Obsah (4)

§ 187§ 131§ 188§ 123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6171 Tsiviilasi XXXavaldu

) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldaja on XXXema. XXXon 10-aastane. 27.05.2013 suri lapse isa XXX. Tallinna notar Kirsty Laidvee poolt 07.01.2014 koostatud ja tõestatud pärimistunnistusest nähtub, et XXX´i pärijateks on 1/4 mõttelises osas avaldaja, 1/4 mõttelises osas XXX, ¼ mõttelises osas XXXja ¼ mõttelises osas XXX. Avaldaja ja pärandaja olid abielus. Abielu sõlmiti 05.05.

1. Abikaasade varalistele suhetele kehtis perekonnaseadusest tulenev ühisvararežiim. Pärandvara koosseisu kuulub kinnistu 1 086 m2, asukohaga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnisturegistriosa XXX, millel asub suvila, turuväärtus 20 482 eurot. Kinnistu puhul on tegemist suvilaga, mille korrashoiu ja teenindamisega tegeles pärandaja XXX. Avaldaja ei saa suvila korrashoiuga tegeleda, XXX elab alaliselt välismaal, XXX õpib. Suvila omanikud suvilas ei käi, mistõttu suvila seisukord on halvenenud ning võimalik, et kujutab ka ohtu. Lisaks kinnistusraamatusse on kantud reaalkoormatis, mis kohustab kinnistu, registriosa nr XXX, omanikku puurkaevu korras hoidmiseks. Kinnistu kuulumine XXX´le, XXX´le, XXX´le (alaealine) ja XXX´ile, tekitab sealhulgas alaealise XXX´le lisakohustusi, võimalik ka teatud sanktsioone, mille vältimiseks avaldaja leiab, et kinnistu tuleb võõrandada. 3 XXXpalub anda nõusolek alaealise lapse XXXkinnistu, registriosa nr XXX, asukohaga XXX ühisomandi osa müümiseks ja saadud raha kasutamiseks lapse olme- ja elutingimuste parendamiseks, samuti anda nõusolek tehingu tegemiseks vajalike võlaõiguslepingute ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks, ning ka anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks; määrata, et kohtumäärus asendab jõustumisel alaealise lapse XXXtahteavaldust kohtu nõusoleku saanud tehingu tegemiseks vajalike võlaõiguslepingute ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks notari juures, aga samuti ka tahteavaldust kinnistusraamatu kannete vastavaks muutmiseks ilma erieestkostjat määramata. Viimsi Vallavalitsus on arvamusel, et alati tuleks võimalusel lapse vara säilitada lapse jaoks ning see üle anda lapsele viimase täisealiseks saamisel. Seetõttu on lapse huvides kohustada XXX´t hoiustama kinnistu müügist saadud lapse osast vähemalt 2 000 eurot alaealisele kuuluvale kinnisele hoiusele kuni viimase täisealiseks saamiseni. Ülejäänud rahasummat võib lapsevanem kasutada lapse huvides, et tasuda XXXkeelekursuste, huviringide, laagrite jm lapse jaoks vajalike ning ettenägematute väljaminekute eest. Viimsi Vallavalitsusel ei ole hetkel alust arvata, et tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine kahjustaks alaealise XXXhuve. Lapsele RÕA korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Avaldaja on täiendavalt märkinud, et avaldaja, XXX ja XXX on nõus kinnistu müümisega, samuti XXXnõusolekut kinnistu müümiseks väljendab avaldaja lapse seadusliku esindajana. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmist enne pärandvara jagamist ei võimalda pärimisseaduse § 148 lg
2. Kaaspärijatele tekib pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise viisi osas eriarvamusi, siis on neil õigus ühiselt pärandvara käsutada. Olukorras, kus kaaspärijad on saavutanud kokkuleppe pärandvara müümiseks, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, Viimsi valla ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealise huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et lapse ema, paludes kohtult nõusolekut lapse nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks lapse huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Geete Lahi Kohtunik 5