Obsah (4)

§ 102§ 101§ 96§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2284 Tsiviilasi G. I.'i hagi M.-L. J.

§ 102lõikega 2.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. Hageja, s.o alaealine laps G. I. on oma seadusliku esindaja, s.o isa M. I.'i vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o ema M.-L. J. vastu igakuise elatise maksmise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.02.
3. a. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi

) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja

§ 101

lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4.

1. Hagiavalduse lisana on kohtule esitatud hageja G. I.'i sünnitunnistus, millest nähtuvalt on hageja sündinud *. a ning hageja isa on M. I. ja hageja ema M.-L. I. /tlk 5/. Rahvastikuregistri väljatrükist tlk 15 nähtuvalt kannab hageja ema käesoleval ajal perekonnanime J. /tlk 15/. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama hagi ülalpidamise andmise nõudes. 4.
2. Hagis esitatu kohaselt elab hageja peale ema ja isa lahutust, s.o alates *. a oma isa M. I.'i juures ja hageja hooldusõigus on antud hageja isale. Kostjalt ei ole hageja kasuks elatist välja mõistetud /tlk 3/. Nimetatud asjaoludele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Seega on hageja õigustatud esitama elatise nõude teise vanema, s.o kostja M.-L. J. vastu

§ 96

alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 100

lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab 2 lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 4.

1. Hageja väidab, et kostja ei ole avaldanud soovi hagejat rahaliselt toetada. Hageja seaduslik esindaja on jaanuaris
2. a pöördunud kostja poole e-kirja teel (esitatud kohtule hagiavalduse lisana tlk 6), milles palub igakuist rahalist toetust hageja ülalpidamiseks 215 eurot kuus, millele hageja esindaja sai kostjalt eitava vastuse /tlk 3, 6/. 4.4.
3. Kostja leiab, et on hagejat toetanud rahaliselt nii palju kui võimalik nii raha andmise, riiete ja mänguasjade ostmisega /tlk 24, 39/. Kostja on nõus ka edaspidi samal viisil hagejale elatist andma. Samuti on kostja hinnangul kostjal ja hageja esindajal peale hooldusõiguse arutamist kohtus jäänud kokkulepe, et hageja esindaja kasvatada jääb hageja ja kostja kasvatada jääb kostja *-aastane tütar. Hageja esindaja väitis tookord kostjale, et mõistab, et sellisel juhul jäävad lapsega (hagejaga) seonduvad kulutused hageja esindaja kanda. 4.4.
4. Kohus leiab, et hageja esindaja ja kostja, s.o hageja vanemate vaheline kokkulepe elatise tasumise ja selle viisi osas ei ole hagejale siduv ning hageja on õigustatud esitama elatise hagi kohtule esitatud kujul, s.o igakuise elatise tasumise nõudes rahalises vääringus

§ 100

lg 1 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

§ 100

lg 1 teine lause küll sätestab, et kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesolevas asjas ei ole kostja nõudnud, et tal võimaldataks anda ülalpidamist hagejale muul viisil, kuid on selle välja toonud kui võimaliku kompromisslahenduse /tlk 25/. Kompromissini ei ole pooled käesolevas tsiviilasjas jõudnud. Samuti ei vabasta lapse hooldusõiguse määramine ühele vanemale teist vanemat ülalpidamiskohustusest tulenevalt

§ 96

teisest lausest, mis sätestab, et ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega asjaolu, et hageja hooldusõigus kuulub hageja esindajale, ei vabasta kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. 4.

1. Hageja vajaduste loetelu ühes kuus on hagiavaldusest nähtuvalt eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 16 eurot. Kokku 461 eurot. 4.5.
2. Kostja soovis kohtuistungil, et hageja selgitaks lapse kulutusi /tlk 40/. 4.5.
3. Kohus leiab, et miinimumelatise nõue esitamisel ei pea hageja tõendama kulutusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Kohus selgitas eeltoodut kohtuistungil ka kostjale /tlk 40/. 4.6. Kostja on seisukohal, et kohus peab käesoleva tsiviilasja lahendamisel arvesse võtma

§ 102lõiget 2.

Kostja ülalpidamisel on ka teine laps, s.o *-aastane tütar L. S. J.. Kostja sissetulekuks on umbes * eurot kuus, s.o peretoetus, mis sisaldab üksikvanema toetust ja lasteraha. Alates * on kostja töötu. Varasemalt töötas kostja H. I. OÜ-s, s.o kostjale endale kuuluvas ettevõttes. Käesoleval ajal on ettevõte sellises seisus, et palka ei ole võimalik maksta. Kogu ettevõtlusest saadav tulu läheb liisingumakseteks. 4.6.1. Hageja leiab, et kuna kostjal on oma ettevõte, mis tegutseb erinevates piirkondades, siis ei tundu usutav, et kostja sissetulek on nii väike nagu kostja väidab. 4.6.2.

