KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 09.06.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 26.05.2016 koht Kohtuasja number 1-15-7210 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jüri Kullaseppa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jüri Kullasepp, isikukood 39611254921, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.01.2016 ja lõpp 13.07.2016 RESOLUTSIOON Jätta JÜRI KULLASEPP vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Jüri Kullaseppale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Kullaseppa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 21.09.2015 otsusega tunnistati Jüri Kullasepp süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 6-kuulise katseajaga. Katseajaks allutati Jüri Kullasepp kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Pärnu Maakohtu 02.12.2015 määrusega pöörati täitmisele Jüri Kullaseppale Pärnu Maakohtu 21.09.2015 otsusega mõistetud karistus. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.
- 1 Jüri Kullasseppa on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, hetkel kannab teist vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasema käitumisega, isik kasutab vägivalda oma tahtmise saamiseks. Kuritegusid ette ei planeeri, tegutseb hetkeemotsiooni ajendil. Kinnipeetav osaleb alates 29.02.2016 majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Elas enne vangistust üksi sotsiaalpinnal, aadressil xxxx. Üürileping on ajutiselt peatatud. Kinnipeetav plaanib peale vangistust samale aadressile elama minna. Kohalik vald on taganud isikule antud elamispinna.
- aastal omandas põhihariduse Päinurme Internaatkoolis. Jätkas õpingud Viljandi kutsehariduskeskuse ehitusviimistluse erialal, kuid jättis kooli pooleli, kuna tekkisid põhjuseta puudumised, kooli kodukorrale allumatus, õppevõlgnevused. Ei näe enda täiendamises mõtet, kuna arvab, et ilma kutseta on võimalik tööd leida.
- aasta suvel tegi juhutöid (metsatöö) ning sai töövõimetuspensioni. Enda sõnul sai materiaalselt hakkama, samas Koeru Vallavalitsusest saadud teabenõude vastusest nähtub, et isikul oli raskusi oma rahaliste vahendite planeerimisel. K-raha andmetel nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 37 eurot. Koeru Perekodust sai isik ellu astumise toetuse, mille kulutas ära mõtlematult. Tahab vabaduses koheselt tööd leida, kuid on töö leidmisel hetkel ebakindel. Isikul puudub suhe perekonnaga, ema on surnud, isaga ei suhtle. Suhtleb kriminaalkorras karistatud sõpradega, võib olla nende poolt mõjutatav, kuigi enda sõnul ei ole, üks varasematest kuritegudest pandud toime grupiviisiliselt. Riskivale, hoolimatule elustiilile viitavad süstemaatilised õigusrikkumised, ei arvesta tegude tagajärgedega. Isik tarbis alkoholi 2-3 korda nädalas sõpradega või üksi, olenevalt materiaalsest seisust. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Eelmisel kriminaalhoolduse perioodil rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik ei näe alkoholi tarvitamises probleeme, kuigi väidab, et alkohol võib teda agressiivsemaks muuta. Ei oma motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Korduvalt karistatud väärteo korras AS alusel. Esimest korda tarvitas narkootikume 14-aastaselt. Seost kriminaalse käitumise ja narkootikumide vahel ei ole, kuid võib tekkida soodustavate tegurite kokkulangemisel. Motivatsiooni narkootikumidest vabanemist ei ole, ise probleeme ei näe. Isik on kergesti ärrituv, impulsiivne. Diagnoositud on psühhiaatrilised probleemid ning intellektipuue. Käis vabaduses olles psühhiaatri juures. On määratud xxxx töövõimetust. Isik tunnistab enda juures omadusi, millega ta rahul ei ole, sh probleemide lahendamine füüsilise vägivallaga. On koduvalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Kasutab vägivalda tahtmise saamiseks, käitub hetkeemotsioonide ajendil, puudulik probleemide lahendamise oskus. Ei mõista enda tegemiste tagajärgi, eesmärgid ebamäärased. Kriminaalhoolduses olles läbinud programmi Viha juhtimine. Isik mõistab, et on käitunud valesti, kahetseb tehtut. Rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, ametnikesse suhtub sallivalt, koostöö minimaalne. Isik omab enda sõnul motivatsiooni muutumiseks, pidades oma varasemat käitumist valeks. Enda sõnul arvestab ühiskonna norme, samas varasem käitumine näitab vastupidist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 76%, vägivaldse kuriteo puhul 74%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Jüri Kullaseppale katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajal on otstarbekas kohustada Jüri Kullaseppa täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 sätestatud lisakohustusi. 2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ka vangistuses viibib ta teist korda. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud. Pärnu Maakohtu 21.09.2015 otsusega anti isikule võimalus kanda karistus vabaduses, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust, rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning mistõttu juba 02.12.2015 pöörati karistus täitmisele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, korduvalt karistatud väärteomenetluse korras AS järgi) ja narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on tema poolt uue üldise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 76% ja 74%, mis ei ole madal risk. Seega on isiku puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on vähetõenäoline, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Jüri Kullaseppa vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 19.05.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ei soovi vabaneda enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vangistuses viibib ta samuti teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning isik ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi edasiste kuritegude toimepanemisest loobumiseks. See omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasema käitumisega, isik kasutab vägivalda oma tahtmise saamiseks. Kuritegusid ette ei planeeri, vaid tegutseb hetkeemotsiooni ajendil. 3 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav osaleb vangla majandustöödel koristajana ja tal on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht 2-toalise sotsiaalkorteri näol, mis talle perekodust elluastununa kohaliku omavalitsuse poolt tagati. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka range järelevalve all viibides. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul vabaduses majanduslikult toime tulla. Enne vangistust esines isikul raskusi oma rahaliste vahendite planeerimisel. Puuduvad lähedased, kes vajadusel isikut materiaalselt või moraalselt toetaksid. Sõprusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, on kuriteo toime pannud grupis, mistõttu võib olla mõjutatav. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel, kriminaalhooldusel olles rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ja ei ole motiveeritud loobuma, kuigi tunnistab, et alkohol võib teda muuta agressiivseks. Isikul on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid ja intellektipuue, töövõimekaotus xxxx. Kasutab probleemide lahendamiseks ja oma tahtmise saamiseks vägivalda, kuna ei oska teisiti. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 76% ning vägivaldse kuriteo puhul 74%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud korduvalt kontrollnõudeid, mistõttu pöörati tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Jüri Kullaseppa puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Jüri Kullaseppa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4