← Eesti

3-15-3178/12

Obsah (8)§ 17§ 13§ 2§ 4§ 7§ 18§ 5§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3178 Eleon Towers OÜ kaebus Ettevõtluse Are

nr 65 3-15-3178 "Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord" (edaspidi määrus nr 65) kohase toetuse saamiseks. 1.

  1. EAS jättis 21.04.2015 otsusega Eleon Towers OÜ taotluse rahuldamata. EAS-i seisukoha järgi sai taotlus koondhindeks 1,18 ning ei saavutanud seega minimaalset nõutavat koondhinnet (2,50). Eleon Towers OÜ esitas EAS-i 21.04.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) rahuldas 02.07.2015 vaideotsusega nr 15-
  2. 1.
  3. EAS tegi 22.09.2015 uue otsuse, millega tunnistas Eleon Towers OÜ 30.01.2015 esitatud taotluse nõuetele vastavaks (otsuse p 1) ning jättis taotluse rahuldamata (otsuse p 2). Otsuse kohaselt sai taotlus koondhindeks 2,02 ning ei saavutanud seega minimaalset nõutavat koondhinnet (2,50). 1.3 . Eleon Towers OÜ esitas EAS-i 22.09.2015 otsuse punkti 2 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MKM jättis 19.11.2015 vaideotsusega rahuldamata.
  4. Eleon Towers OÜ esitas 21.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 22.09.2015 otsuse punkti 2 ning MKM-i 19.11.2015 vaideotsuse tühistamiseks. MKM esitas 20.01.2016 ja EAS 29.01.2016 kaebusele vastused, milles paluvad jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Kaebaja arvates rikutakse vaidlustatud haldusakti ja vaideotsusega kaebaja õigust saada vastavalt seadusele ja selle alusel antud rakendusaktidele rahalist toetust kaebaja esitatud projektile. Õiguspärase menetluse korral pidanuks EAS menetluse tulemusena tuvastama kaebaja taotluse vastavuse toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning tegema otsuse taotluse rahuldamise kohta. Kaebaja väidab järgmist. 3.
  6. Kaebaja esitas 10.08.2015 EAS-le oma arvamuse ja vastuväited esialgselt edastatud hindamisaruandele. Komisjoni 01.09.2015 hindamisaruande kohaselt omistati taotlusele koondhinne 2,
  7. Taotleja esitas esialgsele hindamisele oma vastuväited ja põhjendused koos tema arvates õigeks peetavate hinnetega ning täiendava hindamise käigus muutis komisjon alakriteeriumite 1.3, 2.2 ja 3.1 osas taotlusele omistatud hindeid ja põhjendusi ning muudetud (varasemast kõrgemad) hinded nende alakriteeriumide osas vastasid taotleja enda hinnangule. Kaebaja ei vaidlusta taotluse hindamist alakriteeriumidele 1.3, 2.2 ja 3.1 omistatud hinnete osas. 3.
  8. Kõigi teiste alakriteeriumide kohta märkis EAS oma 02.09.
  9. a e-kirjas ja 22.09.
  10. a. otsuses (lk 1), et "ülejäänud hinnanguid ja põhjendusi valikukomisjon ei muutnud". Alakriteeriumi 1.1 hinnet on alandatud 2,2-lt 2-le (0,2 võrra). Taotlejale teatavaks tehtud hindamistulemustes ega vaidlustatud EAS otsuses ei ole hinde alandamist põhjendatud. Seega ei ole EAS otsus nõuetekohaselt motiveeritud ja on seetõttu vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetega. EAS otsusest nähtuv taotluse hindamine ei ole kooskõlas metoodikaga ning sellest tulenevalt on vaidlustatud otsus vastuolus ka

§ 17lg 1 nõuetega.

3.

  1. Erinevusi taotleja poolt pakutud ja EAS-i hindamisaruannete (30.07.2015 ja 01.09.2015) järgi kujunenud hinnete vahel kajastab kaebaja vastuse p 3.1.
  2. integreeritud tabelis. Alakriteeriumite 2.
  3. ja 2.3 osas langevad kaebaja ja hindamisaruannete hinded kokku. Alakriteeriumite 1.1., 1.2., 1.4., 1.5., 1.6., 2.4., 4.
  4. osas väidab kaebaja põhjendamispuudusi ja tema vastuväidetega arvestamata jätmist. Alakriteeriumi 1.2 puhul on kaebaja väitel hinne 4, 2

(20)3-15-3178 aruannete järgi mõlemal korral 2; 1.4 puhul vastavalt 3 ja 1; 1.5 puhul vastavalt 3 ja 2; 1.6 puhul vastavalt 2 ja 0; vastavalt 2.4 puhul vastavalt 4 ja 1 ning 4.1 puhul vastavalt 4 ja
  1. 3.3.
  2. Metoodika ei näe alakriteeriumi 1.1 hindamisel ette hindajate subjektiivset arvamust taotleja prognooside usutavuse kohta, hindamisel peab lähtuma projekti teostumisel kujunevast resultaadist. Kui regulatsiooni ebatäpsusest tulenevalt ei olnud taotlejal võimalik aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada, on taotlust menetleva asutuse kohustus küsida taotlejalt lisaandmeid. Ka

§ 13lg-d 1 ja 2 näevad ette selgituste ja lisainformatsiooni küsimise.

Kui metoodika ega ükski asjassepuutuv õigusakt ei nõudnud taotlejalt eelviidatud kogemuse piisavuse kohta tõendite esitamist ja EAS ei küsinud selle kohta lisainformatsiooni ega tõendeid, ei saa tõendatuse ebapiisavust taotlejale ette heita. Taotluse järgi ületab taotleja lisandväärtus töötaja kohta rohkem kui kaks korda tööstusharu Eesti keskmist ning on loodud eeldused lisandväärtuse edasiseks kasvuks – seega pidanuks alakriteeriumi 1.

  1. osas olema hinne 3 (mitte 2). 3.3.
  2. Alakriteeriumi 1.2 puhul on EAS ekslikult tõlgendanud taotluse infot tootmisvõimsuste kohta. Äriplaanis kirjeldati kahte eraldi teenust: tuulikute betoonelemente toodetakse esimestel aastatel 1200 m3 kuus, ning kõrvalteenusena montaažitöid ka teistele tornide püstitajatele (keskmiselt 3 torni installeerimiseks). Ekspordikäibe osas panustab kaebaja ühelt poolt oma tegevusega vahetult Eleon AS eksporti ning seeläbi aitab ka kaebajale makstav toetus otseselt kaasa ekspordi kasvule. Teisalt saab kaebaja sõltuvalt konkreetsete projektide töövõtukorraldusest olla ka otsetarnijaks eksportklientidele projektides, kus tuuleenergia tootmise tehnoloogia tarnija on Eleon AS (s.t. Eleon Towers OÜ ei pea tingimata olema Eleon AS alltöövõtja). Taotlusele lisatud raamlepingust saab üheselt järeldada, et kaebaja osutab teenust ekspordiklientidele, mitte Eleon AS-le (p 6.5). Investeeringu esemeks oleva seadmega saab eksportkäivet luua ka seadet Eestist välja viimata, EAS viide komisjoni

(EL) nr 651/2014 artikkel 14 lõikele 5 ei ole asjakohane. Kaebaja on korduvalt oma vastustes ja äriplaanis (lk 37) rõhutanud, et on võimeline tööde mahtude kiire kasvu korral oma tootmisvõimekust vastavalt vajadusele tõstma. Taotlus kinnitab, et toetuse mõju on otseselt seostatav kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi kasvuga ning alamkriteeriumi 1.2 tulnuks hinnata hindega 4 (mitte 2). 3.3.

  1. Alakriteeriumi 1.4 osas ei näe metoodika ette, et arvestatakse vaid tegevusvaldkonnas "töötlev tööstus" avalduvaid mõjusid. Projekt on suunatud valdkonna parima saadaoleva uue tehnoloogia juurutamiseks, millega väheneb tööjõumahukus ja keskkonnamõjud. Metoodika kohaselt pidanuks alakriteeriumi 1.4 osas saama taotlus hinde 3 (mitte 1). Vaidlustatud EAS otsuses (vt lk 13) on alakriteeriumi 1.4 osas märgitud üksnes, et algses hindamisraportis (31.03.2015) oli hinne 2 omistatud "inimliku eksituse tõttu" – see seisukoht on paljasõnaline, mitte vastuväite põhjendatud ümberlükkamine. 3.3.
  2. Taotlusest nähtub, et projekti tulemusena luuakse keskmisest kõrgemat lisandväärtust loovaid töökohti, insener-tehnilise personali osakaal on valdav ning planeeritakse tootearendust ja Eesti allhankijate kasutamist. Järelikult tulnuks taotlusele alamkriteeriumi 1.5 osas omistada hinne
  3. Insener-tehnilise personali hulka saab arvestada ka tehniku ettevalmistust nõudvad töötajad. Jääb arusaamatuks, milliste tunnuste järgi kvalifitseerib EAS töökohad kõrgetasemelisteks ja insener-tehnilise personali kategooriasse kuuluvaks. Järelikult on ekslik EAS-i järeldus, et insener-tehnilise personali osakaal ei ole valdav. Hindamismetoodika kohaselt ei ole hinde 3 omistamise eeldus kahekordset Eesti keskmist palgataset ületavate töökohtade olemasolu projekti lõppedes, vaid tuleb hinnata keskmisest kõrgemat lisandväärtust andvate töökohtade loomist, mitte üksnes keskmist palka töötaja kohta. 3.3.
  4. Taotlusest nähtub taotleja positiivne rahvusvaheline kuvand ning alakriteeriumi 1.
  5. osas tulnuks taotlusele omistada hinne 2 (mitte 0). Eleon 3M116 tuuliku aastatepikkune arendusprotsess on hõlmanud kümneid rahvusvahelisi partnereid nii uuringute kui tootmise 3

