4-16-2961/5

4-16-2961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-2961 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Nancy Vojeikini kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 18.03.2016 otsusele nr 2302,16,002969 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: N a n c y VOJEIKIN (isikukood 46909250232; elukoht: XXX; töökoht: XXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Nancy Vojeikini kaebus menetluse lõpetamiseks või rahatrahvi vähendamiseks rahuldamata.
3. Tühistada 18.03.2016 otsus rahatrahvi tasumise aja osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 80 eurot on võimalik tasuda võrdsetes osades 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus 1 Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 18.03.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,002969 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja N. Vojeikinile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsuse kohaselt juhtis N. Vojeikin 27.02.2016 kell 09.24 Tallinnas Vabaduse väljaku ja Pärnu mnt ristmikul mootorsõidukit ja sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tulega. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Sellise tegevusega eiras N. Vojeikin LS § 58 lg 3 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 221 lg 1 järgi.
6. N. Vojeikin palus kohtule esitatud kaebuses tuvastada, kas on toime pandud väärtegu. Ta ei tahtnud toime panna õigusrikkumist, vaid soovis hoida ära liiklusohtlikku olukorda. Sellel päeval oli tee äärmiselt libe ja tema ei ole igapäevane autoga sõitja. Olukord, kus stoppjoone ees peatumiseks oleks vaja olnud äkkpidurdada, oli tema käitumine kogemuste ja võimete piires adekvaatne. Kaebaja rõhutab, et valgusfoori intervall antud ristmikul on ekstreemsetes ilmaoludes liikumiseks ebamõistlikult lühike. Foori kollase tule süttides stoppjoone ees peatumine ilma äkkpidurdamata ei ole võimalik, see omakorda aga toob kaasa liiklusohtlikke olukordi ja ohustab liiklejate tervist. Täiendavalt palub kaebaja kohtul kaaluda menetluse lõpetamist oportuniteediga. Kaebaja märgib, et kui kohus siiski leiab, et ta on toime pannud õigusrikkumise, siis tuleb kohtul hinnata mõistetud rahatahvi proportsionaalsust. Mõistetud rahatrahv on kaebajale liialt koormav, tal puuduvad rahalised vahendid ning mõistlik oleks rahatrahvi kohaldada alammääras. Kaebaja toetab vanemaealisi sugulasi, tal puuduvad eelnevad karistused ning kui ta on toime pannud õigusrikkumise, siis ta kahetseb. Karistus on juba väärteo menetlemine (kinnipidamine, tõendite järel käimine, vastulausete koostamine, kaebuse koostamine), mis on võtnud märkimisväärselt palju tema aega. Rahatrahvi määramisel palub kaebaja määrata see tasumiseks ositi. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud. 17.05.2016 kaebust täiendades lisab N. Vojeikin, et on õiguskuulekas inimene ja pole seadust tahtlikult rikkunud. Kaebaja kujundas oma liikluskäitumise olenevalt oma hinnangust, mis ei pruugi kokku minna kohtuvälise menetleja arvamusega, kuid see ei tähenda, et ta oleks soovinud õigusrikkumist toime panna tahtlikult. Kaebaja rõhutab, et ristmikul ei olnud teisi liiklejaid, keelav foor süttis ebamõistlikult ootamatult ja ilma tõttu oli auto pidurdusteekond pikk. Kaebaja palus kohtul kaaluda miinimummääras karistuse mõistmist, sest kaebaja sissetulekud on võrreldes määratud karistusega kasinad ja kogu asjaajamine on juba piisavaks karistuseks.
7. Kohtuväline menetleja esitas 29.04.2016 kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Menetleja hinnangul on väärtegu tõendatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli ning heli- ja videosalvestisega. Neist esimesest nähtub, et N. Vojeikini juhitud sõiduk liikus fooriga reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal, ehkki oleks võinud sõidukiga peatuda enne ristmikku. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud. Lisaks nähtub heli- ja videosalvestusest, et kollane foorituli oli süttinud enne sõiduki stoppjoone ette jõudmist ning N. Vojeikin jätkas liikumist kiirust vähendamata. Kollase tule süttides enne ristmikku peatumine ei saanud olla ohtlik ei N. Vojeikinile ega teistele liiklejatele, kuivõrd tema poolt juhitud sõiduki vahetus läheduses ühtki sõidukit ei liikunud. 2 Seega on N. Vojeikini poolt toime pandud väärtegu tõendatud ja alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel puudub. Menetleja hinnangul on kaebaja loetlenud üles kõikvõimalikud ohuallikad, mis tinginuks olema liikluses eriti ettevaatlik. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus ning kiiruse valikul oleks kaebaja pidanud arvestama olusid, oma sõidukogemust jms asjaolusid, mis võivad takistada tal kollase fooritule ees seisma jääda. Valgusfoorile lähenedes pidi N. Vojeikin pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda keelava tulega. Sellest hoolimata juhtis kaebaja sõiduauto muutumatu kiirusega ristmikule ega püüdnudki seisma jääda. Seega on kaebaja käitumises tõendatud tahtlus. Kaebajale määratud karistuse suurust peab menetleja põhjendatuks ning väidab, et raske tagajärje põhjustamine ei pruugi rikkumise puhul kaasneda, küll aga peab arvestama liiklusalase rikkumise taunitavust ja selle võimalikke tagajärgi. Samuti on karistuse mõistmisel arvestatud nii varasemate karistuste puudumise kui ka kahetsusega, mistõttu on talle kohaldatud karistusena rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,16,002969 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Nancy Vojeikini tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
9. Asjaolu, et N. Vojeikin ületas oma sõidukiga keelava fooritule ajal ristmikku, on tõendatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga ning videosalvestisega toimepandud rikkumisest. Liiklusjärelevalve teostamise protokollist nähtub, et rikkumise pani kaebaja toime 27.02.2016 kella 9.24 ajal Vabaduse väljaku ja Pärnu mnt ristmikul. Samuti nähtub nimetatud dokumendist, et tegemist oli valge ajaga, kus nähtavus hea, ilm oli sademeteta, kuid tee oli märg ja lumine. Lisaks sellele on kaebaja auto liikumine jäädvustatud politseikaamera videosalvestisele, millest nähtub, et enne märgitud sõiduki jõudmist kaamera vaatevälja ja stoppjoone ette on roheline tuli asendunud kollase tulega. Sellest hoolimata jätkas N. Vojeikin sõitmist, ei vähendanud kiirust ega üritanud peatuda.
