kaudu, kaebaja seda ei teinud. Kaebaja väitis maksuhaldurile antud seletuses (I kd tl 179), et load taotles tema ja nimekirjas olid ka Rospa töötajad, ta ei mäleta, mitu inimest neid oli. Kaebuses esitas kaebaja aga väite, et Rospa töötajad sissepääsulube ei vajanud. Hoolimata lubade väidetavast olemasolust ei toonud kaebaja välja konkreetseid andmeid objektil viibinud Rospa töötajate kohta. Eeltoodu kogumis näitab, et kaebajale oli teada, et mingeid Rospa töötajaid ehitustöödel ei olnud.
15. Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist. Kaebajal on iseenesest õigus, et kohustuslikke vorminõudeid tehingute dokumenteerimiseks ei ole. See ei oma aga praeguse asja lahendamisel tähendust. Vaidluse all ei ole mitte tehingute vastavus võlaõigusseaduses või muudes eraõiguse valdkonda kuuluvates õigusaktides sätestatud nõuetele, vaid see, kas kaebajal oli õigus arvata maha sisendkäibemaksu ja arvestada tasutud summasid ettevõtlusega seotud kuluna. Äriühing, kes soovib kasutada sisendkäibemaksu ja kulude mahaarvamise õigust, peab vajadusel olema võimeline tõendama, et tal selline õigus on. Seetõttu ei ole õige kaebaja arusaam, et tehingute toimunuks lugemiseks maksuõiguse tähenduses piisab tehingute vormistamisest minimaalsel eraõiguses nõutaval tasemel. Asjaolu, et töö või teenuse eest on tasutud, ei tõenda töö tegemist või teenuse osutamist. Samuti ei takista olematute tööde või teenuste eest tasumist võlaõigusseaduse säte, mille järgi muutub tasu sissenõutavaks pärast tööde vastuvõtmist. Praeguse asja lahendamisel ei ole oluline, kui lähedased olid omavahel kaebaja ja Rospa tegevjuhina tegutsenud isikud või juhatuse liikmed. Vastustaja on tuginenud sellele, et kuna isikud üksteist tundsid, siis oli kokkulepe Rospa arvete kasutamiseks kaebaja raamatupidamises põhimõtteliselt võimalik. See, kas MTA on või ei ole algatanud menetlusi Rospa suhtes või pannud kohustusi Rospale, ei mõjuta kuidagi vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust.
16. Kokkuvõttes on vastustaja õigesti leidnud, et tehinguid kaebaja ja Rospa vahel ei toimunud. Sel juhul puudus kaebajal õigus arvata nende tehingute kohta väljastatud arvete alusel maha sisendkäibemaksu ning tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulud, millelt tuleb tasuda tulumaksu. Maksuotsus on õiguspärane ja kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. 7 Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 05.04.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 20.04.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8