(20)3-15-3178 vallas ning tööstusomandi kaitse menetlusega seoses on teave uue tehnoloogia kohta avaldatud paljudes riikides (ja keeltes) üle maailma. Tuuleenergeetika valdkonna asjatundjad jälgivad tehnoloogia arengut ja Eleon AS on vastavas valdkonnas kindlasti tuntud. Hindamiskriteeriumi 1.6 osas on sisuliselt nõutud ettevõtte üldtuntust maailmas (mida ei ole praktiliselt mitte ühelgi Eesti ettevõttel), mitte tuntust asjassepuutuvas valdkonnas pädevates ringkondades. Asjaolusid, mis seaksid klientide või potentsiaalsete klientidena näidatud isikute finantsvõimekuse kahtluse alla, hindajad välja toonud ei ole. Vastavate tõendite puudumisest ei saa järeldada taotleja projekti eesmärkide ebarealistlikkust. Hindamisel on viidatud vaid Erich Reimetsa kogemusele, täielikult on tähelepanuta jäetud Andres ja Oleg Sõnajala kogemus. 3.3.
  1. Projekti eesmärkide saavutamine on realistlik ja tõendatud taotluse teabe ja taotlusele lisatud dokumentidega. Hindaojate kahtlused, et kaebaja lepingupartnerid ei ole suutelised lepingutest tulenevaid kohustusi täitma, on alusetud. Metoodika kohaselt tulnuks taotlust hindamiskriteeriumi 2.
  2. osas hinnata hindega 4 (mitte 1). Kaebajalt ei saa eeldada projekti teostamisega alustamist (sh tarne- ja laenulepingute sõlmimist) enne taotluse osas otsuse vastuvõtmist. Kui taotlejal oleks võimalik taotluse esemeks olev projekt ilma toetuseta realiseerida, siis puudub toetusel ergutav mõju. 3.3.
  3. Hindamiskriteeriumi 4.
  4. osas tulnuks taotlust hinnata hindega 4 (mitte 2). Taotluses oli kajastatud nii senine koostöö kui ka kavandatud teadus- ja arendustegevus, sh 4 ülikooliga. Taotluse info ei olnud ebaselge ning kui EAS soovis saada täiendavat teavet, siis oli võimalik seda küsida. Hinnet pole üldse põhjendatud, piirdutud on konstateeringuga koostöö tegemisest. 3.3.
  5. Taotlusele omistatavat hinnet ei saa mõjutada, et projekt on mahukas ja ajakriitiline ning projekti perioodi saab

kohaselt pikendada vaid kuni 30.09.

  1. EAS võttis vahetult enne lõppkuupäeva saabumist vastu otsuse kaebaja taotluse suhtes ja projekti alustamine on viibinud EAS-st tingituna. 3.
  2. Vaideotsus on sisuliselt ebaõige ja õigusvastane, kuna sellega on tühistamata jäetud EAS õigusvastane otsus. Vaideotsuses on sisuliselt eksitud järgnevas. 3.4.
  3. EAS andis otsuses kaebaja taotlusele alamkriteeriumi 1.
  4. osas teistsuguse hinde kui oli fikseeritud hindamisaruandes ning seda ei põhjendatud. 3.4.2.

§ 2

lg 1 ja § 17 lg 1 ei võimalda lähtuda taotluse hindamisel kaalutlustest, mis ei ole metoodikas välja toodud. Metoodika peab olema eelnevalt kõigile taotlejatele teada ning sellest tulenevalt saavad ja peavad kõik taotlejad metoodika kohaldamisega arvestama. EAS väljus diskretsioonipiiridest ning MKM on rikkumise põhjendamatult tuvastamata jätnud. 3.4.3. MKM on teinud meelevaldseid järeldusi kaebaja prognoositava ekspordikäibe kohta. Kaebaja äriplaanis näidatud ekspordikäibe prognoosi kohaselt moodustab juba 2016.a. ekspordi osakaal 10 % käibest (560 000 eurot), 2017.a. 35 % (3,78 milj eurot), 2018.a. 45 % (5,4 milj eurot), 2019.a. 50 % (8,75 milj eurot) ja 2020.a. juba 59 % (11,6 milj eurot). Sellist mõju ekspordile ei saa kvalifitseerida kaudseks. Tuuleparkide arendajad võivad olla nii Eestis resideeruvad ettevõtjad kui ka välisriigi ettevõtjad ning viimaste esitatud tellimuste alusel tööde teostamine on vaieldamatult eksport. Investeeringu esemeks oleva seadmega saab eksportkäivet luua ka seadet Eestist välja viimata, mistõttu viide komisjoni

(EL) nr 651/2014 artikkel 14 lõikele 5 ei ole asjakohane. 3.4.

  1. Projekti tehnoloogilist mõju ei saa lahutada projektis käsitletud investeeringu eesmärgist ja kasutusotstarbest ning projekti mõju saabki hinnata selle kaudu, millist tehnoloogilist mõju omab projektis viidatud seadme kasutuselevõtt. Metoodika ei näe ette, et arvestatakse vaid tegevusvaldkonnas "töötlev tööstus" avalduvaid mõjusid. 3.4.
  2. Vastava valdkonna töötajad on enamikel juhtudel seadme- või masinaoperaatorid ning muud oskustöölised, kellelt eeldatakse vähemalt kutsehariduse olemasolu ning tuleks eeldada, 4

(20)3-15-3178 et kaebaja dokumentides näidatud tootmis- ja montaažispetsialistid kuuluvad insener-tehnilise personali hulka.
  1. Vastustaja I (EAS) palub jätta kaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud kaebaja kanda Vastustaja I jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde ning nõustub MKM-i vaideotsuses toodud käsitlusega, esitades järgmised seisukohad. 4.
  2. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning kaebaja vastav õigus ei saa olla rikutud. Tegemist oli vastustaja kaalutlusotsusega. Kaebajal on õigus heale haldusele ja haldusmenetluse põhimõtete järgimisele tema taotluse menetlemisel ning taotluse menetlemisel järgiti haldusmenetluse reegleid ja hea halduse tava. 4.
  3. Taotlust hinnati vastavalt hindamismetoodikale õiguspäraselt ning vaidlustatud otsuses on põhjendamiskohustust täidetud nõutavas mahus. Hinde kujunemine on hindamiskomisjoni esitatud argumentide ning vaidlustatud otsuse täiendavate selgituste kaudu jälgitav. Hindamiskomisjonil on hindamisel avar kaalutlusruum ning tal puudub kohustus tuua välja kõik hinde kujunemist mõjutanud asjaolud või põhjendada hinnet kõikide alakriteeriumi kirjelduses toodud asjaoludega. Hindamisaruandes välja toodud põhjendused ei ole vastuolus hindamiskriteeriumitega. 4.
  4. Alakriteeriumi 1.
  5. hinne on muutunud (vähenenud) 0,2 punkti võrra. Muudatus kujunes järgmiselt. Esimesel hindamiskomisjoni koosolekul hindas üks komisjoni liige alakriteeriumit 1.
  6. hindega 3, kõik teised komisjoni liikmed hindega 2, mille tulemusena kujunes alakriteeriumi hindeks 2,
  7. Hindamistulemused edastati taotlejale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Pärast kaebaja vastuväidete laekumist vaatas hindamiskomisjon üle ka hindamisaruande ning seni alakriteeriumit hindega 3 hinnanud komisjoni liige nõustus komisjoni konsensusliku hinnanguga, andes alakriteeriumi hindeks
  8. Vastustajal puudus kohustus põhjendada iga liikme antud iga hinnet või muudatusi hindamises. EAS võttis otsustamisel aluseks uue (mitte esialgse) hindamisaruande ( tl 96–104). 4.
  9. Ärakuulamine taotluse menetlemisel on täitnud oma eesmärgi. Taotlejat teavitati kavandatava otsuse resolutsioonist ning peamistest põhjendustest ning ta esitas otsuse kujundamist mõjutavad argumendid. Alakriteeriumi 1.
  10. hinde korrigeerimine väga väikeses ulatuses ei saanud mõjutada esitatavate vastuväidete sisu, mistõttu puudus vajadus täiendavaks ärakuulamiseks selles osas. 4.
  11. Projekti realistlikkuse hindamine (alakriteerium 1.1.) on kooskõlas hindamismetoodikaga ja tuleneb EL struktuurifondidest rahastamise regulatsioonist (Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel kokku lepitud rakenduskava) ning hindamisel tuleb järgida Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 § 2 eesmärki. Projektile toetuse taotlemisel tuleb veenda hindajaid ja otsustajaid, et projekt väärib rahastust. Taotlejal oli hindamismetoodika ja EAS-i 21.04.
  12. a otsuse alusel teada, milliseid andmeid tuleb esitada ning 21.04.2015 otsuses selgitati prognooside realistlikkuse hindamist. 4.
  13. Projekti realistlikkuse hindamisel oli oluline pöörata tähelepanu ka taotleja võimekusele. Kuigi hindamismetoodikas ei ole sõnaselgelt välja toodud taotleja võimekuse arvestamist, pole see vastuolus metoodikaga. Hindamiskomisjoni volitused ei ole piiratud üksnes alakriteeriumile omistatava hinde kirjeldusega, vaid lähtuda tuleb alakriteeriumi sisust laiemalt ning võtta arvesse kõiki asjaolusid, mis mõjutavad alakriteeriumi hinnet. 4.
  14. Haldusorgani ülesandeks taotluste menetlemisel ei ole täiendavate küsimuste kaudu taotluse kvaliteedi parandamine. Taotluse hindamisel ei ole kohustust tugineda üksnes taotlusega esitatud infole, vaid arvesse võib võtta ka teavet teistest avalikest allikatest (sh äriregister). EAS on vaidlustatud otsuses (lk 8) selgitanud majandusaasta aruannetes kajastatud infot ning selle põhjal tehtud järeldusi (sh etMarsalis Metall OÜ-l puudub betoonelementide tootmise kogemus ning on üksnes koostöö betoonelementide tootjatega). 5
(20)3-15-3178 4.8. Vastustaja mõistis äriplaanis (tl 108 jj) toodud infot veidi vääralt, kuid see ei muuda vaidlustatud otsuse kaalutlusi ja järeldusi. Kuna kaebajal on ainuõigus Eleon AS-i tuulikute detaile toota ja neid püstitada ning Eleon AS on sõlminud tuulikute eelmüügikokkuleppeid ca. 100 tuuliku tootmiseks 2015–2018 ja kaebaja võimekus oli 1 torni tootmine kuus, ei ole realistlik, et Eleon AS mahtude kõrvalt suudetakse teiste klientide tellimusi teostada. Määrus oli suunatud töötleva tööstuse sektori projektidele (

§ 4

punkt 1), seega ei saa taotluse hindamist mõjutada taotleja kõrvaltegevus montaažitööde valdkonnas. Teise ettevõtja kaudu eksporti panustamine on kaudne mõju ekspordile, mida on ka arvesse võetud, hinnates alakriteeriumi 1.2. hindega 2 . Kaebaja ja Eleon AS sõlmitud raamlepingust (tl 141–143) ei saa üheselt järeldada, et kaebaja osutab teenust ekspordiklientidele. Taotlusega esitati „Eleon AS-i tuulikute tellimuste nimekiri (perioodiks 2015–2021)“ (tl 87), milles on toodud üksnes Eesti äriühingute tellimused. 4.9.

