I. Asjaolude kirjeldus
) § 476 lg 1 sätestab, et hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 2 sätestab, et seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Võlgnik Tatjana XXX vaidlustas arestitud asjade hindamise kaebusega ja kohtutäitur taotles kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kohus algatas kohtutäituri taotluse alusel hagita menetluse.
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.
lg 1 p 1 alusel, sest nimetatud sätte kohaselt saab läbivaatamata jätta selle isiku taotluse, kes ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
lg 1 p 1 eesmärk on välistada taotluste sisuline lahendamine, mille puhul ei ole järgitud kohtuvälist kohustuslikku menetlust. Kohtu hinnangul on võimalik kohtutäituri taotluse läbivaatamata jätmine TMS § 74 lg 9 ning
lg 1 p 1 ja lg 3 koosmõjus alusel, sest võlgniku poolt kohustusliku kohtuvälise asja lahendamise korra järgimata jätmise tõttu ei saa kohtutäituri taotlust sisuliselt lahendada, s.t eksperti määrata. Kohus jätab kohtutäituri taotluse läbivaatamata. 7.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võlgnik vaidlustas arestitud asja hinna määramise põhjendamatult, mis nähtub sellest, et võlgnik ei ole tasunud ette eksperdi hindamiskulusid. Seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane, et menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. 8.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu antud asjas kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulude olemasolu. Samuti on kohtutäitur riigilõivu tasumisest vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning
alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7). Sissenõudja ja võlgnik XXXei ole menetluses esindaja vahendusel osalenud, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Kohus jätab seetõttu menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost kristi.aarde@kohus.ee). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost allar.kirikmae@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.