) § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on 20.05.2014 ning 02.03.2015 palunud võlgnikul edastada usaldusisiku aruanne hiljemalt 16.03.2015. Tulenevalt asjaolust, et XXX(pankrotis) ei ole kohtu nõuetele reageerinud, siis puudub igasugune info, mida võlgnik on teinud
§-st 173 tulenevate kohustuste täitmiseks.
§-st 173 tulenevate kohustuste rikkumistega kaasneb võlausaldajale kahju tekitamine. Seega tugineb võlausaldaja Swedbank AS
lg-le 2, mis sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve.
lg-le 5 tuginedes võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et tuginedes
lg-le 5 tuleks keelduda XXX(pankrotis) kohustustest vabastamisest ja lõpetada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 08.10.2015 e-kirjaga andis kohus võlausaldajale XXXAS ja võlgnikule võimaluse esitada seisukoht võlausaldaja Swedbank AS-i 15.09.2015 taotluse osas 10 päeva jooksul alates e-kirja kättesaamisest. Tähtaegselt (14.10.2015) seisukoha esitanud võlausaldaja XXXAS toetab Swedbank AS-i 15.09.2015 taotlust seoses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumisega. Mittetähtaegselt (16.10.2015) esitas seisukoha võlgnik XXX(pankrotis), kus märgib, et ei olnud teadlik aruande esitamise kohustusest oma sissetulekute ja võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta. Võlgnik märkis kirjas, et tema sissetulekud alates kohustustest vabastamise menetluse algust 01.10.2013 kuni 01.08.2015 on olnud järgnevad: „riiklik peretoetus kolmele lapsele 3 900,12 eurot, elatisraha 6 927,50 eurot, vajaduspõhine peretoetus 868,52 eurot, toimetulekutoetused 9 022,11 eurot, töötukassa poolt makstud stipendium ja sõidukompensatsioon 630,32 eurot. Kokku on sissetulekud 14 421,07 eurot ning väljaminekud üüritud eluasemele on olnud 01.10.2013 kuni 01.08.2015 kokku 13 766,01 eurot. Kahjuks on minu sissetulekud selle aja jooksul olnud nii väikesed, et ma ei ole suutnud oma kontolt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Olin töötukassas arvel tööotsijana kuni 02.09.2015, olen läbinud tööharjutused ja kursuseid. Hetkel ma töötan juba 02.09.2015 Tallinnas lasteaia õpetajaabina. Ja minu palk on 426 eurot bruto“. 22.10.2015 e-kirjaga palus kohus XXX(pankrotis) saata uuesti 16.10.2015 esitatud seisukoht allkirjastatult ning lisada sellele vajalikud tõendid hiljemalt 30.10.
) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja Swedbank AS-i 15.09.2015 taotlus kuulub rahuldamisele ning XXX(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. XXX(pankrotis) ei ole vahemikus 27.08.2013 – 18.10.2015 kohtule esitanud ühtegi aruannet oma tegevuse kohta. Kohtunõuded usaldusisiku aruande esitamiseks, milles peavad sisalduma andmed võlgniku tegevuse või selle otsimise, sissetulekute ja vara kohta ning lisaks teave võlausaldajatele teostatud väljamakse kohta, on XXX(pankrotis) edastatud 20.05.2014 ja 3 02.03.2015. Nimetatud nõuetele kohtule vastuseid ei tulnud. Kohus on seisukohal, et XXX(pankrotis) on tahtlikult rikkunud
lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Rikkumist saab pidada muuhulgas süüliseks tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei ole esitanud andmeid oma õiguste ja kohustuste kohta terve vara ulatuses, mitte üksnes tähtsusetu osa ulatuses (RKTKo 3-2-1121-11 p. 12). Seega leiab kohus, et XXX(pankrotis) on kohustuse rikkumisel käitunud süüliselt ning kohaldada tuleb
Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt
lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XXX(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate XXX(pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.