§ 4

punkti 1 järgi peab projekt kuuluma töötleva tööstuse valdkonda ning ka projekti mõju peab tekkima vastava sektori tegevuse tulemusena. Vaidlustatud otsuses (lk 14) on EAS selgitanud, miks keskendutakse hindamisel üksnes betoontoodete tootmise valdkonnale. Metoodika mõistet „projekt“ tuleb sisustada kooskõlas

ga ja selle § 4 pga 1. Kuigi Eleon AS-i väljatöötatud tuuliku lahendus võib olla kõrgtehnoloogiline ja keskkonnasäästlik, ei ole seda

reguleerimisalasse kuuluv betoondetailide tootmine, mistõttu alakriteeriumi 1.

  1. (tehnoloogiline mõju) hinne on põhjendatud. 4.
  2. Vastustaja nõustub, et läbitud vaidemenetluste ning esimese haldusotsuse kehtetuks tunnistamise tõttu muutus projekti elluviimine väga ajakriitiliseks, mis ei saa aga õigustada

s sätestatud nõuete järgimata jätmisele.

§ 7lg 1 järgi tuleb projekti tegevused lõpetada hiljemalt 2015.

aasta

  1. septembriks. 4.
  2. Insener-tehnilise personali kaasamist hinnati alakriteeriumi 1.
  3. „Mõju kohalikule ja sotsiaalmajanduslikule arengule“ all. Vastavat mõju aitavad suurendada eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kes oma töö kaudu loovad uut teadmist ning kelle igapäevane töö on uute ideede ning protsesside arendamine. Taotluses ei kirjeldatud töötajate täpsemaid eeldusi. Ärakuulamise käigus esitatud kaebaja väite, et „tootmisspetsialistid kasutavad oma töös teadmismahukamat tehnoloogiat kui tööstusharus tavaks ehk need töökohad on teadmismahukamad kui tavatöökohad“ oli paljasõnaline ning ei esitatud selget infot, mil määral erineb kaebaja tootmisprotsess tavalisest betoontoodete tootmisest ning millist teadmismahukat betoontoodete tootmise tehnoloogiat tootmisspetsialistid kasutatavad. Ka vaides ega kaebuses ei ole toodud selgitavat infot, mis veenaks, et tootmisspetsialistid oleks sellised kõrgetasemelised töötajad, kes oma töö kaudu looksid uut teadmist. 4.
  4. Alakriteeriumi 1.6 „Ettevõtte kuvand“ osas ei ole taotluses ega ka ärakuulamise käigus vastuväidetes esitatud sisulist infot, mis veenaks rahvusvahelise kuvandi olemasolus. Selleks ei ole ka vaides ja kaebuses esitatud info, et Eleon 3M116 tuuliku arendusprotsessis osalesid välispartnerid ning uue tehnoloogia teavet on avaldatud mitmes keeles. Välispartneritega teostatud tootearendus tekitas küll vähest rahvusvahelist tuntust, kui ei ole piisav, et hinnata alakriteeriumi 1.6 kõrgemalt. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, et rahvusvahelist kuvandit omavad muuhulgas ettevõtted, kellel on suur ekspordi osakaal, kelle klientideks on rahvusvahelised ettevõtted, kes omavad rahvusvaheliselt tuntud kaubamärki vms. Positiivne rahvusvaheline kuvand eeldab konkreetset tegutsemist välisturul, s.t toodete turustamist, kliente, tellimuste täitmist jms. Toote arendamine ei ole piisav. 4.
  5. Oluline oli hinnata projekti elluviimise võimalikkust

s sätestatud ajaraamis. Üldise grupierandi

art 6 lg 2 järgi on abil ergutav mõju, kui abisaaja on toetuse taotluse esitanud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Seega on oluline, et tarnelepingut ei ole sõlmitud enne taotluse esitamist, mitte enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Tarnelepingu sõlmimine enne taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmist ei tähendaks riigiabi reeglite rikkumist. Kaebaja pidi hindama riski tarnelepingu sõlmimiseks olukorras, kus 6

(20)3-15-3178 projektile toetuse eraldamine ei ole veel kindel. EAS-lt ei saa eeldada, et ta rahastab projekte, mille elluviimine õigusaktides sätestatud tingimustel ei ole reaalne (alakriteerium 2.4). 4.
  1. Alakriteeriumi 4.1 puhul hinnatakse projekti raames või tulemusena tehtavat arendustegevust, äriplaanis (lk 31) räägitakse aga eelnevast koostööst. Nimetatud on haridusasutused, kuid ei ole märgitud, mis laadi koostööd projekti raames tehakse. Eeltoodu tõendab ilmekalt, et koostöö teadus-arendusasutustega oli kirjeldatud lakooniliselt, samuti ei ole aru saada, kas selle koostöö tulemusena viiakse läbi rakendusuuringuid ja korraldatakse tasemeõpet. Kui taotlejal oli teada, et hinnatakse koostööd teadusasutustega, siis on see taotleja vastutus ja risk, kui ta jätab olulise info taotluses piisavas mahus kirjeldamata. 4.
  2. Taotlejale 31.03.2015 e-kirjaga edastatud eelmises hindamisaruandes on inimliku eksimuse tõttu alakriteeriumi 1.4 hindeks märgitud “2“, kuid EASi 21.04.
  3. a otsuses nr 1.1-5.1/15/478 (lk 5) on märgitud korrektselt “1“. Tegemist on eksimusega, mis ei mõjutanud taotlusele kujunenud koondhinnet. Uue hindamise käigus ei ole alakriteeriumi hinnet alandatud. 4.
  4. Hindamisel ei ole põhjendatud piirduda üksnes hinde kirjeldusega, vaid arvesse tuleb võtta alakriteeriumi üldist eesmärki ning sisu, samuti teiste hinnete kirjeldustes toodud infot. Kuigi hindamiskriteeriumi 1.
  5. puhul ei sisalda põhjendused lisandväärtuse mõiste kasutamist, on seda arvesse võetud töötasu kaudu. Töötasu on üks lisandväärtuse komponente, lisandväärtus arvutatakse: (palgafond + kulum + ärikasum) / töötajate arv. Mida kõrgem on palgatase ja sellest tulenevalt palgafond, seda kõrgem on ka lisandväärtus. Täidetud ei ole hinde 3 kirjeldustes toodud tingimused (insener-tehnilise personali valdav osa). 4.
  6. Hindamiskriteeriumi 1.
  7. osas on piisavalt kajastatud kaebaja väiteid ning selgitatud rahvusvahelise kuvandi hindamist. Otsuse kohaselt ei ole hindajatele ega EAS-le teada, et Eleon AS või Ehitustehnika OÜ oleksid rahvusvaheliselt tuntud ettevõtjad, taotleja ei ole toonud välja ühtki argumenti, mis tõendaks Eleon AS rahvusvahelise kuvandi olemasolu. 4.
  8. Hindamiskriteeriumi 2.
  9. osas on esitatud põhjendused, miks kaheldakse tellijafirmade finantsvõimekuses. Erich Reimetsa kogemus tsiviilehituse valdkonnas on hindamisaruandes välja toodud positiivse asjaoluna. Andres ja Oleg Sõnajala eelnev kogemus taotleja tegevusvaldkonnas (betoonist ehitustoodete tootmine) puudub ning selle väljatoomine ei olnud vajalik. 4.
  10. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-12) on komisjoni liikmetele hindepunktide andmisel suur otsustusruum. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamine muudaks komisjoni töö liialt keerukaks. 4.
  11. Täiendavas vastuses märgib vastustaja I, et viidatud lahend on asjakohane ka käesolevas vaidluses. Vastustaja on kaebaja igale väitele vastanud, miks ta nendega ei nõustu. Projekti realistlikkuse hindamine on osa hindamise sisust, olenemata sellest, kas see on sõnaselgelt hindamismetoodikas ära märgitud. Hindamine ei olnud vastuolus hindamismetoodikaga. Hindamiskomisjoni poolt vastu võetud otsus oli põhjendatud, vaidlustatud otsuses ammendavalt selgitatud, miks projekti teostumise ja eesmärkide saavutamise tõenäosus on kaheldav.
  12. Vastustaja II (MKM) leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 5.
  13. Kaebaja õigusi ei ole taotluse menetlemisel rikutud. Erinevalt EAS-i 21.04.
  14. a otsusele esitatud vaidest, ei heida kaebaja ette menetlusnormide rikkumist, vaid osundab tema hinnangul puudustele projekti hindamises, mistõttu hinnati projekti kaebaja arusaama kohaselt põhjendamatult madalalt. Projektide hindamine on EAS-i pädevuses (

§ 17lg 1).

Otsus ja vaideotsus on nõuetekohaselt põhjendatud, arutluskäik on selgelt ja arusaadavalt välja toodud. Võrdse kohtlemise tagab hindamiskriteeriumide ja –metoodika kohaldamine kõikide taotlejate osas ühesuguselt. 7

(20)3-15-3178 5.
  1. Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse andmisel rahastatakse ainult tingimustele vastavaid projekte. 5.
  2. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi muul viisil, kui vaide rahuldamata jätmine, mistõttu puudub alus vaideotsuse tühistamiseks vastavalt HMS § 87 lg 2 p-le 1 . 5.
  3. Kaebajale saadeti ärakuulamise käigus hindamisaruanne, mitte EAS-i juhatuse otsuse projekt. Pärast kaebaja vastuväidete saamist vaatas hindamiskomisjon taotluse veelkord üle ning selle käigus muutis üks komisjoni liige alakriteeriumile 1.
  4. antud hinnet. Kaebuse lisana esitatud hindamisaruandest nähtub küll, et alakriteeriumi 1.1 oli hinnatud hindega 2,2, kuid tegemist oli õiguslikku jõudu mitteomava hindamisaruandega, millele otsuses ka ei tuginetud. EAS otsus tugines 18.09.2015 lõplikule hindamisaruandele, mis koostati pärast kaebaja vastuväidetega tutvumist. EAS on alakriteeriumi 1.1 osas hinnet põhjendanud. 5.
  5. Kaebajale saadeti hindamiskomisjoni liikmete (viis hindajat) hinnete tulemusena kujunenud alakriteeriumi hinne, st hindamiskomisjoni ettepanek EAS-i juhatusele. Ühestki asjakohasest õigusaktist ei tulene, et komisjoni liikmed ei võiks juba antud hinnet enne haldusakti andmist muuta. Pärast kaebaja 10.08.2015 vastuväidetega tutvumist projekti uuel hindamisel muutus taotluse koondhinne ärakuulamise tulemusena kõrgemaks (senise 1,78 asemel 2,02). Seega taotlusele antud koondhinne tõusis, kuid mitte piisavalt, et

kohaselt oleks saanud taotluse rahuldada. Kui alakriteeriumi 1.1 oleks hinnatud ka hindega 2,2, oleks taotluse koondhinne olnud ikkagi ainult 2,04. 5.6.

