Kriminaalasi nr 1-16-3754 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2016.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-3754 (16231600629) K

§ 184lg 1 ja Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, KarS § 74, § 68 lg 1 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud alates 05.02.2015 ja vangistus 7 kuud 23 päeva jäeti täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga; 07.04.2016.a.

§ 199lg 2 p 9 järgi 9-kuulise vangistusega; Kr

MS § 238 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega; KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust, mis asendati 411 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; kehtivaid väärteokaristusi

1. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 29.04.-30.04.2016.a. ja 02.05.2016.a. kell 09.30 süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ljubov Fedortšenko KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetud karistust 07.04.2016.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 411 tunni üldkasuliku töö võrra, arvestusega, et ühele tunnile üldkasulikule tööle vastab 1 päev vangistust, s.o vangistusega kokku 1 aasta 1 kuu 21 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg kinnipidamine 29.04.-30.04.2016.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 02.05.2016.a. karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alarmes 02.05.2016.a. Ljubov Fedortšenko’ suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada Ljubov Fedortšenko’ suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Ljubov Fedortšenko kohtusaalist. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Ljubov Fedortšenko’lt riigituludesse: - sundraha summas – 322,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 120 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber (mis edastatakse süüdistatavale eraldi dokumendina) ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-163754, Ljubov Fedortšenko ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 1-CD plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 03.05.2016.a. 2 Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS Ljubov Fedortšenkot süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, uuesti 29.04.2016 kella 11.57 ajal Tallinnas Sõle 27 asuvast Sõle Säästumarketi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 62.82 eurot, nimelt 3 tk šokolaadi „Mesikäpp“ maksumusega 3.49 eurot/tk, kogumaksumusega 10.47 eurot, 5 tk šokolaadi „Kalev“ maksumusega 3.49 eurot/tk, kogumaksumusega 17.45 eurot; 6 tk šokolaadi „Linda“ maksumusega 3.49 eurot/tk, kogumaksumusega 20.94 eurot ja 4 tk šokolaadi „Kalevipoeg“ maksumusega 3.49 eurot/tk, kogumaksumusega 13.49 eurot, millised pani müügisaalis endale kotti ning möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenematutel põhjustel lõpule viimata, kuna peale kassadest möödumist peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, uuesti 29.04.2016 kella 14.30 ajal Tallinnas Aia 7 Kaubahalli Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 53.03 eurot, nimelt ühe pudeli Baccardi Rummi maksumusega 11.99 eurot, 6 tk Kalevi šokolaadi „Estonia“ maksumusega 3.49 eurot/tk, kogumaksumusega 20.94 eurot ja 6 tk Kalevi šokolaadi „Kalevipoeg“ maksumusega 3.35 eurot/tk, kogumaksumusega 20.10 eurot, millised pani müügisaalis endale kotti ning möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenematutel põhjustel lõpule viimata, kuna peale kassadest möödumist peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Ljubov Fedortšenko toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Ljubov Fedortšenko tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et ta varastas šokolaadi, et see maha müüa ja raha saada. Enda sõnul töötas ta viimati
2. aasta lõpul. Ta kahetseb toimepandut ja palub anda viimane võimalus, ta soovib minna end rehabilitatsioonikeskusesse parandama. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Ljubov Fedortšenko süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 alusel ning karistamist vangistusega 1 aasta, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. Prokurör taotles mõistetavat karistust suurendada KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel 07.02.2016.a. Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse, 411 tunni üldkasuliku töö võrra, millele vastab 1 3 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. Prokurör palus lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud 19 päeva vangistust, samuti lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 02.05.2016.a karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 02.05.2016.a. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et peab kahe kuriteoepisoodi eest prokuröri poolt taotletud karistust liialt rangeks. Kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine 12 kuu peale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Ljubov Fedortšenko tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud. Ljubov Fedortšenko’ süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: Säästumarketist toimepandud varguse katse episoodis: - Rimi Eesti Food AS avaldus /tl 2/, mille kohaselt varastati 29.04.2016.a. kella 11.57 ajal Tallinnas, Sõle 27 Säästumarketi kauplusest erinevat kaupa (šokolaadid) kogumaksumusega 62,82 eurot, kaup tagastatud. - Tunnistaja XXX ütlused /tl 3-4/, mille kohaselt, 29.04.2016.a. kella 11.58 ajal pidas ta kinni naisterahva, kes oli Sõle Säästumarketist lahkunud kotti pandud šokolaadidega, nende eest tasumata. Naisterahvas võttis kotist välja 18 šokolaadi, viskas need maha ja jooksis ära, kaup tagastati kauplusele. 02.05.2016.a. tuli sama naisterahvas kauplusesse ning ta pidas isiku kinni seoses 29.04.2016.a. toimepandud vargusega. - Politseitöötaja ettekanne /tl 5/, mille kohaselt saabus 02.05.2016.a. kell 09.59 väljakutse aadressile Sõle 27, Tallinn, kus olevat kinnipeetud Ljubov Fedortšenko, kes oli 29.04.2016.a. samast kauplusest toimepannud varguse. - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega /tl 6-9/, millest nähtuvalt kella 11.55-11.58 ajal pani Sõle Säästumarketis naisterahvas (Ljubov Fedortšenko) riiulilt oma kotti mitu šokolaadi ja lahkus kauplusest nende eest tasumata. - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 15-16/, mille kohaselt 02.05.2016.a. kell 9.30 peeti aadressil Tallinn, Sõle 27 kahtlustavana kinni Ljubov Fedortšenko, seoses 29.04.2016 toimepandud vargusega. - Kahtlustatava Ljubov Fedortšenko ütlused /tl 18/, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse toimepanemises. Ta on selgitanud, et 29.04.2016.a. kella 12.00 paiku läks ta Sõle Säästumarketisse, kus võttis riiulitelt 18 šokolaadi, millised pani endale kotti, kassas ta nende eest ei maksnud. Bussipeatuses tuli tema juurde turvatöötja, kes palus koti sisu näidata, mille peale ta viskas šokolaadid maha ja jooksis ära. 02.05.2016.a. tuli ta uuesti samasse kauplusesse, kus ta turvatöötaja poolt kinni peeti. Kahetseb tehtut. Rimi kauplusest toimepandud varguse katse episoodis: - Rimi Eesti Food AS avaldus /tl 21/, mille kohaselt varastati 29.04.2016.a. kella 14.30 ajal Tallinnas, Aia 7 asuvast Rimi kauplusest erinevat kaupa (šokolaadid ja Bacardi rumm) kogumaksumusega 53,03 eurot, kaup tagastatud. - Tunnistaja XXX ütlused /tl 22/, mille kohaselt, 29.04.2016.a. kella 14.28 ajal märkas ta, kuidas naisterahvas pani endale kotti erinevat kaupa; kell 14.30 möödus naisterahvas kassadest võetud kauba eest maksmata; ta pidas isiku kinni ning naisterahva kotist tuli välja varastatud kaup (12 šokolaadi, üks Bacardi pudel). 4 - Politseitöötaja ettekanne /tl 23/, mille kohaselt 29.04.2016.a. kell 14.46 peeti aadressil Aia 7, Tallinn kinni Ljubov Fedortšenko. - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 30/, mille kohaselt 29.04.2016.a. kell 14.46 peeti aadressil Tallinn, Aia 7 kahtlustavana kinni Ljubov Fedortšenko kahtlustatuna varguse toimepanemises. - Kahtlustatava Ljubov Fedortšenko’ ütlused /tl 31-33/, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse toimepanemises. Ta on selgitanud, et 29.04.2016 kella 14.30 paiku läks ta Aia 7 asuvasse Rimi kauplusesse mõttega sealt varastada. Ta pani käekotti ühe pudeli Bacardi rummi, 12 šokolaadi ning väljus kauplusest võetud kauba eest tasumata ning ta peeti kinni. Osa esemest soovis ta maha müüa, et raha saada. Ta kahetseb toimepandut. Muud iseloomustavad materjalid: - Karistusregistri väljavõte /tl 36-38/, millest nähtuvalt on L. Fedortšenkot karistatud korduvalt väärteokorras, tal on 7 kehtivat väärteokaristust, sh 3-l korral on teda karistatud KarS § 218 lg 1 järgi (Põhja prefektuuri 18.09.2015, 26.08.2015 ja 17.12.2014 otsustega). Kriminaalkorras karistati teda viimati 07.04.2016.a.

