KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-4122 Tsiviilasi XXXhagi XXXvas

§ 445lg-st 1 õigus nõuda, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise viisi.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-14 p 16 kohaselt on seda võimalik nõuda ka ühisvara müümiseks korraldatud enampakkumise puhul.

1. Kostja soovib, et korteriomandi enampakkumise saadud raha arvelt tasutakse esmalt kostjale ettenähtud summa arvelt korteriomandi registriosa neljandasse jakku
2. kandesse kantud hüpoteegiga seotud laen. Nähtuvalt kinnistusregistri väljavõttest (kd I lk 7) on korteriomandi registriosa nr XXX neljandasse jakku
3. kohale kantud hüpoteek summas 285 00 krooni Nordea Bank AB ees. Kostja on kinnitanud, et nimetatud laenu tagastamine on kostja kohustus (kd I lk 74). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et nimetatud laenu tasumine peab toimuma kostjale ettenähtud kinnisvara müümisest saadava tulu arvelt.
4. Täiendavalt on ka korteriomandi registriosa neljandasse jakku
5. kohale kantud hüpoteegiga seotud laen. Nähtuvalt kinnistusregistri väljavõttest on korteriomandi registriosa nr XXX neljandasse jakku
6. kohale kantud hüpoteek summas 189 000 krooni Nordea Bank AB ees. Kostja on seisukohal, et nimetatud laen tuleb tasuda nii hageja kui kostja arvelt võrdsetes osades, kuna tegemist oli perekonna hüvanguks võetud laenuga ning laen võeti poolte abielu ajal. Kohus märgib, et kostja sõlmis ainuisikuliselt 22.02.2007 Nordea Bank AB-ga laenulepingu nr XXX (kd I lk 107-108) laenu saamiseks summas 140 000 krooni, kuid puudub vaidlus, et kõnealune leping oli sõlmitud ajal, kui hageja ja kostja olid abielus. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaselt vastutavad perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Nähtuvalt laenulepingu nr XXX sihtotstarbest oli tegemist remondilaenuga, kuid nii hageja kui kostja on kinnitanud, et laenu arvelt ei viidud läbi remonti. Kostja selgituste kohaselt tasuti saadud laenu arvelt pere sõiduauto BMW väljaostu eest ning perekonna Egiptuse reisi eest. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud ka BMW liisingulepingu lõpetamise akti (kd I lk 113), millest nähtub, et kostja on vahetult pärast laenulepingu sõlmimist, s.o 05.03.2007 sõiduki liisinguandjalt välja ostnud summas 106 099,58 krooni (kd I lk 112). Samuti on kostja esitanud pangakonto väljavõtte selle kohta, et kostja on 02.03.2007 teinud ülekande summas 16 541 krooni OÜ-le XXX (kd I 114). Kohus on seisukohal, et kostja on eeltoodud tõenditega tõendanud, et
7. aastal kostja nimele võetud laen oli võetud perekonna huvides. Kohtu hinnangul on nii sõiduauto soetamine kui ka perekonnaga reisil käimine perekonna ühistes huvides tehtud tehingud. Asjaolu, et kõnealune sõiduauto oli muuhulgas ka hageja kasutuses, on tõendatud ka XXX kirjalike ütlustega, milles on kinnitatud, et hageja kasutas sõiduautot BMW ka pärast hageja ja kostja lahutust (kd I lk 189-190). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et 22.02.2007 võetud laen oli perekonna huvides võetud laen PKS § 20 lg 2 mõttes, mis tähendab, et 6 ka hageja vastutab selle tasumise eest. Seega peab kohus põhjendatuks kostja taotlust määrata kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt kaasomandisse kuuluva korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse esmalt täielikult laenulepinguga nr XXX seotud kohustused nii hageja kui kostja tasu arvelt võrdselt.
8. Kostja taotleb, et korteriomandi müügist saadud raha arvelt tasutakse võlgnevus summas 1531,41 eurot KÜ XXX ees hagejale kuuluva summa arvelt. Kostja selgituste kohaselt tekkis ajavahemikul 01.08.2012-31.12.2013 korteriühistu ees võlgnevus, kuna hageja elas sellel ajal vaidlusaluses korteris sees, kuid arveid ei tasunud. Kostja on tõendanud võlgnevuse suurust korteriühistu arvetega (kd I 91-106). Hageja vaidleb kostja nõudele vastu põhjendusel, et hageja elas kõnealusel perioodil korteris sees koos poolte ühise lapsega ning kostjal oleks olnud võimalus samuti ühes toas elada, kuid kostja seda ei teinud. Kohus märgib, et tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt eelviidatud sättest ei ole oluline, kas ja millises ulatuses kaasomanikud kaasomandit kasutavad, kaasomandiga seotud kulutusi tuleb tasuda vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kumbki pooltest ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kaasomanike vahel oli sõlmitud kokkulepe teistsugusel viisil kulutuste kandmise kohustuseks. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja taotlus tasuda korteriühistu ees olev võlgnevus hageja osa arvelt ei ole põhjendatud, kuna pooltel on vastava summa kandmiseks võrdne kohustus.
