) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. 2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 14.09.2011 määrusega välja Mastermover Estonia AS pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Peeter Allikvere. Hagejal on Mastermover Estonia AS (pankrotis) vastu nõue summas 23 211,88 eurot (sh põhinõue 4024,58 eurot ja viivisenõue 19 187,30 eurot). Hageja on omandanud nõude Eesti Teede Grupp OÜ-lt. Eeltoodud summa mõisteti Mastermover Estonia AS-ilt (pankrotis) Eesti Teede Grupp OÜ kasuks välja 04.02.2013 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-26659 ning nimetatud nõude osas on Eesti Teede Grupp OÜ 29.09.2011 esitanud pankrotimenetluses nõudeavalduse. Hageja leiab, et pankrotihaldur on jätnud alusetult hageja nõude kaitstud nõuete nimekirja lisamata, kuivõrd
lg 4 järgi loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. 3. Pankroti väljakuulutamise ajal oli tsiviilasjas nr 2-09-5042 võlgniku vastu menetluses Eesti Teede Grupp OÜ hagi alltöövõtulepingust nr 12/07E tuleneva lepingulise kohustuse summas 135 126,67 eurot ja viiviste summas 52 323,68 eurot väljamõistmiseks. Nimetatud tsiviilasjas jättis Harju Maakohus 19.09.2011 määrusega hagi
Tsiviilasjas nr 2-09-26659 oli menetluses Eesti Teede Grupp OÜ 08.06.2009 hagi töövõtulepingust nr 10/07E tuleneva kohustuse täitmise, võlgnevuse ja viiviste nõudes summas 224 273,84 eurot. 30.06.2011 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning Eesti Teede Grupp OÜ esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2012 otsusega osaliselt Harju Maakohtu 30.06.2011 otsuse ja mõistis Mastermover Estonia AS-lt (pankrotis) välja võlgnevuse 4024,58 eurot ja viivised 19 187,30 eurot, kokku 23 211,88 eurot. Kohtuotsus jõustus 04.02.
Alltöövõtulepingust nr 12/07E tuleneva nõude tunnustamist menetleti tsiviilasjas nr 2-12-10457 ning selles asjas jõustus 04.07.2015 Harju Maakohtu 11.05.2015 otsus, millega tunnustati nõuet 275 100,80 euro osas
Töövõtulepingust nr 10/07E tulenevat nõuet menetleti tsiviilasjas nr 2-12-10456, kuid kuna samaaegselt menetleti samasisulist nõuet ka tsiviilasjas nr 2-09-26659, siis viimasena nimetatud asjas tehtud otsuse jõustumise järgselt esitas Eesti Teede Grupp OÜ 05.02.2013 kohtule avalduse hagi läbivaatamata jätmiseks ning 25.03.2014 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata.
Käesolevas pankrotimenetluses pole jaotusettepanekut koostatud, kuna AS K&H (pankrotis) nõue summas 1 134 369,24 eurot on juba neljandat korda vaidlustatud
7. Harju Maakohtu 25.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-10456 jäeti hagi nõude tunnustamises läbi vaatamata, s.o. nõue jäi tunnustamata, mistõttu nimetatud nõudega seoses pole hageja omandanud mingeid õigusi ja kogu nimetatud nõude ulatuses pole hageja AS Mastermover Estonia (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja. TsMS § 426 lg 1 kohaselt oleks hagejal muude tingimuste olemasolul õigus vaid oma tunnustamata nõude tunnustamise hagi teistkordseks esitamiseks, mitte aga kohtuvälisele 29.09.2011 esitatud nõude tunnustamisele. Kostja leiab, et hageja pole esitanud
Kostja peab kahetsusväärseks, et hageja ei kasutanud 29.09.2011 esitatud nõudeavalduses võlausaldajale
§-s 96 ja §-s 152 antud võimalust tingimusliku nõude esitamiseks, viitega juba sel ajal toimuvale hagimenetlusele tsiviilasjas nr 2-09-26659 ja selle võimalikule lahendile kui saabuvale tingimusele. Veel enam, hageja hoidus viitest nimetatud hagimenetlusele ka oma nõude tunnustamise hagis Harju Maakohtus, mistõttu nüüd hagiavalduses esitatud väited 29.09.2011 esitatud nõudeavalduse ja hagimenetluses kohtuotsusega rahuldatud nõude (mitte tunnustatud, nagu hageja ekslikult väidab) otseses seotuses on arusaamatud ja kohut eksitavad. