) § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt
lg 1 p-s 1 toodule, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 3 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Esmalt analüüsib kohus kostja kantud kulusid. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust maakohtu menetluses summas 702 eurot (sh käibemaks) ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 700.00 eurot ja õigusabikuludest summas 429 eurot (sh käibemaks). Kulud kokku 1 831 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus käesolevas tsiviilasjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv 700.00 eurot. Seega on kostja tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi kokku 14,5 tundi. Esindaja teenust kasutas kostja alljärgnevalt: Maakohtu menetluses kandis kostja järgmisi kulusid: Arvega 32 on hõlmatud kostja esindaja poolt hagimaterjalide analüüsimine ja 10.01.2014 kostja vastuse koostamine – 1,5 h. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu hüvitamine kostjale ei ole põhjendatud, kuna asja materjalidest ei nähtu õigusabiteenuse kasutamine kirjeldatud toimingute tegemise ajal. Kostja vastuse on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja.
Sama arvega hõlmatud 14.02.2014 täiendava seisukoha koostamist ajakuluga 1,5 h peab kohus põhjendatud kuluks. Arvetel 53, 134 ja 144 märgitud toiminguid ajakuluga 6 h peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Toimingute vajalikkusele ei vaidle vastu ka hageja. Kohus leiab, et kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud (arved 201 ja 66) osutatud õigusabi eest ajakuluga 5,5 h on põhjendatud ja vastavad osutatud õigusabi mahule. Kohus loeb kostja esindaja toimingute kestvuse kokku 13 h ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ Munga Õigusbüroo jurist Monika Meerents osutanud kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 65 eurot (käibemaksuta). Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Esitatud arvetest nähtuvalt on kostja esindaja tunnitasule juurde lisanud käibemaksu. Kohus märgib, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kostja ei ole eelöeldut kinnitanud, mistõttu mõistab kohus õigusabi kulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud maakohtus kokku 7,5 h ulatuses, summas 487 eurot (65x7,5h). Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 11.11.2015 otsusega jätnud menetluskulud maakohtus 51,42 % ulatuses hageja ja 48,58 % ulatuses hageja kanda, siis 51,42% 487 eurost on 250,67 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud kostja menetluskuludest loeb kohus põhjendatuks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 700 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 357,50 eurot (65x5,5h), kokku 1 057,50 eurot. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsiooniastmes kantud kuludest 3%, s.o 31,73 eurot, hageja kanda. Kostjale hüvitatavate põhjendatud menetluskulude suurus kokku on 282,40 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 548,60 eurot (taotletud summa 1 831 eurot – taotluse rahuldatud osa 282,40 eurot). Järgnevalt analüüsib kohus hageja kantud kulusid. Hageja menetluskulud maakohtu menetluses koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 990 eurot (käibemaksuta) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 850 eurot, s.o kokku 3 840 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 kohaselt kuulus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 850 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega 4 kooskõlas. Menetluskulude nimekirjale lisatud ja arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud kokku 26 tundi. Kostja on vastuväitena leidnud, et arvete 201407061, 201408033 ja 201410030 spetsifikatsioonides kirjeldatud toimingutele kulunud aeg on osaliselt põhjendamata, kuna esitatud menetlusdokumendid on 1-1,5 leheküljel ja neis on osaliselt korratud varasemaid seisukohti. Lõplikes seisukohtades on hageja samuti korranud varasemaid seisukohti, Lõplikke seisukohti ei ole hageja esitanud otse kostjale ning nende esitamine ei nähtu ka e-toimikust. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas käesoleva tsiviilasja keerukusega. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusdokumendi koostamisele kulunud aja hindamisel lähtuda üksnes dokumendi pikkusest, vaid hinnata tuleb selle sisu. Kohus peab põhjendamatuks kostja vastuväidet selle kohta, et hageja on lõplikes seisukohtades korranud oma varasemaid seisukohti. Kohtu hinnangul on lõplike seisukohtade esitamise mõte menetluse kestel esitatud olulist tähtsust omavate asjaolude koondamine ühte kogumisse, mis kokkuvõttes annab nii menetlusosalistele kui ka kohtule selgema ülevaate poole seisukohtadest ja vastuväidetest. Hagejal puudus seadusest tulenev kohustus menetlusdokumendi teisele poolele otse esitamiseks, kuna kostjat ei esinda menetluses advokaat. Kohtu hinnangul ei anna kostja esitatud vastuväited alust hageja menetluskulude suuruse vähendamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Lentsius & CASUS vandeadvokaat Cardo Soosaar osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 115 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu, on vandeadvokaat Cardo Soosaare tunnitasu 115 eurot (käibemaksuta), kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud õigusabi eest 26 h ulatuses summas 2990 eurot (115x26 h) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 850 eurot, kokku 3 840. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 12.06.2015 otsusega jätnud menetluskulud 51,42% ulatuses hageja ja 48,58% ulatuses kostja kanda, siis 48,58% 3 840 eurost on 1 865,47 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 974,53 eurot (taotletud summa 3 840 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 865,47 eurot).
lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes
lg 2 koosmõjus
lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 583,07 eurot (1 865,47 – 282,40).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase avalduse esitanud.
kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.