§ 17

lg 4 p 1 kohaselt on hindamiskriteeriumi „projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ osakaal 55% koondhindest. Taotlust menetleval haldusorganil on õigus hinnata taotleja prognooside realistlikkust. Taotluse menetlemisel on haldusorgani diskretsioon piiratud

s ja hindamismetoodikas sätestatuga.

§ 2lg-s 1 on sätestatud suurinvestorite toetamise eesmärk.

Alakriteeriumi 1.

  1. hindamine on nö tulevikku suunatud, st metoodika kohaselt hindab EAS olukorda, mis tekib projekti teostumisel. 5.
  2. MKM nõustus vaideotsuse p-s 4.4 toodud põhjendustel, et EAS hindas alakriteeriumit 1.
  3. õigesti, st taotluse ja selle lisatud dokumentide kohaselt ei teki kaebajal

tähenduses eksporti. 5.8. Hindamismetoodika näeb alakriteeriumi „Tehnoloogiline mõju“ puhul ette just toetatava projekti (mitte lõpptulemuse) tehnoloogilise mõju hindamise.

§ 4

p 1 järgi peab suurinvestori toetuse projekt kuuluma töötleva tööstuse tegevusvaldkonda. Taotluses märgitud tegevusalad nr 23619 ja 23611 kuuluvad EMTAK 2008 jakku C „Töötlev tööstus“, kuid tuulikutornide ehitus (sh tornide püstitamine) kuulub EMTAK 2008 jakku F „Ehitus“, st projekti, mis on suuantud tornide ehitustegevusele, ei ole võimalik

alusel toetada. EAS tuvastas olemasoleva teabe alusel, et tuuliku tornlahenduse uuenduslikkus ei võimalda alakriteeriumit kõrgemalt hinnata, sest seade ostetakse selle kasutamiseks traditsioonilises tootmisharus. 5.9. Isegi, kui alakriteeriumi 1.5. hindeks oleks 3, on taotluse koondhinne 2,13 ega ületa

§ 18lg-s 2² sätestatud ja taotluse rahuldamiseks vajalikku minimaalset koondhinnet.

EAS luges põhjendatult insener-tehnilise personali hulka meistri ja projektijuhi ametikoha, leides, et ülejäänud töökohad on oskusteavet nõudvad nn tavatöökohad (tootmisspetsialistid) ja juhtivad töökohad. Insener on kõrgema tehnikaalase haridusega spetsialist, tehnik aga tehnikaharidusega oskustöötaja. Seega peab insener-tehnilise ettevalmistusega töötaja omama insenerialast ettevalmistust, st tema ülesandeks ei ole rutiinsete tööülesannete täitmine, vaid uute ideede ja protsesside arendamine. 8

(20)3-15-3178 5.10.

§ 7lg 1 kohaselt pidid projekti tegevused olema lõpetatud hiljemalt 2015.

a

  1. septembriks. EAS-le esitatud taotluses on märgitud projekti abikõlblikkuse perioodiks 01.02.2015 kuni 01.08.
  2. Kuna

kohaselt ei ole võimalik pikendada abikõlblikkuse perioodi pikemaks ajaks kui 30.09.

  1. a, siis ei ole EAS-l võimalik projekti rahastada ka juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Asjas on vaidlus kaebaja esitatud toetustaotluse hindamise õiguspärasuse üle. Kaebaja taotles tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetust, mille täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS 2007_2013) § 12 lõike 4 alusel kehtestatud MKM-i 22.10.2012

ga nr 65 „Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord“. Tegemist on suurinvestori tegevuse toetusega

§ 5

lg 1 tähenduses.

nr 65 § 3 lg-st 2 tulenevalt on meetme rakendusüksus vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a

le nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” EAS. STS 2007_2013 § 34 lg-s 1 on sätestatud kohustuslik vaidemenetlus ja vaide lahendamiseks pädev organ on MKM (

§ 20

). Seega on kaebaja põhjendatult vaidlustanud koos EAS-i otsusega ka vaideotsuse. Vastustajad on rõhutanud, et

kohaselt ei ole võimalik pikendada abikõlblikkuse perioodi kauemaks kui 30.09.2015, mistõttu ei ole EAS-l võimalik projekti rahastada ka juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama. Senises kohtupraktikas ei ole välja kujunenud ühest seisukohta, kas tühistamisnõue muutub eesmärgipäratuks ka rahastamisperioodi lõppedes. Seega peab kohus esitatud kaebuse nõudeid lubatavaks ja nende sisulist lahendamist võimalikuks. 7. Toetuse taotluste hindamismetoodika kinnitamine ja hindamine on vastavalt

nr 65 § 17 lg-le 1 EAS-i pädevuses. Sihtasutusel on kooskõlastatult MKM-ga õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Vastavalt

§ 17

lg-le 1 on hindamiskomisjon nõuandev ning otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EAS (

§ 18lg 1).

8. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on sätestatud

§ 17

lg-s 4 (projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 55% koondhindest; taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks – 25% koondhindest; projekti ettevalmistuse kvaliteet – 10% koondhindest; projekti kuulumine meetme eelistuste hulka – 10% koondhindest).

  1. EAS-i juhatus on 02.12.
  2. a otsusega nr 1.1-5.2/13/2892 „Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetusmeetme suurinvestori hindamisaruande ja hindamismetoodika kinnitamine“ kinnitanud hindamismetoodika (tl 60–61). Hindamismetoodikas on välja toodud

§ 17

lg-s 4 nimetatud kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumite 1 ja 2 puhul alamkriteeriumid ja neist igaühe tähtsus (osakaal) kriteeriumi raames. Alapealkirja „kriteeriumid“ all on toodud kriteeriumite kaupa hinnete skaalal 0–4 kirjeldus.

§ 17

lg 3 kohaselt hinnatakse taotlust skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub sama paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

  1. Kohus nõustub kaebajaga, et hindamine on õiguspärane, kui see toimub kindlaksmääratud ning taotlejale teadaolevate reeglite järgi. Kohus nõustub vastustaja II-ga, et Eleon Towers OÜ sai hindamismetoodikaga esmakordselt tutvuda 31.03.2015, mil talle edastati EAS 20.04.2015 otsuse tegemisele eelnenud menetluses hindamisaruanne vastavalt metoodikale (tl 62–63) ning põhjendused hindamismetoodika vormil (vt otsuse lk 1, tl 9). Kaebaja möönab ka ise sellise teabe saamist, lisades kaebusele 31.03.2015 hindamisaruande. Samuti möönab kaebaja, et 10.07.
  2. a edastas EAS kaebaja lepingulisele esindajale hindamiskriteeriumid ja sama hindamismetoodika (tl 59), võimaldades 9

(20)3-15-3178 esitada uuesti taotluse selliselt, et oleks võimalik arvestada kasutatavat hindamismetoodikat. Kui ka kohaldatav metoodika ei olnud taotlejale kättesaadav enne esimest hindamisaruannet, oli see siiski taotlejale teada enne vaidlustatud otsuse aluseks olnud hindamist ja EAS on võimaldanud uue esitatava taotluse puhul sellega arvestada. Seega ei ole kohtu arvates EAS 22.09.2015 otsuse puhul alust pidada seda õigusvastaseks põhjusel, et hindamismetoodika pole olnud taotlejale teada ja arusaadav. 11. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et kriteeriume ja alakriteeeriume sisustades määratleb vastustaja I enda diskretsioonipiirid. Samas nõustub kohus EAS-ga , et hindajad ei ole kohustatud jääma seotuks vaid kriteeriumi või alakriteeriumi lakoonilise sõnastuse tekstiga või hinde kirjeldusega, vaid hindamisel tuleb lähtuda alakriteeriumi sisust laiemalt. Samuti ei saa hindajad tegutseda lahutatult toetuse üldisemast eesmärgist (

§ 2lg 1, § 1).

12.

§ 18

lg 22 kohaselt kuuluvad suurinvestori puhul rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on

§ 17

lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50, kusjuures ühegi

§ 17

lõike 4 punktides 1– 3 toodud hindamiskriteeriumi hinne ei jää alla 1,00, ja mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Taotlus, mis vastavalt

§ 18lg-s 22 sätestatule ei kuulu rahuldamisele, jäetakse rahuldamata.

13. Asja materjalidest nähtuvalt tegi hindamiskomisjon 28.07.2015 EAS-s toimunud hindamiskoosolekul EAS-i juhatusele ettepaneku tunnistada taotleja ja taotlus vastavaks, hinnata projekti koondhindega 1,78 ja jätta taotlus rahuldamata, sest koondhinne jääb alla

§ 18lg-s 2² sätestatud minimaalse koondhinde – 2,50 (tl 83–84).

EAS saatis 03.08.2015 kaebajale hindamisaruande tutvumiseks ja võimalike vastuväidete esitamiseks (tl 86). 13.

  1. EAS otsustas pärast kaebaja 10.08.
  2. a saadetud vastuväidetega tutvumist projekti uuesti hinnata ning võrreldes 28.07.
  3. a komisjoni koosolekul toimunud hindamisega, hinnati kõrgema hindega alakriteeriume 1.3., 2.
  4. ja 3.
  5. Vastustaja I on selgitanud, et EAS-i hindamiskomisjon vaatas pärast Kaebaja 10.08.2015 vastuväidetega tutvumist üle ka hindamisaruande ning seni alakriteeriumit 1.
  6. hindega 3 hinnanud hindamiskomisjoni liige nõustus komisjoni konsensusliku hinnanguga, hinnates kriteeriumit hindega
  7. Hindamiskomisjoni liikmed esitasid komisjoni esimehele kirjalikud seisukohad, mis protokolliti ning 01.09.
  8. a protokolli kohaselt hindas komisjon Kaebaja projekti koondhindega 2,02 (tl 96–104)). Seega muutus taotluse koondhinne pärast ärakuulamise läbiviimist kõrgemaks (senise 1,78 asemel 2,02). Alakriteeriumite 1.3., 2.
  9. ja 3.
  10. hindamise üle enam vaidlust ei ole. Alakriteeriumite 2.
  11. ja 2.3 osas langevad hindamiskomisjoni poolt omistatud hinded kokku kaebaja arvamusega, mistõttu ka selles osas vaidlus puudub. 13.
  12. Kaebaja on seisukohal, et alakriteeriumi 1.
  13. osas ei ole vastustaja I põhjendanud varasemast madalama hinde panemist ning ei nõustu alamkriteeriumi hindamisega. Alakriteeriumite 1.2, 1.4, 1,5, 1.6, 2,4 ja 4.1 osas ei nõustu kaebaja sisuliselt hinde kujunemisega ja hindamise kaalutlustega, st et kaalumise tulemusena on vastustaja I tema hinnangul valele järeldusele jõudnud.
  14. Eelnevat arvestades on vastustaja I kohtu hinnangul andnud taotlejale enne vaidlustatud otsuse tegemist võimaluse tutvuda hindamisaruandega ja esitada oma vastuväited ning seisukohad (tl 51–58), olles sellega taganud piisava võimaluse kujuneva otsustuse käiguga tutvuda ja olla menetluses ära kuulatud. Kuna taotleja vastuväidete tulemusena muutis vastustaja I kolme alakriteeriumi osas hinnet taotlejale soodsalt kõrgemaks, on tegemist ka tegeliku ja oma eesmärki täitva ärakuulamisega, mitte formaalse osaga menetlusest. 10

