Obsah (11)

§ 132§ 29§ 68§ 69§ 150§ 70§ 19§ 133§ 123§ 87§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-16-2741 Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik 17. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Sekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Hamaza Ko

§ 132p 3 RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Andrey Koyvistoyneni kaebus.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.03.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 14,
3. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Andrey Koyvistoyneni teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1. Mõista Eesti Vabariigilt Andrey Koyvistoyneni kasuks välja 1680,00 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus tehakse avalikult teatavaks 17.06.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 1.Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A V poolt 18.03.2016 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2590,14,001756 karistati Andrey Koyvistoyneni Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 218 trahviühiku ulatuses, s.o. 872 eurot ja LS § 226 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks.
3. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule 22.02.2016 koostatud väärteoprotokoll, milles heidetakse Andrey Koyvistoynenile ette LS § 50 lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 (varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine), § 69 lg 3 (lubatud alkoholipiirmäära ületamine) ja § 169 lg 7 (pärast liiklusõnnetust alkoholi või narkoaine tarvitamine) rikkumist.
4. Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, mille kohaselt ta vaidlustab kohtuvälise menetleja 18.03.2016 otsuse, palub selle tühistada, lõpetada väärteomenetlus ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
5. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud menetlusõigust koostades ühes väärteoasjas kaks väärteoprotokolli: 27.05.2015 ja 22.02.2016.

§ 68

lg 2 kohaselt võib protokollis tõendusteavet täiendades või väärteo kvalifikatsiooni muutes protokolli täiendada, mitte aga koostada uut. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuväline menetleja on 22.02.2016 koostanud uue

§ 69

nõuetele vastava protokolli, mitte täiendanud 27.05.2015 koostatud protokolli, kuna 22.02.2016 protokollis puuduvad igasugused viited varasemalt koostatud protokollile. Kuna 22.02.2016 protokollis ei ole täiendatud tõendusteavet ega muudetud väärteo kvalifikatsiooni (lisatud on üksnes menetleja e-posti aadress ja telefon, kaebuse esitaja kodakondsus ning väärteo toimepanemise aeg ja koht), ehk puuduvad

§ 68

lg 2 sätestatud alused, siis ei saa protokolli hilisemalt muuta ning

välistab võimaluse koostada ühe väärteo kohta kahte väärteoprotokolli. 5. Kaebuse kohaselt on aga 27.05.2015 koostatud väärteoprotokoll koostatud

§ 69lg 1 p 1 nõudeid oluliselt rikkudes.

Menetlusalune isik viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-119-12 (p 6) ja on seisukohal, et kuna protokolli põhiosas ei ole märgitud teo toimepanemise aega ja kohta, siis on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150lg 2 mõistes.

6. Ka märgib kaebuse esitaja, et 22.02.2016 protokolli koopiat ei antud menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte nagu näeb ette

§ 70lg 1 ja kutse politseisse ilmumiseks saadeti tema kaitsjale.

Kaebaja on seisukohal, et

§ 70

lg 3 käesoleval juhul ei kohaldu ja rõhutab, et protokolli koopia andmine menetlusalusele isikule on kohustuslik, kuna isikul on õigus teada, millist väärtegu tema suhtes menetletakse (

§ 19

lg 1 p 1), aga samuti peab protokollis olema märgitud ka andmed selle kohta, et isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused. Kohtuväline menetleja on uue protokolli koostamist ise põhjendanud asjaoluga, et 27.05.2015 koostatud protokoll ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, kuid 22.02.2016 koostatud protokolliga rikutakse menetlusaluse isiku õigusi sellega, et loetakse protokolli koopia kättetoimetatuks selle üleandmisega kaitsjale, keda toimepandud tegu ei puuduta ja kes ei saa 2 anda ütlusi ka selle teo toimepanemise või mittetoimepanemise kohta. Ka on uue protokolliga kutsutud tutvuma kaitsja, kusjuures kutsel on märgitud, et kaitsjal tuleb võimaluse korral ilmuda kohale koos menetlusaluse isikuga. Seega on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et menetlustoiminguid saab teha ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Menetlusalusel isikul on aga aktiivne roll väärteoprotokolli koostamisel, kuna ainult isik ise saab anda ütlusi ja lasta kanda need väärteoprotokolli (

§ 69

lg 7) ning avaldada, kas ta soovib osaleda asja kohtulikul arutamisel (

§ 69lg 2 p 6).

Samuti puudub 22.02.2016 protokollis teave selle kohta, et menetlusalusele isikule oleks teatavaks tehtud

§ 19sätestatud õigused ja kohustused.