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 13.03.2012 esitas Eesti Teede Grupp OÜ hagid Mastermover Estonia AS (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Allikvere ja AS K&H (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela vastu alltöövõtulepingust 12/07E tuleneva nõude summas 514 334,36 euro tunnustamiseks (tsiviilasi 2-12-10457) ja hagi ehituse töövõtulepingust nr 10/07E tuleneva nõude summas 474 296,50 eurot (tsiviilasi 2-1210456) tunnustamiseks Mastermover Estonia AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohus jättis 25.03.2013 määrusega tsiviilasjas 2-12-10456 Eesti Teede Grupp OÜ hagi 4 läbi vaatamata. Tsiviilasjas 2-12-10457 rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja tunnustas Eesti Teede Grupp OÜ nõuet summas 275 100,80 eurot
11. Hageja leiab, et tema ehituse töövõtulepingust nr 10/07E tulenev nõue summas 23 211,88 eurot, mis rahuldati Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-0926659 ja on haldurile esitatud Eesti Teede Grupp OÜ 29.09.2011 nõudeavalduses tuleks lisada
Kostja vastuväite kohaselt ei saa kohus tuvastada nõude kantust tunnustatud nõuete nimekirja, kuna seadusega on antud selleks õigus vaid võlausaldajate üldkoosolekule, haldurile, pankrotitoimkonna esimehele ja nõuete kaitsmise koosolekust osavõtvatele võlausaldajatele vahetult nõuete kaitsmise koosoleku käigus ja tulemusena. 12. Maakohus nõustus kostjaga ning asus seisukohale, et hageja leiab ekslikult, et haldur peaks
lg 4 tulenevalt lisama tema nõude tunnustatud nõuete nimekirja, kuivõrd hageja nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Mastermover Estonia (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek toimus 14.02.2012 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-09-26659 jõustus 04.02.2013. Kohtu hinnangul puudub halduril seadusest tulenev võimalus lisada kaitstud nõuete nimekirja nõudeid, mida nõuete kaitsmise koosolekul läbi ei vaadatud.
lg 4 tuleneb üheselt, et nõuded, mis tulenevad jõustunud kohtulahendist, vaadatakse läbi nõuete kaitsmise koosolekul. Ka Riigikohus on hageja poolt viidatud lahendis 3-2-1-136-09 leidnud, et kuni koosoleku toimumiseni on ka kohtulahendiga rahuldatud nõue ikkagi kaitsmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
Kohus asus seisukohale, et halduril puudub õigus lisada kaitstud nõuete nimekirja nõudeid, mida nõuete kaitsmise koosolekul läbi ei vaadatud. Samuti pidas kohus ekslikuks hageja arusaama, et haldur peaks
lg 4 tulenevalt lisama tema nõude tunnustatud nõuete nimekirja, kuivõrd hageja nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist. Hagejale jääb arusaamatuks, millisel materiaalõiguse normil põhineb kostja järeldus, et hageja ega hageja õiguseelneja ei ole jõustunud kohtuotsusega seonduvalt esitanud
Hageja on seisukohal, et eeltoodud kostja ning kohtu järeldus on vastuoluline ning põhineb materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel.
lg 1 alusel esitatud nõude tunnustamise lahenditega ning seda eeldusel, et eelnevalt on esitatud pankrotimenetluses ka sama nõuet hõlmav nõudeavaldus. Nõuete kaitsmise koosolekul esitatud vastuväiteid kaotavad toime, sest hiljem tehtud lahend võrdsustatakse
Seejuures jääb hagejale täielikult arusaamatuks kostja väide sellest, justkui oleks hageja varasem nõudeavaldus muutunud vahepealsel ajal kehtetuks ning hageja peaks 5 esitama uue nõudeavalduse. Hageja hinnangul on sellise tegevuse eesmärgiks anda hageja nõudele kõige viimane rahuldamisjärk. Hageja hinnangul tuleks arvestada ka analoogiat, et kui tavapärasel juhul nõudele vastuväite esitamisel esitatakse
lg 1 järgne hagi ning see rahuldatakse, ei eelda see täiendavalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist, vaid pankrotihaldur peab seda lahendit arvestama jaotuskava koostamisel. Eelnevast teistsugused lahendid muudaks sisutuks
lg 2 alusel menetluse jätkamise ning Riigikohtu lahendites toodud järeldused seesuguse lahendi tagajärgede ja siduvuse osas, s.o võrdsustamise nõude tunnustamise lahendiga.