(20)3-15-3178 14.
  1. Kaebajaga võib nõustuda selles, et hinde alandamine alakriteeriumi 1.
  2. osas toimus pärast tema ärakuulamist ning seda saab pidada üllatuslikuks, sest taotleja ei soovinud oma vastuväidetega ühegi hinde vähendamist. Kaebaja väidab ka põhjenduste puudumist alakriteeriumi 1.1 hinde muutmisel. Esialgselt kujunes hindeks selle alapunkti puhul 2,2 (komisjoni 30.07.2015 hindamisaruanne). Kaebaja pidas oma vastuväites hindamisaruandele 1.
  3. osas põhjendatuks hinnet
  4. Lõpliku hindamisaruande kohaselt kujunes selle alakriteeriumi hindeks 2 (vt vastustaja I selgitused eespool p-s 13.1). 14.
  5. Vastustajatel on õigus selles, et hinde alanemine sellises (väikeses) ulatuses ei mõjuta lõpptulemust ning isegi hinde 2,2, säilimisel ei oleks lõplik hinne küündinud nõutava tasemini (2,50). Samas võinuks ka selline vahe saada määravaks teistsuguste hindepunktide korral muude alakriteeriumite puhul. Kui hinde alandamine 0,2 võrra ei saa lõppotsustust mõjutada, siis tulenevalt HMS §-st 58 ei ole see ärakuulamispuudus menetlusviga, mis võiks viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni.
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtupraktikas on leitud, et ulatusliku hindamisruumiga hinnanguliste otsuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (otsuse p 18) märkinud seoses vaidlusega PRIA poolt läbi viidud toetustaotluse hindamisel, et hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ning sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on sellise menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Need seisukohad kohalduvad kohtu hinnangul ka praeguse vaidluse ajendanud hindamise puhul. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 17 ja seal viidatud praktika). Samast tuleneb, et toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuses tuleb märkida ka kujunenud punktisumma. See nõue on täidetud ka praegusel juhul. Kuna praeguses asjas tehtud otsuse tulemusena ei küündinud taotlejale omistatud hindesumma taotluse rahuldamiseks vajaliku määrani, puudus vajadus ka välja tuua, kas oli konkureerivaid taotlusi, millega kõnealust taotlust võrrelda (paremusjärjestusse seada). Tulenevalt viidatud lahendist haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (p 18) on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest, selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud – kohtul peab olema võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26).
  7. Kaebajal on õigus selles, et hinde vähenemist alakriteeriumi 1.
  8. puhul pole eraldi põhjendatud ning vastupidiselt muudele muudatustele võrreldes esialgse hindamisaruandega, selle alakriteeriumi hinne hoopiski vähenes pärast vastuväidete menetlemist. Siiski ei pea kohus seda eeltoodud kohtupraktikas välja toodus põhjendamisnõuete valguses õigusvastaseks. Komisjoni kaalutlusruum ei vähenenud hinnete ülevaatamise etapis ja hindamist puudutavast regulatsioonist ei ilmne, et uue aruande koostamisel ei võidud varem kujunenud hindeid vähendada. Nagu muude vaidlusaluste alakriteeriumite, nii ka 1.
  9. puhul on vastustaja I 11
(20)3-15-3178 selgitanud hinde kujunemist sisuliselt ning taotlus ei oleks isegi hinde muutmata jätmisel pälvinud rahuldamiseks vajalikku 2,5 punkti (siinkohal vaata ka eelpool otsuse p 14.2). Väljakujunenud kohtupraktika on ka ulatusliku kaalumisruumiga otsuste puhul pidanud võimalikuks põhjenduste täiendavat esitamist kohtumenetluses, mis võimaldaksid kohtul neid põhjendusi haldusakti kontrollimisel arvestada, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus haldusakti andmisel nendest kaalutlustest, kuid need on jäänud kirjalikult väljendamata (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). EAS vaidlustatud otsuse osas üldisemalt leiab kohus, et vastustaja I on võtnud arvesse vastustaja vastuväiteid ning neile ka otsuses oma põhjendustega vastanud. Ainuüksi asjaolu, et vastuväidete analüüs ei ole kõikide alakriteeriumite puhul viinud taotlejat rahuldava tulemuseni, ei anna alust järeldada põhjendamiskohustuse rikkumist ega ebaõiget kaalumist.
  1. Eeltoodud kohtupraktikast tulenevalt on kohtul hindamise kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsustuse puhul piiratud kontrollivõimalus ning kohus saab sekkuda vaid ilmselgete kaalumisvigade ilmnemisel, kuid mitte hindamisprotsessi detailidesse ja otstarbekusse. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha vastustaja I otsuses antud hinnangute suhtes nende alakriteeriumite osas, mille puhul kaebaja ei ole vastustaja antud hinnetega nõustunud.
  2. Alakriteeriumi 1.
  3. „Toetuse mõju lisandväärtuse kasvule“ hinnati hindega
  4. Hinde 2 kirjeldus näeb ette: „Projekti teostumisel on taotleja lisandväärtus töötaja kohta kõrgem tööstusharu keskmisest“. Kaebaja peab õigustatuks hinnet 3 („Projekti teostumisel ületab taotleja lisandväärtus töötaja kohta rohkem kui kaks korda tööstusharu Eesti keskmist, on loodud eeldused lisandväärtuse edasiseks kasvuks.“) 18.
  5. Otsuses on esitatud järgmine põhjendus: „Tegevusalakoodiga "C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine“ lisandväärtus
  6. a oli 28,2 tuhat eurot. Projekti materjalides prognoosib Taotleja parandatud taotluses
  7. aastaks lisandväärtust 63,7 tuhat eurot ja
  8. aastaks prognoositakse Taotleja lisandväärtuseks juba 82,3 tuhat eurot. Uuendatud prognoosidel puuduvad põhjendused ja arvutuskäik. Taotluse esitamise hetkel Taotlejal majandustegevus puudus, kuna ettevõte asutati 23.01.
  9. a ja majandustegevus puudub ka käesoleval hetkel (vt. bilanss ja kasumiaruanne seisuga 30.06.2015). Ettevõtte lisandväärtust saab hinnata reaalsete majandusnäitajate põhjal ja võrrelda neid Projekti teostumisel prognoositud näitajatega, et hinnata prognooside realistlikkust ja Taotleja võimekust luua eeldused edasiseks lisandväärtuse kasvuks. Kuna ettevõtja on asutatud
  10. alguses, siis ei ole võimalik prognooside realistlikkuse hindamisel arvestada ettevõtja eelnevat tegutsemist, vaid saab tugineda omanike infole. Ka ettevõtja omanikele on betoontoodete tootmise valdkond uus ja puuduvad piisavad kogemused. Prognoosid vastavad hindele 3, kuid prognooside realistlikkust ei ole võimalik täiel määral usutavaks pidada. Lisandväärtuse saavutatavus on kaheldav, kuna müügiprognoosid ei ole usutavad. Kuna tegemist on hiljuti asutatud ettevõtjaga, ei saa ettevõtja eelneva tegevuse alusel hinnata tema suutlikkust tooteid müüa. Samuti ei ole taotluses toodud piisavalt infot, mis kinnitaks, et ostjad omavad võimekust taotluses toodud ajaperspektiivis ja mahus osta. Saavutatav lisandväärtus on tööstusharu keskmisest kõrgem, aga samas on küsimus selle reaalses saavutamises, mis tuleneb müügiprognoosi vähesest usutavusest. Meetme eesmärgiks on suurinvestorite aktiivne kaasamine Eesti majandusse läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa kõrgemat lisandväärtust loovate töökohta töökohtade loomisele. Taotleja on eeldatavasti Projekti tulemusena võimeline looma eeldused keskmisest kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks tööstusharus (arvestama peab, et ka tööstusharu keskmine lisandväärtus ei jää
  11. a tasemele). Projektis esitatud info ei võimaldanud toetuse mõju lisandväärtuse kasvule kõrgemalt hinnata“. 12
(20)3-15-3178 Vastuseks taotleja vastuväidetele on EAS otsuses selgitanud, et arvestab ka taotleja esitatud prognooside realistlikkust, samuti on rõhutatud, et ükski taotleja varasem tegevus pole seotud betoontoodete tootmise valdkonnaga. 18.
  1. Kaebaja heidab hindajatele ette subjektiivsete prognooside esitamist, mitte lähtumist kujunevast resultaadist. Taotleja ei osanud ette näha, et ta peaks kogemuse kohta tõendeid esitama ning vastustajal I oli kohustus neid küsida. Taotleja väitel ületab tema töötaja keskmine lisandväärtus rohkem kui kaks korda tööstusharu keskmist. 18.
  2. Kohus nõustub EAS-ga, et projekti realistlikkuse hindamine on kooskõlas hindamiskriteeriumi ja EL struktuurifondide rahastamise regulatsiooniga. Kohus nõustub vastustaja I seisukohtadega, et rahastamisotsus on tulevikku suunatud otsustus ja põhineb ka usutaval prognoosil, mitte üksnes realiseerunud asjaolude hindamisel. Seejuures tuleb anda hinnang ka realiseerumise tõenäosusele. Taotleja võimekust sellist lisaväärtust saavutada peab tõendama eelkõige ta ise. Tuleb nõustuda, et alakriteeriumi hinnete kirjeldus ei ole kuigi üksikasjalik ega saagi seda olla. Investeeringutoetuse puhul tuleb aga eeldada, et ka taotleja ise panustab eelnevasse analüüsi oma võimekuse väljatoomisel. Otsuse kohaselt on taotleja esitanud järgevate aastate kohta kasvuprognoosi, kuid nagu vastustaia I õigesti märgib, puuduvad põhjendused ja arutluskäik. Projekti realistlikkuse hindamine kätkeb ka kahtlused selles, kas taotleja suudab saavutada lisandväärtuse tema poolt väidetud mahus, samuti müügiprognoosi usutavuses. Vastustaja I on arvestanud taotleja kui uue alustava ettevõtja eripära, samuti et betoontoodete valdkond on taotleja jaoks uudne. 18.4.