§ 199lg 2 p 9 alusel.

- Kohtuotsus nr 1-16-2260, kohtumäärus /tl 39-40a/, mille kohaselt karistati L. Fedortšenkot 07.04.2016.a.

§ 199lg 2 p 9 järgi 9-kuulise vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust, mis asendati 411 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; - Vastus järelepärimisele /tl 44-45/, millest nähtuvalt ei ole ei ole L. Fedortšenko 02.05.2016.a. seisuga ära teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et L. Fedortšenko tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Ljubov Fedortšenko poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Ljubov Fedortšenko süü kuriteokatsete, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Ljubov Fedortšenko pani kuriteod toime vähemalt kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseaduslik omastamine) ja pidi seda ka võimalikuks pidama. Seejuures tuleb tähele panna, et L. Fedortšenko on ülekuulamisel ja kohtus selgitanud, et ta läks kauplusesse mõttega varastada, et hilisemalt kaup maha müüa, et raha saada. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus 5 kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav Ljubov Fedortšenko pani kavatsetult toime teise astme kuriteod. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks tuleb pidada omakasu motiivi, mis väljendus selles, et L. Fedortšenko kinnitas, et varastas šokolaadi selleks, et see maha müüa ja raja saada. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Ljubov Fedortšenkot on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Nimelt karistati teda karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 07.04.2016.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 6 kuud, millele liideti eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistus 7 kuud 23 päeva vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. Nimetatud karistus asendati 411 tunni üldkasuliku tööga ning teda kohustati ka üldkasuliku töö tegemiseks määratud aja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti karistati 06.04.2015.a.