Selline teave puudub ka 27.05.2015 protokollis. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalune isik seisukohal, et 22.02.2016 menetlustoiming ja selle käigus koostatud väärteoprotokoll on õigustühine. 7. Veel märgitakse kaebuses, et asjaolu, et tegemist on kahe väärteoprotokolliga kinnitab ka 18.03.2016 koostatud otsus, mille kohaselt on otsuse aluseks E Õ poolt 22.02.2016 koostatud väärteoprotokoll ja väärteootsusest ei nähtu, et tegemist on varasemalt koostatud väärteoprotokolli täiendamisega. Menetlusalune isik on seisukohal, et kuna väärteootsus põhineb ebaseaduslikul ja õigustühisel väärteoprotokollil ja tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega, siis tuleb otsus tühistada ja menetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta ei nõustu kaebuse esitaja poolt märgituga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 22.02.2016 koostatu on täiendav protokoll ning menetlusalust isikut on täiendustest informeeritud ning neid talle tutvustatud kaitsja vahendusel. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et informeerimise õiguslikku vormi seadus ei sätesta.
2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui väärteoprotokolli oluliselt täiendatakse või muudetakse, siis on kaitseõiguse tagamise nõude seisukohalt otstarbekas koostada uus väärteoprotokoll, kuigi

sellist tegevust selgesõnaliselt ette ei näe. Samas ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust tutvustada menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi iga menetlustoimingu alguses, vaid esimest menetlustoimingut tehes ning 27.05.2015 enne menetlusaluse isiku ülakuulamist tutvustati talle tema õigusi ja kohustusi ja märge isiku soovist osaleda või mitte osaleda asja kohtulikul arutamisel, ei oma väärteoprotokollis olulist tähendust. 10. Kohtuväline menetleja jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul kohaldub

§ 70

lg 3 ja märgib, et kui väärteoprotokolli koopia on menetlusaluse isiku kaitsjale kätte antud, siis on kaitsja ülesandeks edastada menetlusalusele isikule koos protokolliga ka vastavad selgitused (õigus esitada vastulause jne). Samas saab menetlusaluse isiku õigusi realiseerida kaitsja ka iseseisvalt esitades talle kätteantud protokollile vastulause nagu käesoleval juhul Andrey Koyvistoyneni kaitsja ongi teinud.

1. Kohtuväline menetleja leiab, et tema tegevus on olnud kooskõlas menetlusseadustiku nõuetega ning menetlusaluse isiku õigusi ei ole rikutud. Samuti on kohtuvälises menetluses kogutud materjalide, Andrey Koyvistoyneni enda ja tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületades põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Ka märgib kohtuväline menetleja, et alkoholi tarvitamisega kohe peale liiklusõnnetuse toimumist, kui ei ole veel väljaselgitatud liiklusõnnetuse asjaolud, soovib menetlusalune isik midagi varjata või raskendada asjaolude väljaselgitamist. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta 3 Andrey Koyvistoyneni kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 18.03.2016 otsus väärteoasjas 2590,14,001756 muutmata.
2. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja esindaja nõustus, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme jättes isiku väärteoprotokolli juurde kutsumata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus läbi vaadanud väärteoasja materjalid ja tutvunud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja seisukohaga, leiab, et Andrey Koyvistoyneni väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1, LS § 224 lg 2, LS § 226 lg 1 järgi tuleb menetlust jätkamata lõpetada. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 133

punkti 1 kohaselt peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel selgitama, kas väärteoasjas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. 14.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtudes ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogi, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne

§ 29

lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib ta jätta kohtuotsuses

§ 133p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata.

Kõigil ülejäänud juhtudel, mil puuduvad

§ 29

lg-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik

§ 133

pdes 2-7 loetletud küsimused (Riigikohtu lahend 3-1-1-5-15 p 8, 3-1-1-84-13 p-d 13-14.) 15. Käesoleval juhul ongi kohus tuvastanud menetlusnormi olulise rikkumise, mis toob kaasa

§ 29

lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib ta jätta kohtuotsuses

§ 133p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata.

16.

§ 87kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu.

Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-08, p 8.1). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-45-11 p 9). 17. Kohus rõhutab, et

§-st 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas esmalt märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Üksnes teo kirjeldamise ehk 4 asetleidnud asjaolude väljatoomise abil saab hinnata, kas on alust kõnelda väärteo toimepanemisest. Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku

§ 19

lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Seega on seaduse kohaselt võrdselt oluline, et väärteoprotokolli põhiosas oleks märgitud nii väärteo lühike kirjeldus kui ka teo toimepanemise aeg ja koht. Kuigi

§ 150

lg 1 kohaselt ei ole

§ 69

lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes.( Riigikohtu lahend 3-1-1-119-12 p 6).