§ 13

lg 2 kohaselt võib sihtasutus taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluses esinevate puuduste kõrvaldamist, sealhulgas taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Seega kehtib ka praegusel toetustaotluse menetlemisel haldusmenetlusele omane uurimis- ja selgitamispõhimõte, kuid rakendusüksuse eesmärgiks ja ülesandeks ei ole kogu taotluste ebapiisavust oma tegevuse ja täiendavate päringutega parandada – asjakohase teabe ja dokumentide esitamine on taotlejate enda kohustus eelkõige, sest nemad oskavad parimal moel enda ettevõtet ja kogemust iseloomustavaid andmeid ja dokumente välja tuua. Riigikohus on 10.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-14 leidnud, et arvestades menetluse iseloomu (nt taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub toetustaotluse menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea. Samuti võib sellist kohustust õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada. Eeltoodud seisukoht kohaldub ka praegusel juhul. Arvestada tuleb ka, et toetust taotletakse oma valdkonnas toimuvaks majandustegevuseks, mille nii majandusliku kui ka valdkondliku tegevuse senist praktikat kui ka prognoose oskab kõige paremini mõista valdkonna ettevõtja ise. Meetme eesmärgiks on just suurinvestori toetus, seega on toetus mõeldud ettevõtjale, kellel on eelduslikult teadmised nii majanduse kui ka oma valdkonna toimimisest, mitte aga väiketootjatele, kelle puhul sellist võimekust eeldada ei saa. Kohus nõustub ka vastustaja I seisukohaga, et taotluse hindamisel ja otsustamisel on põhjendatud ka tuginemine avalikult kättesaadavale teabele, sh äriregistri andmetele. 19. Alakriteeriumi 1.2. „Toetuse mõju ekspordi kasvule“ hinnati hindega 2. Hinne 2 kirjelduse järgi tähendab: „Toetuse mõju ekspordi kasvule on kaudne“. Kaebaja arvates tulnuks aga hinnata hindega 4 („Toetuse mõju on otseselt seostatav kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi kasvuga.“) 13

(20)3-15-3178 19.
  1. EAS põhjendas otsust järgmiselt: „Taotleja on Projektis välja toonud info, et Taotleja sihtturgudeks on esimestel aastatel peaasjalikult Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Läti ja Leedu turud ning alates
  2. aastast, mil ettevõte laiendab oma tooteportfelli (ja lisanduvad näiteks betoonist sildade detailid), laiendab ettevõte ka oma tegevusraadiust – sihtturgudeks muutuvad kõik Põhja- ja Ida Euroopa riigid. See oli Projektis kogu informatsioon, mille põhjal saab hinnata toetuse mõju ekspordi kasvule ja veenduda Taotleja sihipärases tegevuses eksporditurgudel turuosa saavutamisel. Kuid eelpool mainitud turgudele siseneb siiski Eleon AS, kellele Taotleja toodab tuuliku betoonelemente ehk siis Taotlejal endal ekspordikäivet lähiaastatel ette näha ei ole. Taotleja tootmisvõimsused on esimestel aastatel hõivatud kohalike tuuleparkide ehitusega ning Projektis kajastatud informatsiooni põhjal saab otsustada, et eksporti esimestel aastatel ei teki ning sellest tulenevalt on toetuse mõju ekspordi kasvule neutraalne. Taotleja möönab ka ise, et esimestel aastatel keskendutakse koduturule, mis kinnitab, et Projekti mõju ekspordile on kaudne (pikemas tulevikus planeeritava tegevuse käigus). Projektis esitatud info alusel ei saa olla veendunud, et toetusel on ekspordi kasvule otsene mõju.“ 19.
  3. Kaebaja leiab, et EAS on ebaõigesti hinnanud esitatud teavet tootmisvõimsuste kohta, eristamata tuulikute betoonelementide tootmist ja kõrvalteenusena montaažitöid teistele tornide püstitajatele. Ekspordikäibe osas panustab taotleja nii vahetult Eleon AS eksporti, kuid on ka eksportklientide projektides otsetarnija – investeeringu esemeks oleva seadmega saab luua ka eksportkäivet seadet Eestist välja viimata. Seega ei nõustu kaebaja tema ekspordivõimele ainult kaudse mõju omistamisega. 19.
  4. Põhjendusest ei ilmne tõepoolest selgelt, et EAS oleks eristanud tootmist ja montaažitöid ning nende erinevat tähendust ekspordile. Ka vastuses kaebusele möönab vastustaja I et mõistis äriplaanis esitatud infot vääralt, kuid leiab, et see ei mõjuta järeldusi ega kaalutlusi. Pidades mõju ekspordi kasvule kaudseks, toob EAS esmalt välja, et eksporditurgudele on suundumas Eleon AS (mitte taotleja), samuti et taotleja tootmisvõimsused on lähiaastatel seotud Eestiga ja ekspordile suunatud pikemas perspektiivis. Kohtumenetluses on vastustaja I selgitanud, et isegi tootmis- ja montaažitööde eristamine ekspordi aspektist ei muudaks lõppjäreldust hindamisel, sest suurinvestori toetus on suunatud töötlevale tööstusele (

§ 4

p 1), mistõttu montaažitööd ei saa suurendada meetme raames hinnatavaid mõjusid ekspordile. Seega ei eita EAS seost ekspordiga ja selle kasvu tulevikus, kuid on pidanud põhjendatuks hinnata selle mõju kaudseks. EAS kaalutlusõiguse põhjal tehtud järeldust ei kummuta ka raamlepingu (tl 141–143) sätted, sh kaebaja rõhutatud p 6.5. Kuigi see lepingu säte näeb ette ka taotleja ja Eleon AS klientide otsesuhtluse ja arveldused, ei võimalda pelgalt see säte järeldada taotleja enda tegevuse panustamist eksporti moel, mis võimaldaks seda alakriteeriumit kõrgemini hinnata. Kaebaja väidab, et MKM on teinud ekslikke järeldusi tema eksportkäibe kohta (vt eelpool otsuse p 3.4.3). Kohtu hinnangul ei saa üksnes taotleja enda prognooside põhjal teha veel järeldusi, et mõju ekspordile selliseks ka osutub. Vastustajal I oli pädevus esitatud andmete põhjal hinnata võimalikke mõjusid. Vastustaja II on kohtumenetluses õigesti välja toonud, et hindamisel ei lähtutud mitte ainult äriplaani lk-l 7 olevas tabelis märgitud majandusnäitajatest, vaid ekspordist

tähenduses. Arvestati nii Eleon Towers OÜ ja Eleon AS-i nn raamkokkuleppest kui ka kaebaja äriplaani lk-del 25 ja 30 esitatust. EAS hindas Eleon AS tellimuste nimekirja perioodiks 2015-2021 niivõrd mahukaks, et lähiaastatel ei teki Eleon Towers OÜ-l ekspordikäivet. Euroopa Komisjoni

nr 651/2014 artikli 14 lg 5 kohaselt peab investeeringut säilitama abi saanud piirkonnas vähemalt viis aastat. Seega saab nõustuda vastustaja II-ga, et kaebaja ei oleks toetuse abil osta kavandatud seadet (Liebherr tornkraana) tohtinud viie aasta jooksul Eestist välja viia. Selle sätte valguses leidis EAS õigesti, et toetuse abil ostetava tornkraanaga ei saaks teenust osutada väljaspool Eestit nn mobiilse tootmisüksuse põhimõttel. EAS ei saa taotlust hinnates arvestades pelgalt läbirääkimisi välisriigi residendile 14

(20)3-15-3178 teenuse osutamiseks. Eleon AS-i tellimuste nimekirjas on 2015-
  1. aastatel tuulikute tellijatena märgitud kuus Eesti äriühingut.
  2. Alakriteeriumi 1.
  3. „Tehnoloogiline mõju“ hinnati hindega
  4. Hindele 1 vastab kirjeldus: „Projekt on suunatud uute või kasutatud seadmete soetamiseks traditsioonilises tootmisharus ja põhineb olemasoleval oskusteabel“. Kaebaja hinnangul oleks põhjendatud hinne 3 („Projekt on suunatud valdkonna parima saadaoleva uue tehnoloogia juurutamiseks, millega kaasneb tööjõumahukuse ja keskonnamõjude vähenemine“). 20.
  5. EAS põhjendas hinnet 1: „Taotleja on betoonist ehitustoodete tootmise valdkonnas keskendunud eelkõige tuulikute tornielementide tootmisele ja suures osas soovitakse hakata tootma betoonist tuulikute tornielemente emaettevõtjale Eleon AS, kuid vabade tootmismahtude olemasolu korral toodetakse tornielemente ka teistele tuulikute tootjatele/tuuleparkide arendajatele Balti- ja Põhjamaades. Rõhutatakse, et Eleon AS tuulikute tornid on erinevalt teistest turul olevatest tornidest, projekteeritud suures ulatuses betoonist, sest selline lahendus võimaldab ehitada torne tunduvalt kõrgemateks ning vastupidavamateks (teiste tuulikutootjate tornide juures on tavaliselt kasutusel hübriidtornid, mis koosnevad nii betooniosast kui ka metalliosast). [---] konkurentideks on eelkõige tuulikute betoontornide tootmisele spetsialiseerunud ettevõtjad rahvusvahelisel turul. Ligikaudu on selliseid väga spetsialiseeritud ettevõtjaid 30 kuni
  6. Enamik neist on suurte, rahvusvaheliste tuulikutootjate tütarettevõtjad, kes teostavad töid vaid oma emaettevõtjale. Samas tuleb konkurentideks lugeda ka neid betoonitöid teostavaid ettevõtjaid, kes pakuvad tuuliku tornide detailide tootmist vaid aeg-ajalt. Eestis on selliseid, tuulikute tornide betoondetailide tootmist teostanud ettevõtjateks näiteks Nordecon Betoon AS, E-Betoonelement AS ja Level AS. Projekti materjalidest ei ole võimalik välja lugeda infot, et Projekt on suunatud kõrgtehnoloogilise tootmise juurutamisele või kõrgtehnoloogiliste toodete valmistamisele, et tehnoloogia on teadusmahukas kui ka seda, et Projekt on suunatud valdkonna parima saadaoleva uue tehnoloogia juurutamiseks või kaasneb üldise uue oskusteabe lisandumine. Alakriteeriumis tuleb hinnata Projekti mõju keskkonnale, milles võeti arvesse, et Taotleja on betoonist ehitustoodete tootmise valdkonnas keskendunud eelkõige tuulikute tornielementide tootmisele ja enamus kasvuhoonegaaside heitest tuleb terasetootmisel ja sellele järgneb betooni valmistamine. Eleon AS tuulikute võimsust, tootlikkust, tuuliku kogu pea kaalu ning tuuliku eluiga Taotleja tegevusala keskkonnamõjude hindamisel arvestada ei saa, kuna Taotleja tegevusvaldkond ning samuti Projekti valdkond ei ole mitte tuulikute tootmine, vaid nende püstitamiseks vajalike betoonelementide tootmine. [--] betoonist ehitustoodete tootmise valdkonnas keskkonnamõjude vähenemine puudub.“ Vastuseks vastustaja vastuväidetele on EAS selgitanud, et meede on mõeldud töötleva tööstuse toetuseks ning uuenduslikkus ja keskkonnahoidlikkus väljendub ehitustegevuses, mis ei ole selle toetuse esemeks ning et monoliit-raudbetoonist toodete tootmine on traditsiooniline tegevusala. 20.
  7. Kaebaja leiab, et EAS piirab tehnoloogilise mõju hindamist põhjendamatult „töötleva tööstuse“ valdkonnaga. Kohus sellega ei nõustu. Suurinvestor

