KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1328 Haldusas

§ 187lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS M esitas 25.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS-i Ühisteenused 13.04.2015 viivistasu otsuse nr 0178000803 ja 15.04.2015 viivistasu otsuse nr 0147004023 ning Tallinna Transpordiameti 24.04.2015 käskkirjade nr 105731 ja nr 105732 (vaideotsuste) tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kuulub AS-ile M sõiduk Volvo XC60 registreerimis-numbriga xxxxxx. Kaebaja juhatuse liikmeks olnud VT oli kantud sõiduki tehnilisse passi kasutajana. VT parkis eelnimetatud sõiduki pühapäeval, 12.04.2015 kella 12.00 paiku Tallinnas XXX. Pühapäeval on kesklinna piirkonnas parkimine tasuta. 12.04.2015 kell 13.02 kutsuti XXX kiirabi, kuna VT 3-15-1328 kukkus sellel aadressil asuvas majas kokku. Kiirabil ei õnnestunud VT-t elustada ning ta suri. Kohale kutsuti ka politsei, kes tuvastas surnu isiku ning edastas surnukeha koos isiklike asjade ja auto võtmetega lahangule. VT lähedastele tema surmast ei teatatud. 15.04.2015 pöördusid VT lähedased ise politseijaoskonda, kus neid teavitati isiku surmast. Sõiduk Volvo XC60 oli kogu vahepealse aja pargitud XXX ning AS Ühisteenused väljastas sõidukile kaks viivistasu otsust – 13.04.2015 nr 0178000803 ja 15.04.2015 nr
2. Kaebaja esitas viivistasu otsustele vaided, kuid Tallinna Transpordiamet jättis need vastavalt 24.04.2015 käskkirjaga nr 105731 ja 24.04.2015 käskkirjaga nr 105732 rahuldamata. Viivistasu otsused on alusetud, kuna VT suri enne tasulise parkimisaja algust ning lähedastele tema surmast ja auto asukohast ei teatatud. Vastustaja oleks pidanud nende erakordsete asjaoludega vaiet lahendades arvestama.
3. Vastustajad Tallinna linn ja AS Ühisteenused vaidlesid kaebusele vastu ja palusid see rahuldamata jätta.
4. Tallinna Halduskohus määras 15.03.2016 määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks (kuni 21.03.2016) ning neile vastamiseks (kuni 31.03.2016).
5. AS M esitas 21.03.2016 halduskohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et juhul, kui kohus ei rahulda tühistamiskaebust, peab kaebaja täiendavalt esitama kahju hüvitamise nõude Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu. Seoses sellega, et Tallinna Transpordiamet esitas kohtutäiturile viivistasu nõude täitmisavalduse, pidi kaebaja tasuma 59,46 eurot (viivistasu otsuse nr 0147004023 täitmine koos kohtutäituri tasuga), mistõttu tekkis kaebajal vastavas summas kahju. Kaebaja palub nimetatud summa PPA-lt tema kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt taotles kaebaja PPA vastustajana menetlusse kaasamist. Lisaks taotles kaebaja täiendavate tõendite kogumist (sh tunnistaja ülekuulamist) ning esitas vastuväited kohtu 15.03.2016 määrusele.
6. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2016 määrusega rahuldamata kaebaja vastuväited kohtu tegevusele (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse PPA vastustajana kaasamiseks (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata täiendava taotluse tõendite kogumiseks (resolutsiooni p 3); selgitas, et kui kaebaja soovib kaebuse nõuet muuta, tuleb järgida

§-s 49 sätestatud korda (resolutsiooni p 4); märkis, et kaebaja soovi korral nõustub kohus kaebuse täiendamisega selliselt, et kaebaja taotleb tasutud viivistasu tagastamiseks kohustamist (resolutsiooni p 5) ning kui kaebaja soovib kaebust kohtu märgitud viisil täiendada, tuleb tal sellest hiljemalt 24.04.2016 kohtule teatada (resolutsiooni p 6).

1. AS M volitatud esindaja teatas 24.04.2016 kohtule, et ei soovi kaebust täiendada, kuna juhul, kui kohus kaebuse rahuldab, tagastab AS Ühisteenused tasutud summa eeldatavasti vabatahtlikult.
2. Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2016 otsusega AS M kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuuluv sõiduk Volvo XC60 registreerimisnumbriga XXXXXX oli pargitud 13.04.2015 kell 08.13 ja 15.04.2015 kell 10.15 XXX, mis asub avalikul tasulisel parkimisalal, ning parkimistasu oli maksmata. Seega oli parkimist kontrollival ametnikul õigus koostada viivistasu otsused. Viivistasu otsus tehakse lihtsustatud menetluses ning menetleja tuvastab vaid selle, kas esinevad otsuse tegemise aluseks olevad koosseisulised asjaolud. Viivistasu otsused vastavad seaduse nõuetele ning on õiguspärased. Asjaolu, et VT suri ning PPA jättis kaebajale tema surmast teatamata, ei ole viivistasu otsuste tühistamise aluseks. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue PPA vastu, kuid sellise nõude põhjendatuse üle ei saa kohus praeguses asjas otsustada, kuna kohtule ei ole esitatud kaebust kahju hüvitamise nõudega. Viivistasu otsuste kohta tehtud vaideotsused on õiguspärased. 2

) § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb

§ 187lg 3 p 5 alusel tagastada.

