Obsah (8)

§ 442§ 213§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13471 Tsiviilasi XXXOÜ ha

§-st 124 on hagihind 110 142,57 eurot. 30.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. XXXKÜ esitas 07.04.2016 taotluse enda menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. XXXKÜ on seisukohal, et kuivõrd notar ei ole ise hageja nõutavat raha saanud, siis juhul, kui hagi rahuldatakse, on notaril (või notari kindlustusel) õigus nõuda vastava summa tagastamist KÜ-lt. Samas on korteriühistu vastava summa eesmärgipäraselt panustanud hoone renoveerimistöödesse, mida algselt pidi tegema hageja. XXXKÜ leiab, et vältimaks mistahes vääriti mõistmist ja kaitsmaks enda huve, tuleb ta kaasata käesolevasse protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. 31.

§ 213

lg 1 kohaselt kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus kolmanda isiku kaasamist põhjendatuks pidada. Riigikohus on lahendis nr 3-1-2-161-12 p 16 selgitanud, et kolmanda isiku kaasamine on lubatud juhul, kui tehtava kohtuotsusega tuvastatakse asjaolud, mida saab kolmanda isiku kaasamist taotlenud pool kasutada järgmises kohtumenetluses kolmanda isiku vastu või vastupidi kolmas isik saab tuvastatud asjaolusid kasutada tema vastu. Kohus on seisukohal, et kohus ei tuvasta antud menetluses asjaolusid, mis puudutavad XXXKÜ õigusi. Kohus lahendab käesolevas menetluses üksnes notari vastutuse küsimust. Kohus selgitab, et olukorras, kus 6 XXXKÜ leiab, et tema õigusi on riivatud, on XXXKÜ-l võimalus pöörduda kohtusse iseseisva nõudega. Menetluskulud 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 33.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 34.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2090 eurot (koos käibemaksuga), kostja esindajal on menetluses kulunud õigusabiteenuse osutamiseks 15 tundi ja 50 minutit.
2. Kohus analüüsib, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud kostjale õigusabi kokku 15 tundi ja 50 minutit. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 3 tundi hagiga tutvumiseks ja esialgse vastuse koostamiseks, 8 tundi ja 10 minutit täiendava vastuse koostamiseks ning istungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks 4 tundi ja 40 minutit. Kohus märgib, et antud asjas nähtub toimiku materjalidest, et hageja on 10.09.2015 esitanud hagiavalduse, millele kostja on 18.09.2015 esitanud esialgse vastuse koos taotlusega, 29.09.2015 on hageja esitanud vastuse taotlusele, kostja on 26.10.2015 esitanud sisulise vastuse hagile, millele hageja on esitanud 11.11.2015 oma seisukoha, samuti on asjas 12.04.2016 toiminud kohtuistung, mis kestis ühe tunni ja 6 minutit. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt asjas esitatud menetlusdokumentide ja nendele liidetud tõendite sisust ja mahust on kostja esindaja nimetatud 15 tunni ja 50 minuti pikkune menetlustoiminguteks kulunud aeg põhjendatud. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja ei ole kostja menetlustoimingute mahule vastuväiteid esitanud.
3. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 15 tunni ja 50 minuti ulatuses. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja on vandeadvokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 15 tundi ja 50 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 110 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 1741,63 eurot ning koos käibemaksuga 2090 eurot. 7
4. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2090 euro ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 8