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrulltalituse avariipolitseinik E Õ koostas menetlusalusele isikule 27.05.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas 2590,14,001756, mille kohaselt Andrey Koyvistoynen juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,22 mg (alkoholi sisaldus veres on tuvastatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga nr 14E-LÕX0099). Juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeoludega ega hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara. Selle tulemusena kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli, sõitis teelt välja vastu xxxx maja treppi ja paiskus katusele. Oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud A H ning xxxx korteriühistule. Juht tarvitas vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, kuigi liiklusõnnetuse asjaolud olid politsei poolt välja selgitamata.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrulltalituse avariipolitseinik E Õ koostas 22.02.2016 täiendava väärteoprotokolli väärteoasjas 2590,14,001756, mille kohaselt eelpool kirjeldatud asjaoludel ning korras väärtegu on toime pandud 17.06.2014 kella 21.45 paiku xxxx ning Andrey Koyvistoynen juhtis mootorsõidukit xxxx reg. numbriga xxxx.
3. Kohus tuvastas, et 22.02.2016 vormistatud täiendava väärteoprotokolli koostamise juurde Andrey Koyvistoyneni kui süüteo toimepanijat ei kutsutud. Väärteotoimikus on kutse Andrey Koyvistoyneni kaitsjale tutvumaks 22.02.2016 kell 10.00 täiendava väärteoprotokolliga. Seega on rikutud menetlusaluse isiku

§ 19

lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli täiendamine tõendusteabe lisamisega või sinna kantud väärteo kvalifikatsiooni muutmine on

§ 68

lg 1 või § 69 lg 3 kohaselt võimalik kohtuvälises menetluses, järgides rangelt isiku õigust teada, millist konkreetset tegu (sh tegevus või tegevusetus) talle ette heidetakse. Seega ei piisa ainult kaitsjale täiendava väärteoprotokolli kätteandmisest, kuna kaitsja ei ole menetlusaluseks isikuks. Lisaks on obligatoorne selgitada menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi ja võimaldada tal anda teo toimepanemise kohta ütlusi ehk koostada menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Antud juhul jättis kohtuväline menetleja nimetatud menetlustoimingud tegemata.

1. Kirjeldatud rikkumised tunnistab kohus väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 18.03.2016 otsuse väärteoasjas nr 2590, 14,
2. Andrey Koyvistoyneni väärteoasjas puudub võimalus kohtuvälises menetluses asetleidnud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kohtus kõrvaldada. Seetõttu puudub ka edasine menetluslik võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Nimetatud põhjustel tuleb väärteomenetlus Andrey Koyvistoyneni suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

5 22.

§ 23

kohaselt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuna kohus teeb

§ 29

lg 1 p 1 märgitud lahendi, peab riik kaebuse esitajale hüvitama kaebemenetluse kulu.

1. Kaitsja esitas järgmised arved: 26.06.2015 arve alusel 4,5h (osalemine menetlustoimingutel ja vastulause koostamine) 630,00 eurot, millele lisandub käibemaks 126,00 eurot, kokku 756,00 eurot, 27.10.2015 arve alusel 5,5 h (15.07.2015 kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale 1,5 h, 31.07.2015 kaebuse koostamine -1,5h, 1.09.2015 kaebuse koostamine 2,5h) summas 770 eurot, 13.06.2016 arve alusel 5,5h (vastulause ja kaebuse koostamine, ettevalmistus ja esindus kohtus) summas 770,00 millele lisandub käibemaks 154,00 eurot kokku 924,00 eurot. Kokku 2450,00 eurot.
2. Andrey Koyvistoyneni kaitsja esitatud taotlusest ja selle lisadest nähtub, et kaebuse esitaja on väärteomenetluses osalenud menetlustoimingutel, vastulausete koostamisel ja kaebemenetluses kaebuste koostamisele kulutanud kokku 15,5 tundi. Kohus leiab, et kuna kaebustes ja vastulausetes sisuliselt korratakse varem esitatud seisukohti, 13.06.2016 istung toimus 45 minutit, siis tuleb mõislikuks ajakuluks menetlustoimingutel osalemisel, kaebuste ja vastulausete koostamiseks, materjali ettevalmiseks ja kohtuistungil osalemisel lugeda esimese arve alusel kolm tundi, teise arve alusel kolm tundi ja kolmanda arve alusel 4 tundi, kokku 10 tundi. Advokaadist kaitsja on tunnihinnaks märkinud 140 eurot. Seega loeb kohus väärteomenetluses kaitsjale makstud mõistlikuks tasuks 1400,00 eurot, sh käibemaks 280,00 eurot, kokku 1680,00 eurot ja see summa tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6