KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-842 H

) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 01.07.2015 määruses haldusasjas nr 3-15-892 järgmist: „

§-st 15 tuleneva riigivastutuse piirangu eesmärk on tagada kohtuniku sõltumatus õigusemõistmisel ning välistada olukord, kus kohtuniku menetlusvea, seaduse ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise jmt õigusemõistmisega seotud tegevusega kaasneks riigivastutus ka siis, kui kohtunik ei ole kohtumenetluse käigus toime pannud kuritegu. Kohtuniku vead kohtuasja lahendamisel tuleb kõrvaldada menetlusseadustikes ettenähtud edasikaebeõiguse realiseerimise teel.

§ 15

lg-s 1 sätestatud piirangu puudumine tähendaks seda, et kohtulahendite, mille vaidlustamine kohtumenetluse seadustikes ettenähtud korras ei ole olnud kõrgemates kohtuastmetes edukas või mis on jäänud edasi kaebamata, õiguspärasus alluks lõpptulemusena halduskohtu kontrollile.“ Kuivõrd kaebusele ei ole lisatud ühtegi süüteomenetluses tehtud kohtulahendit, milles oleks tuvastatud kuriteo toimepanemine kohtuniku poolt kaebajale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel, siis puudub

§ 15

lg-s 1 sätestatud nõudeõigus ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

1. AE esitas halduskohtu määruse peale 31.05.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 01.06.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. AE palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 27.05.2016 määrus tühistada. Kahju ei ole tekitanud kohtunik kohtumenetluse käigus, vaid riik kehtestatud seaduse kaudu. Kuigi kohus tegi määruse seaduse alusel, riivavad määrusega kohaldatud kohustused ja piirangud ulatuslikult kaebaja õigusi ja vabadusi. Rikutud on põhiseadusest tulenevat igaühe õigust eraelule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ning HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruse põhjendusi korrata.
4. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 15

lg 1 näeb erisusena ette, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. PS § 22 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 8. AE ei ole rahul tema suhtes Harju Maakohtu 16.02.2016 määrusega kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, leides, et KarS-s sätestatud kontrollnõuded ja lisakohustused, mida ta järgima peab, rikuvad tema õigust perekonna- ja eraelu 2

§ 15lg 1.

9. Praegusel juhul ei esine

§ 15

lg-s 1 sätestatud olukorda, sest puudub süüdimõistev kohtuotsus, millega oleks tuvastatud kohtuniku poolt õigusemõistmise käigus kuriteo toimepanemine. Sellest tulenevalt on AE kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg 2 p-st 2, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigikohus on viidatud sätte alusel kaebuse tagastamist pidanud õigeks olukordades, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 15 ja 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 24). 10.

§ 15

lg-s 1 on seadusandja soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. Piirangul on legitiimne eesmärk tagada jõustunud kohtulahendite õiguskindlus ning kaitsta kohtute sõltumatust. Antud juhul sai kaebaja kahju vältida kohtulahendi edasikaebamisega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et AE on esitanud Harju Maakohtu 16.02.2016 määruse nr 1-10-5792 peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ning ringkonnakohus on 15.03.2016 määrusega rahuldanud määruskaebuse osaliselt ja tühistanud maakohtu määruse menetluskulude AE-lt väljamõistmise osas. Riigikohus on AE määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale jätnud läbi vaatamata ja tagastanud, kuna määruskaebuse Riigikohtule saab esitada vaid advokaadi vahendusel. Kahju hüvitamise nõude esitamine ei anna kaebajale õigust nõuda jõustunud kohtulahendite ümbervaatamist. 11. Riigi poolt määratud kaitsja tegevusele on õigus esitada kaebus advokatuuriseaduses sätestatud korras ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja seda õigust ka kasutanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 3