9. Kohus leiab, et pärast eelnimetatud kohustuste katteks ettenähtud summade maha arvamist ning samuti korteriomandi müügiga seotud kulutuse mahaarvamist järgi jäänud summa tuleb jagada võrdselt hageja ja kostja vahel.
10. Kostja on esitanud hageja vastu nõude ühisvara jagamiseks. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kostja palub, et kohus tuvastaks, et Nordea Bank AB-st võetud laen nr XXX on poolte solidaarkohustus, mõista hagejalt kostja kasuks välja laenu tasumisega seotud hüvitis 1394,44 eurot; tuvastada, et Swedbank krediidikonto jäägi 890 eurot tasumine oli poolte solidaarkohustus ning mõista hagejalt sellega seoses kostja kasuks välja 445 eurot; jätta kostja ainuomandisse sõiduauto BMW, pesumasin, koridori mööblikomplekt; jätta hageja ainuomandisse fotoaparaat, saumikser, triikraud, triikimislaud, saksofon, rohelise mööbli komplekt, sinine aknaruloo, roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas Merida, õliradiaator, riidenagi, saunakaal; mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis enamsaadu eest summas 1929,44 eurot.
11. Kostja on esitanud taotluse tuvastada, et Nordea Bank AB-st võetud laen nr XXX on poolte solidaarkohustus. Kohus on nimetatud küsimust eelnevalt juba analüüsinud ning tuvastanud, et tulenevalt PKS § 20 lg-st 2 oli tegemist pere hüvanguks võetud laenuga, mis tähendab, et ka hageja vastutab nimetatud kohustuse eest. Seega tuleb kostja nõue solidaarkohustuse tuvastamiseks rahuldada. Kostja on esitanud ka taotluse mõista sellega seoses välja hüvitis 1394,44 eurot, kuna kostja on sellises summas hageja eest laenu tasunud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on seoses laenulepinguga nr XXX tasunud Nordea Bank AB-le perioodil 02.01.2012 kuni 04.05.2015 kokku 2788,88 eurot (kd I lk 115-119). Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et ka hagejal 7 oli tulenevalt PKS § 20 lg-st 2 nimetatud laenumakse tasumise kohustus, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista pool kostja tasutud summast, s.o 1394,44 eurot.
12. Kostja on palunud tuvastada, et Swedbank krediidikonto jäägi 890 eurot tasumine oli poolte solidaarkohustus ning mõista hagejalt sellega seoses kostja kasuks välja 445 eurot. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja nimel oli Swedbank AS-is krediitkonto, mille lõppsaldo 22.12.2011 seisuga oli 890 eurot (kd I lk 120-135). Hageja on esitanud kostja nõudele vastuväite, et kõnealust krediitkaarti ei kasutatud hageja huvides ning tegemist oli kostja isiklike väljaminekutega. Kostja väitel on asjaolu, et hageja kasutas kõnealust krediitkaarti, tõendatud Kaarli Hambapolikliiniku e-kirjaga (kd II lk 67), milles on kinnitatud, et XXXhambaravi eest on tasutud krediitkaardiga, mille kohta kostja on küsinud. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud Kaarli Hambapolikliiniku e-kiri ei tõenda, et hageja oleks kasutanud krediitkaarti, mille andmed on kajastatud Swedbank AS-i krediidikontol. Nimelt ei nähtu Kaarli Hambapolikliiniku e-kirjast ega selle juures olevast kostja e-kirjast andmeid selle kohta, millise krediitkaardiga on tegemist. Kohtu hinnangul ei tõenda ka Swedbank AS-i krediidikonto väljavõte, et sellel kajastatud kulutusi on teinud hageja, kuna kontol näidatud makseselgitused või tasumiskohad iseenesest ei tõenda, kes või mis asjaoludel vastavaid makseid on teinud. Seega asub kohus seisukohale, et puudub alus tuvastada, et kostja nimele registreeritud Swedbank AS-i krediidikonto jäägi tasumine oli poolte solidaarkohustus PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt, mistõttu kohus jätab rahuldamata kostja nõude mõista hagejalt välja sellega seotud 445 eurot.
13. Ühisvara jagamise osas on kostja esitanud nõude jätta kostja ainuomandisse sõiduauto BMW, pesumasin, koridori mööblikomplekt. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja nõudele, et nimetatud esemed peaksid jääma kostja ainuomandisse, samuti ei vaidle hageja vastu asjaoludele, et pesumasina väärtus on 100 eurot ning mööblikomplekti väärtus on 200 eurot.