1. Halduskohus on õigesti leidnud, et viivistasu otsused on õiguspärased. Kui sõiduk on pargitud tasulise parkimise alal, siis parkimist kontrolliv ametnik teostab formaliseeritud kontrolli, mille tulemusel selgub, kas parkimistasu on tasutud ja kas seda on tehtud nõutavas määras, ega ei esine maksusoodustusi, ning kui esineb alus viivistasu määramiseks, siis koostab ametnik viivistasu otsuse. Viivistasu ei ole karistus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-07, p 14), vaid liiklusseaduses (LS) sätestatud korras tasumata ning seega sissenõutavaks muutunud ning ametniku poolt ühepoolselt määratav parkimistasu (Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-664; viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-06 p-s 11). Kaebajale kuuluv sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, mistõttu tuli tasuda sõiduki parkimise eest. Kuna seda ei olnud tehtud, oli parkimisjärelevalve ametnikul õigus koostada sõiduki omanikule viivistasu otsus. Põhjused, miks parkimistasu tasumata on jäetud, ei ole viivistasu määramisel olulised. Tasulise parkimise alal tuleb tasuda parkimise eest, sõltumata sellest, mis põhjusel on sõiduk alale pargitud. Seega ka asjaolu, et sõiduki XXX parkinud isik suri ning tema lähedastele (sh tema pojale JT-le, kes oli VT kõrval AS M juhatuse liige) tema surmast ja sõiduki asukohast ei teatatud, ei mõjuta viivistasu otsuste õiguspärasust.
2. Kaebaja arvates oleks esimene viivistasu otsus tulnud talle elektrooniliselt kätte toimetada ning sellisel juhul oleks saanud kaebaja vähemalt teise viivistasu otsuse tegemist vältida. LS § 188 lg 3 kohaselt koostatakse viivistasu otsus kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale või kinnitatakse mootorsõiduki ja selle haagise külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates või ei ole teada tema elektronposti aadress, kohaldatakse viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse
3. peatükis sätestatut pärast seda, kui viivistasu ei ole laekunud mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale esitatud või mootorsõiduki või selle haagise külge kinnitatud viivistasu otsuses märgitud tähtajaks. Kuna kaebaja on äriühing, ei kanta tema kohta andmeid rahvastikuregistrisse. Tallinna linn on selgitanud (28.03.2016 vastus, tl 158-161), et liiklusregistris kaebaja e-posti aadressi ei olnud ning liikluskindlustuse registrile puudub Tallinna Transpordiametil juurdepääs. Äriregistrisse kantud andmeid isiku elektronposti aadressi tuvastamiseks LS § 188 lg 3 kohaselt viivistasu menetluses ei kasutata. Seetõttu saadeti viivistasu otsuste kolmas eksemplar õigesti kaebaja postiaadressile. Ringkonnakohtule ei nähtu, et viivistasu otsuste kättetoimetamise korda oleks rikutud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai mõlemad viivistasu otsused kätte. Sõiduki omanik 3

§ 37lg 3 tähenduses.

Ehkki mõlema nõude puhul on probleem saanud alguse ühest ja samast elulisest sündmusest, pole viivistasu otsuste tühistamise nõudel ja PPA vastu suunatud kahju hüvitamise nõudel piisavat seost, et pidada neid üksteise suhtes alternatiivseteks nõueteks. Viivistasu otsuste õiguspärasuse kontrollimisel ei oma tähtsust PPA tegevuse õiguspärasus ning PPA vastu suunatud kahjunõude lahendamisel omab tähtsust üksnes viivistasu otsuste kehtima jäämine kohtumenetluse tulemusel, mitte nende õiguspärasus. Nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud on erinevad. Ainuüksi asjaolu, et kahjunõude esitamiseks on alust üksnes juhul, kui viivistasu otsuste peale esitatud tühistamiskaebus jääb rahuldamata, ei muuda nõudeid alternatiivseteks, mida on põhjendatud arutada ühes menetluses. Õiguskirjanduses on leitud, et alternatiivsete nõuetega ei ole tegemist juhul, kui hageja esitab hagi kahe kostja vastu, paludes hagi rahuldada kas ühe või teise vastu (T. Tampuu, Tsiviilkohtumenetluses esitatavad alternatiivsed nõuded. Juridica nr V/2011, lk 347). Seega ei saanud halduskohus aktsepteerida kaebaja täiendavat nõuet alternatiivse nõudena ja menetleda seda ühes menetluses kaebusega AS Ühisteenused vastu. 16. Samas nähtub halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentidest piisavalt selgelt kaebaja tahe esitada PPA vastu kahju hüvitamise nõue.

§ 37lg 1 kohaselt algab halduskohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega.

Kohtule esitatud nõuet ei tohi jätta tähelepanuta ja menetlemata ka siis, kui seda pole vormistatud n-ö uue kaebusena. Vajadusel tuleb nõue registreerida uue haldusasjana. Kahjunõude esitamise ajaks tuleb praegusel juhul lugeda 21.03.2016. Halduskohtul tuleb kujunenud olukorras seda nõuet menetleda eraldi haldusasjana, nõudes vajaduse korral kaebuse tervikteksti esitamist, millest on jäetud välja AS Ühisteenused vastu suunatud tühistamiskaebust puudutav osa (

§ 49lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4