nr 65 tähenduses on Eestis registreeritud ettevõtja, kelle projekt kuulub EMTAK 2008 jaos C „Töötlev tööstus” märgitud tegevusvaldkondadesse (

§ 4p 1).

Kohtu hinnangul põhineb EAS kaalutlus õiguspäraselt vaheteol, mis eristab taotleja poolt betoontoodete tootmist kui traditsioonilist ala ning uuenduslikku tegevust tuulikute kui terviklahenduse puhul. Samuti on põhjendatud vahetegu meetme eesmärgiga seonduva tootmistegevuse ja ehitustegevuse vahel.

  1. Alakriteerium 1.
  2. „Mõju kohalikule ja sotsiaalmajanduslikule arengule“ sai hinde
  3. Hinde 2 kirjeldus: „Projekti tulemusena luuakse keskmisest kõrgemat lisandväärtust loovaid töökohti; planeeritakse Eesti allhankijate mõningast kasutamist, tootearendusega tegeldakse piiratud mahus; keskmine palk ületab Eesti keskmist palgataset.“. Kaebaja arvates väärinuks 15

(20)3-15-3178 projekt hinnet „3“ („Projekti tulemusena luuakse keskmisest kõrgemat lisandväärtust loovaid töökohti; insener-tehnilise personali osakaal on valdav; planeeritakse tootearendust ja Eesti allhankijate kasutamist“). 21.
  1. EAS otsuses on esitatud põhjendus: „Käesolevaks hetkeks ühtegi töölepingut sõlmitud ei ole [---] Alakriteeriumi hindamisel võetakse arvesse ka töötajate palgataset. Loodavate töökohtade mediaan brutokuupalk taotluse järgi on Projekti lõppedes ehk
  2. a lõpus 1 230 eurot, mis ületab Eesti keskmist palgataset (
  3. a III kvartalis oli 977 eurot). Lisaks tuleb alakriteeriumis hinnata Projekti käigus loodavate töökohtade insener-tehnilise personali osakaalu valdavust. Hetkel saame hinnata olukorda, kus Projekti tulemusena toodavate töökohtade hulgas on valdav osa tavatöölised (tootmisspetsialistid) ja juhtivad töötajad. Insener-tehnilist personali ei ole otseselt mainitud, kuid võib arvestada nendeks ühte meistrit ja projektijuhti, kuid nende osakaal ei ole valdav[---]. 21.
  4. Kaebaja hinnangul nähtub taotlusest et projekti tulemusena luuakse keskmisest kõrgemat lisandväärtust loovaid töökohti, insener-tehnilise personali osakaal on valdav ning planeeritakse tootearendust ja Eesti allhankijate kasutamist. Insener-tehnilise personali hulka saab kaebaja arvates arvestada ka tehniku ettevalmistust nõudvad töötajad. Kaebaja väitel jääb arusaamatuks, milliste tunnuste järgi kvalifitseerib EAS töökohad kõrgetasemelisteks ja insener-tehnilise personali kategooriasse kuuluvaks. Tegemist ei ole defineeritud õigusmõistetega ning eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab „insener-tehniline“ inseneri või tehniku ettevalmistust nõudev
  5. EAS on lahti seletanud oma seisukoha, miks ta ei pea insener-tehnilise personali osakaalu valdavaks, selgitades, milliseid ametikohti ta peab insener-tehnilisteks (meister, projektijuht) ning et nende hulka ei arvata taotluses nimetatud 11 tootmisspetsialist töökohta ja juhtide töökohti (tl 93p). Seejuures EAS-i poolt selle alakriteeriumi raames omistatud hinde
(2)kirjelduse kohaselt on määrav, et „luuakse keskmisest kõrgemat lisandväärtust loovaid töökohti“. 21.
  1. Hindamismetoodika kohaselt tuleb kaebaja arvates hinnata keskmisest kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomist, mitte üksnes keskmist palka töötaja kohta. EAS ei ole kohtu hinnangul piirdunud üksnes palgataseme arvessevõtmisega, vaid on seda pidanud üheks arvestatavaks komponendiks ning on arvestanud ka keskmisest kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomist (sh tootmisspetsialistid).
  2. Alakriteerium 1.
  3. „Ettevõtte kuvand“ hinnati hindega
  4. Hinde 0 kirjeldus: „Taotlejal puudub rahvusvaheline positiivne kuvand“. Kaebaja arvates on põhjendatud hinne 2 („Taotleja on positiivse rahvusvahelise kuvandiga“). 22.
  5. EAS põhjendus: „Meetme eesmärgiks on suurinvestorite toetamine ja suurinvestorite aktiivne kaasamine Eesti majandusse läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa ettevõtja tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomisele. Vastavalt

s toodud tingimustele võib Taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle poolt tehtav tehnoloogiainvesteering on suunatud töötleva tööstuse tegevusvaldkonna arendamisele. Arvestades suuremahulise investeeringu elluviimisega kaasnevaid riske, on põhjendatud mõnevõrra kõrgemalt hinnata taotlejaid, kes on tegutsevad ettevõtjad ning kelle eelneva tegevuse baasil on võimalik hinnata suuremat tõenäosust suuremahulise ja riskiderohke projekti elluviimiseks. Kuna tegemist on alustava ettevõttega, siis ei ole ettevõttel rahvusvahelist kuvandit. Taotleja omanikfirmad omavad küll vähest rahvusvahelist tuntust, kuid positiivset rahvusvahelist kuvandit ei ole ka omanikfirmadel“. 1 http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=insener-tehniline&F=M 16

(20)3-15-3178 22.
  1. Kaebaja arvates on EAS pidanud põhjendamatult oluliseks üleüldist rahvusvahelist tuntust, mitte valdkondlikku tuntust. Tuuleenergia asjatundjad jälgivad vastava tehnoloogia arengut ning Eleon AS on valdkonnas kindlasti tuntud. 22.
  2. Kohtu arvates on EAS õigesti teinud vahet taotleja ja Eleon AS tuntusel. Taotleja ei tegutse kuigi pikka aega (asutatud 2015) ning seega on mõistlik arvata, et rahvusvaheliselt positiivset kuvandit pole jõudnud tekkida. EAS on oma seisukohta kuvandi puudumisest selgitades põhjendatult märkinud, et taotlejat ei saa samastada tema omanikfirmadega, kellel on mõningane rahvusvaheline tuntus. Käesoleval juhul ei olegi määrav, kuidas täpsemalt hinnata taotleja omanikfirmade rahvusvahelist kuvandit või tuntust. Õigeks tuleb pidada kaebaja lähenemist, et oluline on hinnata ka valdkondlikku tuntust, kuid praegusel juhul pole ka kaebaja kummutanud seisukohta, et taotlejal endal selline kuvand või tuntus puudub. Kuigi vastustaja I on asunud analüüsima ka Eleon AS tuntust, ei ole tegemist asjakohatu kaalutlusega, mis oleks taotleja rahvusvahelise kuvandi osas ebaõige järelduseni.
  3. Alakriteeriumi 2.
  4. „Projekti eesmärkide realistlikkus“ hinnati hindega
  5. Hinde 1 kirjeldus hindamismetoodikas on „Eesmärkide realistlikkus kaheldav. Mõned rahavood on samas jäänud kajastamata. Riske pole arvestatud või on projekt liiga riskantne. Projekti meeskond omab keskmiselt alla 3 aastast kogemust töötleva tööstuse valdkonnas.“ Taotleja hinnangul vastab projekt hindele 4 („Projekti eesmärgid on ettevõtte ressursse ja nende hankimise võimalusi arvestades realistlikud. Rahavoogude prognoosid on realistlikud, riske arvestavad. Projekt on mõeldud igakülgselt läbi. Projekti meeskond omab keskmiselt üle 10 aastast kogemust töötleva tööstuse valdkonnas.“). 23.
  6. EAS põhjendus on järgmine: „Projekti eesmärkide täitmise realistlikkus on kaheldav. Projekti dokumentatsioon kajastab infot, et Eleon Towers OÜl on olemas eeltellimused 100 tuuliku (uuendatud äriplaanis juba 173 tuuliku tellimused) tornidetailide tootmiseks ja montaažitööde teostamiseks, mille tulemusel
  7. a müügikäive on 1 699 200 €. Palusime esitada esimeste püstitavate tuulikute tellimuste ja tarnetingimuste lepingute koopiad. Esitati dokumendid „Eleon AS-i tuulikute tellimuste nimekiri (perioodiks 2015-2021)“; Aidu Tuulepark OÜ leping (asutatud 25.02.2015); „Est Wind Power OÜ tellimus Est 25 tuulikut 2017-2018 (2015.01.14.)“; „Alikonte OÜ tellimus Purtse tuuleparki 2 tuulikut 2016-2018 (2015.02.17)“ ja „Eesti Ühistuenergia OÜ päring Purtse tuuleparki 3 tuuliku ehitamiseks 2016-2017 (2015.11.03.)“ ja lõpuks ka Vaivara Tuulepark OÜ leping (Vaivara Tuulepark OÜ on asutatud 24.02.2015). Esitatud „tellimused“ hinnapakkumise saamiseks, et tellijad saaksid alustada edasisi läbirääkimisi lepingu ettevalmistamiseks ning päringud, on indikatiivsed ega oma
  8. a projekti eesmärkide täitmise osas sisulist väärtust. NB! Aidu Tuulepark OÜ ja Vaivara Tuulepark OÜ kuuluvad perekond Sõnajalgadele. Kuna laenupakkumine SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal poolt on indikatiivne, ei ole kindel, kas reaalselt lepingulistesse suhetesse astutakse, mis on suur risk. Tornkraana LIEBHERR tarnelepingut siiani sõlmitud ei ole. Jällegi suur risk, kui miski peaks viibima. Kas
  9. aasta lõpuks jõutakse püstitada ka mõni tuulik, on kaheldav. Rahavoogude osas on üleval suured riskid, kuna tellijafirmad kuuluvad suures osas samadele omanikele kui tootjafirma. Klientide näol on tegemist seotud osapooltega. Pole piisavalt tõendatud väljatoodud klientide võimekust tellimusi rahastada. Projekti meeskonda kuulub Erich Reimets Ehitustehnika OÜst, kellel on TTÜ tsiviilehituse haridus ja TTÜ Masinate ja aparaatide projekteerimise haridus. Omab kogemusi
  10. a Lennart Meri nimelise rahvusvahelise lennujaama elementide tootmisest ja ehitusest. Lisaks välisturgudel Soome, Rootsi ja Norra ehituskogemusi - Linköpingu Koostootmisjaama projekteerimine ja ehitus; Solna Raudtee silla projekteerimine, tootmine ja paigaldus; IKEA Borlänge ja IKEA Malmö Kaubanduskeskuste ja peakontori projekteerimine, tootmine ja ehitus (täpsem CVs).“ 17
(20)3-15-3178 23.
  1. Kaebaja ise peab projekti eesmärke realistlikeks, mis tema hinnangul leiavad ka esitatud tõendite ja teabega kinnitust. Kohtu hinnangul on EAS põhjendanud, miks ta ei pea projekti eesmärkide saavutamist realistlikuks ning et selles ei veena ka esitatud tellimused ja lepinguprojektid ning selgitanud hinnangut piisavate rahavoogude ebatõenäolisuse kohta, viidates seejuures põhjendatult ka tootja- ja tellijafirmade ning klientide omavahelisele seotusele (omanikeringi kattuvus vähemalt osaliselt, seotud osapooled klientidena). 23.
  2. Kaebaja väitel puuduks projektil ergutav mõju, kui ta oleks projekti teostamisega juba alustanud ning projekti saaks realiseerida ka ilma toetuseta. Kohus nõustub vastustaja I seisukohaga ergutava mõju osas. Nn Üldise grupierandi