Pankrotiseadusega pole keelatud vajadusel mitme nõuete kaitsmise koosoleku pidamist. Pankrotiseaduse § 100 lg 1 kohaselt nõudeid kaitstakse nõuete kaitsmise koosolekul, mille aja ja koha määrab haldur (
Kuna kostja hageja nõuet ei tunnista ja keeldub ka hageja nõude kaitsmisele panemiseks nõuete kaitsmise koosolekut kokkukutsumast (isegi kui leida, et hageja täiendava nõude tunnustamiseks on vaja kokku kutsuda nõuete kaitsmise koosolek), siis hageja oli sunnitud enda õiguste kaitseks esitama hagi. Kui haldur oleks kokku kutsunud koosoleku ja pannud hageja nõude kaitsmisele, siis sellele ei oleks mitte ükski võlausaldaja, võlgnik ega ka haldur saanud vastuväidet esitada ja nõue oleks kaitsmiseta tähtaegselt esitatud nõudena tunnustatud ja sellel koosolekul koostatavasse tunnustatud nõuete nimekirja kantud. Hageja leiab, et kui haldur keeldub põhjendamatult nõuete kaitsmise koosolekut kokku kutsumast, on võimalik nõuete kaitsmise koosolekuga sarnane tulemus saavutada käesoleva hagiga. Hageja hinnangul saab ka siinkohal arvestada analoogiat. Nt
lg 3 puhul, kui teatud aja möödumisel ei kutsuta kokku nõuete kaitsmise koosolekut, siis otsustab nõude tunnustamise vastava hagi alusel kohus. Hagejal puudub käesoleval hetkel muu kohane viis enda õiguste kaitsmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
lg 5 lubab võlgniku vastu esitatud rahalise nõude menetlust jätkata ka pankrotimenetluse ajal, on võlgniku vastu esitatud nõude rahuldamise korral sisuliselt tegemist võlausaldaja nõude tunnustamisega. Kui võlausaldaja on vastava nõude esitanud ka võlgniku pankrotimenetluses (
§-d 93 ja 94), loetakse
lg 4 järgi nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Riigikohtu 13.02.2012 otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-154-11 nähtub, et selles tsiviilasjas oli menetluses rahaline nõue kostja vastu, kelle pankrot kuulutati välja pärast maakohtu otsuse tegemist. Otsuse punktis 18 märkis Riigikohus, et asjas tehtav lahend on pankrotiseaduses sätestatud tingimustel võrdsustatud nõude tunnustamise kohtulahendiga, kui hagi peaks rahuldatama. 21. Mastermover Estonia AS-i pankrot kuulutati välja 14.09.2011. 29.09.2011 esitas Eesti Teede Grupp OÜ Mastermover Estonia AS-i (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus muuhulgas tunnustada töövõtulepingust nr 10/07E tulenevat nõuet summas 474 296,50 eurot
Vaidlus puudub, et nõuet ei tunnustatud ning, et Eesti Teede Grupp OÜ esitas hagi nõude tunnustamiseks kohtusse. Enne Mastermover Estonia AS-i pankroti väljakuulutamist oli Eesti Teede Grupp OÜ esitanud Mastermover Estonia AS-i vastu hagi ning Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-26659 mõisteti pankrotivõlgnikult välja Eesti Teede Grupp OÜ kasuks võlgnevus 4024,58 eurot ja viivis 19 187,30 eurot. Kohtuotsusest nähtuvalt tulenes Eesti Teede Grupp OÜ nõue töövõtulepingust nr 10/07E. Vaidlus puudub, et Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsus on jõustunud. 22. Kolleegium leiab, et kuna Eesti Teede Grupp OÜ hagi pankrotivõlgniku vastu rahuldati Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsusega summas 23 211,88 eurot ning Eesti Teede Grupp OÜ oli esitanud eelnevalt pankrotihaldurile nõudeavalduse, siis on Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsus võrdustatud nõude tunnustamise kohtulahendiga. Kolleegiumi järeldust ei muuda ka asjaolu, et Harju Maakohtu 25.03.2013 määrusega jäeti läbi vaatamata Eesti Teede Grupp OÜ hagi nõude tunnustamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsuse tegemise seisuga oli nõudeavaldus olemas, st nõude tunnustamise hagi jäeti läbi vaatamata pärast Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsuse tegemist. Vaidlus puudub, et Eesti Teede Grupp OÜ on loovutanud vaidlusaluse nõude hagejale. Ülaltoodule tuginedes tuleb tuvastada, et hageja nõue summas 23 211,88 eurot, mille on loovutanud temale Eesti Teede Grupp OÜ ja mille aluseks on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-09-26659, on tunnustatud pankrotivõlgniku pankrotimenetluses
23. Ringkonnakohus leiab, et hagi kostja vastu, nõude summas 23 211,88 eurot tunnustatud nõuete nimekirja kantuks lugemiseks, tuleb jätta rahuldamata.
Nimekirjas märgitakse, millises ulatuses on nõue tunnustatud, millisesse rahuldamisjärku see on arvatud ning kas nõue on tagatud pandiõigusega. Nimekirjale kirjutavad alla pankrotitoimkonna esimees ja kõik kohalolevad võlausaldajad. Kui pankrotitoimkonna esimees või kohalolev võlausaldaja keeldub 7 nimekirjale alla kirjutamast, tehakse selle kohta nimekirjas märkus. Eeltoodust järeldub, et tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri pärast nõuete kaitsmise koosoleku lõppu. Pankrotiseadus ei sätesta, et tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri ka nende nõuete puhul, mida tunnustatakse kohtuotsusega. Sellisel juhul märgib haldur kõik tunnustatud nõuded jaotusettepanekus (
MS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hageja põhiline huvi seisnes nõude tunnustamise tuvastamises ning selles osas hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 25 % ulatuses hageja kanda ja 75 % ulatuses kostja kanda. 25. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.