14. Pooled vaidlevad küsimuses, milline on poolte ühisomandisse kuuluva sõiduauto BMW väärtus. Kostja leiab, et
15. aastast pärit sõiduauto väärtus on käesoleval hetkel 1600 eurot. Kostja ei ole sõiduauto väärtuse tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud. Hageja leiab, et sõiduauto väärtus on 3113,80 eurot ning on selle tõendamiseks esitanud väljavõtted Auto24.ee müügiportaalist (kd I lk 154). Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-110-09 p-st 16 on asja väärtust võimalik tõendada sarnaste asjade müügikuulutustest nähtuva keskmise hinnaga. Võttes arvesse, et hageja on esitanud tõendid selle kohta, et sarnase sõiduauto keskmine müügihind on 3113,80 eurot, loeb kohus tuvastatuks, et ühisomandisse kuuluva BMW väärtus on 3113,80 eurot. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja väidab, et tegelikkuses on auto väärtus madalam, kuid ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud, ei saa kohus kostja väiteid põhjendatuks lugeda. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja nõude jätta kostja ainuomandisse sõiduauto BMW, pesumasin ning mööblikomplekt. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja ainuomandisse jääva vara väärtus on kokku 3413,80 eurot (3113,80 + 100 + 200).
16. Kostja on palunud jätta hageja ainuomandisse fotoaparaat, saumikser, triikraud, triikimislaud, saksofon, rohelise mööbli komplekt, sinine aknaruloo, roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas Merida, õliradiaator, riidenagi, saunakaal. Eelnimetatud esemete koguväärtuseks hindab kostja kokku 2080 eurot. Hageja on esitanud vastuväited, et kõnealused asjad ei kuulu ühisvara hulka ning need ei ole hageja valduses. 8
17. Kohus on seisukohal, et eeltoodud esemete osas on kostja tõendanud, et poolte abielu kestel on ostetud saksofon, mille väärtus on vara jagamise hetkel 1100 eurot. Nimelt nähtub kontoväljavõttest ostu tegemine Totalmusicust hinnaga 23 735,27 krooni, mis on 1516,96 eurot (kd I lk 171). Võttes arvesse, et ost toimus aastal 2008, peab kohus põhjendatuks asuda seisukohale, et saksofoni väärtus käesoleval hetkel on 1100 eurot. Saksofoni olemasolu on tõendatud kostja esitatud fotoga (kd II lk 4), samuti on hageja ise korduvalt kinnitanud, et tema näol on tegemist muusikuga ning Georg Otsa muusikakooli vilistlaste nimekirjast nähtub, et hageja on seal lõpetanud saksofoni eriala (kd I lk 172-173). Ka XXX kirjalikest tunnistusest nähtub, et hagejale ja kostjale kuulus saksofon, mida hageja kasutas (kd I lk 187-188).
18. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud tõendid ka selle kohta, et soetatud on lapse roosa voodi (kd I lk 193), roosa suvekäru (kd I lk 194) ja jalgratas (kd I lk 5). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus puudub vaidlus, et poolte ühine laps elab koos hagejaga, samuti nähtub kostja esitatud piltidelt, et tegemist on lapse kasutuses olevate asjadega, on põhjendatud eelnimetatud esemed hageja ainuomandisse jätta. Kostja on nimetatud esemete väärtuseks hinnanud vastavalt voodi 50 eurot, suvekäru 50 eurot ja jalgratas 70 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja on küll tõendanud eelviidatud esemete olemasolu ning kuulumise ühisvarasse, kuid mitte esemete väärtust, mistõttu kohus nimetatud esemete osas nende väärtust kindlaks ei määra.
19. Kostja soovib, et hageja ainuomandisse jääksid ka fotoaparaat, saumikser, triikraud, triikimislaud, rohelise mööbli komplekt, sinine aknaruloo, õliradiaator, riidenagi, saunakaal. Nimetatud esemete osas on kostja esitanud tõendid, et Fotoluksi kauplusest on tehtud 23.11.2005 ost summas 5770 krooni, s.o 368,77 eurot (kd I lk 176). Kostja hindab käesoleval hetkel fotoaparaadi väärtuseks 80 eurot. XXX ja XXX on kirjalikult kinnitanud, et kostjal ja hageja oli fotoaparaat, mis on jäänud hageja kasutusse. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on kostja tõendanud, et hagejal ja kostjal oli fotoaparaat Sony, mille puhul kohus loeb praegusel hetkel selle põhjendatud väärtuseks 80 eurot ning kohus jätab selle lähtuvalt kostja taotlusest hageja ainuomandisse.