(komisjoni määrus (EL) nr 651/2014) art 6 lg 2 järgi on abil ergutav mõju, kui abisaaja on toetuse taotluse esitanud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Seega on oluline, et tarnelepingut ei ole sõlmitud enne taotluse esitamist, kuid riigiabi reeglite rikkumiseks ei ole lepingu sõlmimine enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Seega ei olnud pärast taotluse esitamist takistusi lepingute sõlmimiseks, mis võimaldanuks hindajal paremini veenduda projekti teostatavuses. 23.

  1. EAS on välja toonud ühe meeskonnaliikme (E. Reimets) arvestatavata pikaajalise kogemuse tsiviilehituse valdkonnas. Hindekriteerium näeb ette: „Projekti meeskond omab keskmiselt alla 3 aastast kogemust töötleva tööstuse valdkonnas“. EAS on vastuseks taotleja vastuväidetele ja kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et ei pidanud vajalikuks A. ja O. Sõnajala kogemusega seonduvat välja tuua, kuna taotluse eseme (betoonist ehitustoodete tootmine) osas see puudub. EAS on rõhutanud kogemuse hindamist vastavuses toetuse eesmärgiga.
  2. Alakriteerium 4.1 „Koostöö teadus-ja haridusasutustega“ hinnati hindega
  3. Selle hinde kirjeldus on järgmine: „Projekti raames või tulemusena kaasatakse teadus- ja haridusasutusi arendustegevustesse“. Kaebaja arvates väärinuks alakriteerium hinnet 4 („Projekti raames või projekti tulemusena tehakse koostööd teadus- ja haridusasutustega rakendusuuringute läbiviimiseks ja tasemeõppe korraldamiseks“). 24.
  4. EAS esitas otsuses järgmised põhjendused: „Projekti uues dokumentatsioonis esitati info, et Projekti raames on tehtud koostööd teadus- ja haridusasutustega. Tuuliku tornide disainlahenduse ja tehnoloogiliste skeemide väljatöötamisel tehti oskusteabe alast koostööd, kuid ei ole täpsustatud, kas seda tehti antud Projekti raames ja kes seda oskusteavet kasutab ning omab. Lisaks ei ole Projektis öeldud, kas tehti või tehakse koostööd rakendusuuringute ja tasemeõppe osas ehk siis info on ebapiisav. Projektis on välja toodud veel ka kontaktid, kellega on võimalus koostööd teha.“ 24.
  5. Kaebaja viitab taotlusele, kus on kajastatud juba tehtud koostöö ning teadus- ja arendustegevus, sh 4 ülikooliga. Ebaselguse korral pidanuks EAS kaebaja arvates küsima täiendavat teavet. Kaebajale anti pärast MKM vaideotsusega EAS-i esialgse otsuse kehtetuks tunnistamist võimalus esitada uus taotlus. MKM tunnistas esialgse otsuse kehtetuks, kuna hindamismetoodika polnud taotlejale teada. Siiski andis ka esialgne otsus taotlejale piisavat teavet uue taotluse põhjalikumaks sisustamiseks, samuti oli hindamiskriteeriumite sisust näha, et koostöös teadus-ja haridusasutustega omistatakse erinevat tähtsust pelgalt kaasamise ning rakendusuuringute ja tasemeõppe tähenduses. Seega ei saanud taotlejale olla üllatuseks, et rakendusuuringute või tasemeõppe korraldamise puhul tuleb seda ka taotluses välja tuua. Kohus käsitles täiendava teabe küsimise kohustuse ulatust ka eelnevalt otsuse p-s 18.4

nr 65 § 17 lg 5 näeb ka ette, et meetmes eelistatakse projekte, mille raames plaanitakse koostööd kutse-, kõrg- ja ülikoolidega teadus- ja arendustegevuse osas. Lõplikus 18

(20)3-15-3178 hindamisaruandes (tl 103p) on ka märgitud, et taotleja esitas info koostöö kohta teadus- ja haridusasutustega projekti uues dokumentatsioonis. Vastustaja I ei ole esitatud teavet (äriplaani lk 31, tl 123) tähelepanuta jätnud ning on sellele taotluse materjalide põhjal andnud hinnangu vastavalt metoodikale. Äriplaanis esitatust nähtub varasem koostöö ja kavatsus edaspidi teha koostööd teadus- ja arendusasutustega, mainides asutuste nimed ja asjaolu, et võtmeisikutel on olemas kontaktid nendega suhtlemiseks. Sellise info põhjal ei ole põhjendatud järeldada konkreetsemaid rakendusuuringuid või tasemeõpet, mistõttu ei ole kohtu hinnangul EAS-le ka põhjust ette heita täiendavate andmete küsimata jätmist ja seega asjakohaste kaalutluste puudumist põhjendamisel. 25. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Eelnevat arvestades ei ole EAS kohtu hinnangul vaidlusaluste alakriteeriumite hindamisel teostanud kaalutlusõigust selliselt, et saaks järeldada kehtestatud hindamiskriteeriumitest kõrvalekaldumist, mis oleks ilmselge. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja I kehtestatud metoodikast ja hindamiskriteeriumite sõnastusest kõrvale kaldunud viisil, mis kujutaks endast kaalutlusõiguse rikkumist. Nagu kohus eelnevalt ka juba otsuse p-s 11 märkis, ei ole diskretsioonipiiride rikkumine, kui vastustaja oma hindamisotsust põhjendades ei lähtu sõna-sõnalt kriteeriumi või alakriteeriumi sisu sõnastusest, vaid esitab oma motivatsiooni meetme eesmärki ja kohaldatavat õiguslikku regulatsiooni, eeskätt

s nr 65 sätestatut silmas pidades. Kohtu hinnangul on vastustaja I õiguspäraselt täitnud oma kaalumis- ja põhjendamiskohustuse ning ei esine muid menetlus- ega vormivigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse õigusvastasuse.

  1. Eeltoodut arvestades puudub alus vastustaja I otsuse tühistamiseks. Kaebaja on vaidlustatud vaideotsust pidanud õigusvastaseks, kuna sellega jäeti EAS otsus kehtetuks tunnistamata. Seega puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad ka menetluslikud rikkumised, mis võiksid vaideotsuse õigusvastasuse tingida. Seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. MENETLUSKULUD
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
  3. Kaebaja palub mõista vastustajatelt välja menetluskulude hüvitis kokku summas 847,50 eurot, millest kumbki vastustaja peab kaebajale hüvitama 50 %, s.o. 423,75 eurot. Taotluse kohaselt on kaebaja käesolevas asjas kandnud järgmised menetluskulud: riigilõiv kaebuse esitamisel (15 eurot) ning lepingulisele esindajale makstud tasu summas 832,50 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja tasuga on hõlmatud lepingulise esindaja toimingud 9 tunni 15 min ulatuses, mis on kliendilepingu kohaselt tasustatud tunnitasuga 90 eurot (tl 156). Esindaja ülesanneteks on olnud kaebuse esemeks oleva haldusakti ja vaideotsuse analüüs ning kaebuse koostamine ja esitamine kohtule. Eelnimetatud menetluskulud kandis kaebaja eest kliendilepingu kohaselt Eleon AS. Menetluskulu kandmist tõendab lisatud arve (tl 156–156p) ja pangakonto väljavõte (tl 157). Vastustaja I (EAS) märgib, et tal ei ole vastuväiteid menetluskulude suuruse osas, kuid menetluskulude selgitus üldsõnaline ning ei ole võimalik eraldi tuvastada taotluse rahuldamise otsuse ja vaideotsuse vaidlustamiseks kulunud töömahtu. Vastustaja II (MKM) ei vaidle vastu taotletavate menetluskulude suurusele, kuid ei nõustu menetluskulude väljamõistmisega MKM-lt, sest puudus vajadus vaideotsuse vaidlustamiseks. MKM palub kaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud EAS-i kanda või alternatiivselt mõista menetluskulud MKM-lt välja osas, mis ei ületa 20% taotletud menetluskuludest. 19

(20)3-15-3178 29. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks ega dokumente nende kandmise kohta, mistõttu jäävad ka nende võimaliku menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.