§ 102

lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud 3 olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on kostja leidnud, et esineb olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4.6.

1. Kohus on teinud päringu Rahvastikuregistrist, millest nähtuvalt on kostjal kaks alaealist last: L. S. J. (sündinud *. a) ja hageja G. I. (sündinud *. a). Kostja on oma sissetulekut tõendava dokumendina esitanud kohtule H. I. OÜ 2015 ja
2. a tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaske deklaratsiooni (TSD) kokkuvõtted /tlk 41-43/, väljavõtte M.-L. J. * AS kontolt Sotsiaalkindlustusameti tehtud peretoetuste väljamaksete kohta /tlk 44/ ja maksekorralduse väljavütte tulumaksu tagastamise kohta /tlk 45/. TSD väljavõtetest nähtuvalt on kostjale kuuluv H. I. OÜ teinud väljamakseid
3. a: septembris 932,57 eurot, oktoobris 1256,74 eurot, novembris 1321,58 eurot /tlk 42/ ning
4. a jaanuaris-veebruaris väljamakseid ei ole tehtud /tlk 43/. Kostja konto väljavõttest (filtreeritud väljavõte) nähtuvad igakuised peretoetuse maksed Sotsiaalkindlusametilt, mis alates 08.01.2016 on * eurot kuus. 29.02.
5. a maksekorraldusest nähtuvalt on kostjale tagastatud Maksu- ja tolliameti poolt enam tasutud tulumaks
6. a eest summas * eurot /tlk 45/. 4.6.
7. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei anna alust

§ 102

lg 2 kohaldamiseks.

§ 96ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

Kohtu hinnangul kostja püüab näidata oma sissetulekuid võimalikult väikestena ja on vähetõenäoline, et hageja ainsaks igakuiseks sissetulekuks on valdavalt vaid peretoetus * eurot kuus. Kostja on kohtule küll kinnitanud, et temale kuuluv ettevõte on seisus, kus töötasu ei ole võimalik maksta, kuna ettevõtlusest saadav tulu läheb liisingumakseteks. Eeltoodust saab järeldada, et kostja või kostjale kuuluva ettevõtte sissetulekud võimaldavad kostjale või kostjale kuuluval ettevõttel liisingulepingute sõlmimist ja nendest lepingustest tulenevate kohustuste täitmist. Lisaks on hageja kohtule kinnitanud, et temale kuulub kinnistu * /tlk 40/. Kohus on seisukohal, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Seega kuna kostjale kuulub kinnisvara, siis on tal vajadusel võimalik alaealiste laste ülalpidamiskohustust täita olemasoleva vara arvelt. 4.6.
3. Riigikohus on ka 24.10.
4. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealistele lastele ülalpidamist teenima. Kostja näol on tegemist noore inimesega, kellel on omandatud kutseharidus /tlk 15/, mis võimaldab tööturul paremini toime tulla võrreldes isikutega, kellel erialased oskused puuduvad. Kostjale kuulub H. I. OÜ, millest nähtub, et kostja näol on tegemist algatusvõimelise isikuga. Hetkelised majanduslikud raskused ei tähenda, et kostja ei ole võimeline käesoleval ajal ja tulevikus elatist teenima suuremas ulatuses kui kostja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub. Seega on kohtu 4 hinnangul kostja võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostjaga koos elava alaealise lapse ülalpidamise ja kui hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel.

4.

1. Kostja on kohtule esitanud tõenditena ka hageja esindaja ja kostja kirjavahetused /tlk 28-29, 36-37/, mis kostja hinnangul näitavad hageja esindaja suhtumist ja asjaolu, et hageja esindaja takistab kostjal pojaga suhtlemist /tlk 38/. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei tõenda asjaolusid, mis mõjutaksid käesolevas asjas esitatud elatise nõude lahendamist, mistõttu kohus jätab kirjavahetused tähelepanuta. Kohus on kostjale ka kohtuistungil selgitanud, et käesoleva tsiviilasja raames lahendab kohus hageja elatise nõuet, mitte lapsega suhtlemise korda /tlk 39/. 4.
2. Eeltoodud põhjendustel (p 4.1-4.3, 4.4.2, 4.5.2, 4.6.2.-4.6.5.) rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt alates 01.02.
3. a kuni hageja täisealiseks saamiseni

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras, o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 punktist 1 tulenevalt on alates 01.01.2016 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus. Seega ei või igakuine elatise summa ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 215 eurot. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

100 lg 4).

1. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1935 eurot (215 € x 9).
2. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5