20. Kostja on esitanud XXX ja XXX kinnituste näol tõendid selle kohta, et hagejale ja kostjale kuulusid rohelist tooni mööbel ja metallist nagi (kd I lk 187-191). Kostja on esitanud Kuldse Börsi kuulutuse näol tõendi selle kohta, et nagi on müügile pandud hinnaga 40 eurot (kd I lk 174), millest tulenevalt on kostja tõendanud nagi väärtuse. Seoses rohelist tooni mööbliga on kohus seisukohal, et kostja on tõendanud mööbli olemasolu, kuid ei ole tõendanud mööbli hinda, mistõttu kohus selle väärtust kindlaks ei määra. Kohus on seisukohal, et kõnealune nagi ning roheline mööbel tuleb lähtuvalt kostja taotlusest jätta hageja ainuomandisse.
21. Kohus märgib, et saumiksri, triikraua, triikimislaua, aknaruloo, õliradiaatori ning saunakaalu osas ei ole kostja esitanud tõendeid nende olemasolu ega väärtuse kohta, mistõttu kohus jätab kostja nõude nimetatud asjade hageja ainuomandisse jätmiseks rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et poolte ühisvarast tuleb hageja omandisse jätta saksofon, lapse roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas, fotoaparaat Sony ning metallist nagi. Kohus on tuvastanud, et nimetatud esemete väärtus on kokku 1220 eurot (1100 + 80 +40). 9
22. Lähtuvalt eeltoodust on kohus tuvastanud, et kostja ainuomandisse jääb ühisvara väärtusega 3413,80 eurot ning hageja ainuomandisse jääb ühisvara väärtusega 1220 eurot. Seega tekib kostjal kohustus hüvitada hagejale enamsaadu eest 2193,80 eurot. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kohustus kostjale tasuda laenu tasumisega seotud hüvitis 1394,44 eurot.

§ 445

lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 799,36 eurot (2193,70-1394,44).

1. Kostja on esitanud kohtule nõude kohustada hagejat tasuma XXXKÜ-le võlgnevus summas 1531,41 eurot. Kohus leiab, et kostja vastavasisuline nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vastava nõude esitamiseks õigustatud isik. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 saab võlgnikult kohustuse täitmist nõuda üksnes võlausaldaja, mis tähendab, et XXXKÜ ees esinevat võlgnevust saab hagejalt välja nõuda üksnes XXXKÜ. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et XXXKÜ oleks andnud kostjale volituse, et kostja esitaks vastava nõude XXXKÜ nimel.
2. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et poolte kaasomand tuleb lõpetada viisil, mille kohaselt hageja ja kostja kaasomandisse kuuluv korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX) müüakse enampakkumisel järgmistel tingimusel: 1) korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse täies mahus Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laen, mis on tagatud kinnistusosakonna registriosa nr XXX neljandasse jakku teisele järjekohale seatud hüpoteegiga; 2) korteriomandi müügist Riho Johansonile kuuluva tulu arvelt tasutakse täies mahus Nordea Bank AB-st võetud laen, mis on tagatud kinnistusosakonna registriosa nr XXX neljandasse jakku esimesele järjekohale seatud hüpoteegiga; 3) korteriomandi müügist saadud tulu arvelt tasutakse kõik müügiga seotud kulud; 4) pärast eelnimetatud kulutuste kandmist korteriomandi müügist järgi jääv summa jagada võrdselt XXX ja XXX vahel. Poolte ühisomand lõpetada järgmistel tingimustel: a. tuvastada, et Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laen on XXX ja XXX ühisomandis ning pooled vastutavad sellega seotud kohustuste eest solidaarselt; b. tuvastada, et XXX on kohustus tasuda Nordea Bank AB-st laenulepinguga nr XXX võetud laenu eest XXX hüvitis 1394,44 eurot; c. jätta XXX ainuomandisse ühisomandisse kuulunud varast sõiduauto BMW316i, pesumasin ja koridori mööblikomplekt; d. jätta XXX ainuomandisse ühisomandisse kuulnud varast saksofon, lapse roosa voodi, roosa suvekäru, jalgratas, fotoaparaat Sony ning metallist nagi;
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis enamsaadu eest 799,36 eurot. Jätta rahuldamata kostja nõue kohustada hagejat tasuma XXXKÜ-le võlgnevus 1531,41 eurot.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124 alusel on hagihind 3500 eurot ja vastuhagihind 4265,71 eurot. Menetluskulud 10 46.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-70-10 p-s 14 leidnud, et kui kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine, kuna mõlemad pooled on soovinud kaasomandi lõpetamist, seega on käesolev lahend tehtud mõlema poole huvides. Samuti võtab kohus arvesse, et kohus on kostja esitatud vastuhagi nõude osaliselt rahuldanud ning osaliselt jätnud rahuldamata, mis tulenevalt

§ 163lg-st võimaldab samuti menetluskulude poolte endi kanda jätmist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik 11