§ 199lg 2 p 9 alusel vangistusega 3 kuud ja Kar

S § 184 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, liitkaristusena mõisteti 1 aasta vangistust, millest kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud 7 päeva vangistust. Seega saab järeldada, et L. Fedortšenko on jätkanud samalaadsete süütegude (s.o varguste) toimepanemist ning eelmise kohtuotsusega mõistetud, kuid üldkasuliku tööga asendatud ja reaalselt täitmisele pööramata jäetud vangistus, ei avaldanud isiku väärtushinnangutele ja hoiakutele piisavalt pikaajalist mõju. Samuti ei ole isik teinud järeldusi talle 06.04.2015.a. Harju Maakohtu otsusega määratud lühemaajalisest šokivangistusest. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et varasemalt varguste eest mõistetud karistused, s.o vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ja ka lühiajaline vangistus, ei ole suutnud mõjutada L. Fedortšenkot isegi katseajal hoiduma uute samalaadse kuritegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et käesoleva kriminaalasja aluseks olevad süüteod pani L. Fedortšenko toime vähem kui 1 kuu möödumisel eelmisest kohtuotsusest ja tähelepanu väärib seegi, et kõnesolevad 2 episoodi pani ta toime vaid mõnetunnise ajavahega. Kohtu hinnangul iseloomustab see asjaolu ilmekalt ka tema üldist suhtumist õiguskorda. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, sh on tal kokku 7 kehtivat väärteokaristust, millest 3-l juhul oli tegemist KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegudega, s.o varavastaste süütegudega väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (tl 36-37). Eelnevast saab teha järelduse, et L. Fedortšenko poolt varavastaste süütegude toimepanemine on talle iseloomulik käitumismuster. Kõike eelpool nimetatut, isiku süüd ja karistuse eesmärke arvestades, peab kohus seetõttu vajalikuks kohaldada L. Fedortšenko suhtes karistusena vangistust. L. Fedortšenko poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sh üldkasuliku tööga asendatud vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus rõhutab, et tulenevalt kohtupraktikast tuleb vangistuse üldkasuliku tööga asendamist pidada ka vangistuse vältimise viimaseks võimaluseks (RKKKo 3-1-1-99-06, p 19). Antud juhul on 07.04.2016.a. Harju Maakohtu otsusega L. Fedortšenkole sellisel moel ka vastu tuldud (tl 52-53). Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et ta ei tööta, viimati töötas ta

1. aastal (tl 65) ning seega puudub kohtul ka veendumus, et L. Fedortšenko suudaks rahalist karistust täita. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse 6 määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et varastatu väärtus ei olnud suur, on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada Ljubov Fedortšenkot vangistusega 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 2 kuud vangistust), seega on Ljubov Fedortšenkole mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kohus ei pea ka võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus täpselt samalaadsete kuritegude eest ning eelmise kohtuotsusega määratud üldkasulik töö, mis mõju ei avaldanud. Seega on ka ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Antud juhul võtab kohus arvesse seda, et süüdistatavat on ka varem varguste toimepanemise eest vangistusega karistatud, viimati asendati see üldkasuliku tööga ning vaid paari nädala möödumisel, pärast eelmist kohtuotsust, alustas süüdistatav jälle uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on L. Fedortšenkol ka probleeme narkootikumidega (tl 36pö, 52-58) ja ta on ka ise märkinud, et soovib asuda rehabilitatsioonikeskusesse (tl 67). Kohus on seisukohal, et narkosõltuvus ning töökoha puudumine on teguriteks, mis mõjutavad isikut pidevalt uusi vargusi toime panema, seega eksisteerib oht, et vabaduses jätkab isik elatusvahendite hankimist kuritegelikul teel. Ka isik ise on tunnistanud, et varastas selleks, et saadud kaup maha müüa ja raha saada (tl 18pö, 33, 65). Sellest tulenevalt kohus leiab, et Ljubov Fedortšenko käitumismustri muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega, kuivõrd isik on varasemalt korduvalt pannud toime vargusi, tal puudub püsiv sissetulek ja saab varastatu müümisest tulu. Käesolevas kriminaalasja sisuks olevate süütegude eest mõistetavat karistust tuleb KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o täitmata üldkasulikule tööle vastava vangistuse võrra. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. 7 Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadse kuriteo eest mõistetud vangistuse kandmiselt vabastatud, temale mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui L. Fedortšenko peeti kinni viimase kuriteoepisoodi toimepanemisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada L. Fedortšenko suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Ljubov Fedortšenko kinnipidamisest, s.o alates 02.05.2016.a. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 120 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2016.a. on selle suuruseks 645 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 322,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Ljubov Fedortšenkol erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. L. Fedortšenko näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, §
2. Merle Parts kohtunik 8