10. Liiklusseaduse § 7 lg 1 p 3 kohaselt keelab kollane tuli sõidukitel liikuda ning peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning peab põhjendamatuks kaebaja õigustusi, justkui takistanuks tema peatumist ekstreemsed ilmastikuolud ja libe tee, mistõttu järsk pidurdus oleks liikluses olnud ohtlik. Esmalt märgib kohus, et kaebaja ütlused ei ole kooskõlas videosalvestiselt nähtuga. Nimelt ilmneb salvestiselt, et sõiduteel oli liiklus harv (samal kolmerealisel sõidusuunal oli rikkumise hetkel peale kaebaja auto vaid üks sõiduk) ja jalakäijaid tee ääres ei olnud. Seega on meelevaldne oletada, et juhul, kui kaebaja sõitis linnaliikluses lubatud kiirusega, võinuks sõiduki peatumine stoppjoone ees tuua kaasa liiklusohtliku olukorra, veel vähem ohustada liiklejate tervist. Teiseks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. LS § 50 lg 3 p-st 1 lähtuvalt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi jm olulisi asjaolusid. Kui kaebaja ei olnud kindel oma sõiduoskustes ja ei olnud veendunud, et ta foori ees suudab peatuda, pidanuks ta ka oma sõidukiiruse kohaldama oludele vastavaks. Kohtu hinnangul ei saa foori kollase tulega ülekäigurajale sõitu õigustada vähese sõiduoskuse ja ebaõigesti valitud sõidukiirusega. 3 Veelgi enam, kohtule ei ole teada, et keegi oleks sundinud kaebajat tol hommikul autoga sõitma. Tallinna linnas on hästi korraldatud ühistransport. Kui kaebaja pidas tol päeval ilmastikuolusid sedavõrd ekstreemseks, et see sundis teda keelavad foorituled tähelepanuta jätma, pidanuks ta auto kasutamisest loobuma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et salvestiselt nähtuvalt ei teinud N. Vojeikin katsetki sõidukit stoppjoone ees peatada, ehkki pidi sõidukijuhina märkama nii vilkuvat rohelist tuld kui ka sellele järgnenud kollase tule süttimist. Kuivõrd kaebaja pidi juhina olema teadlik, et vilkuv roheline tuli teatab peatsest kollase tule süttimisest ja kollane tuli keelab liikuda, siis on kaebaja tahtlikult eiranud LS § 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid.
11. Eeltoodust tulenevalt on foori keelava tule eiramine, s.o LS § 58 lg-s 3 sätestatud rikkumine menetlusaluse isiku N. Vojeikini poolt tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, samuti on tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
12. Kohus ei pea põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja peab talle mõistetava karistusega tunnetama, et juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt. Libeda ajal ja vähese sõiduoskusega südalinnas sõitmine viisil, et ei jõua isegi keelavale fooritulele reageerida, on kahtlemata ohtlik nii juhile endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal liikluses oma käitumist oluliselt muuta.
13. Mis puudutab kaebajale määratud karistust, siis ka selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7; RKKKo 3-1-1-77-11 p 11 jt), millest lähtuvalt tuleb karistuse lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmine määr ja sealt tuleb hakata kaaluma, kas on alust ja põhjust karistust kohaldada alla või üle sanktsiooni keskmise määra. Liiklusseaduse § 221 lg 1 karistatakse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on N. Vojeikinit karistanud rahatrahviga 20 päevamäära, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Mõistes menetlusalusele isikule karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, on menetleja seega arvestanud, et isikul ei ole kehtivaid karistusi ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Mis puudutab isiku kahetsust, siis kohtu hinnangul ei tingi see karistuse olulist vähendamist. Nimelt ei ole kahetsus kohtu hinnangul siiras, vaid on tingimuslik ja sisuliselt põhjendamata, mistõttu on kohtul jäänud mulje, et kahetsuse eesmärgiks on olnud vaid menetlejalt soodsama karistuse taotlemine. Mis puudutab süüdlase rasket majanduslikku olukorda ja perekondlikke kohustusi, siis need olid kaebajale teada ka enne rikkumist ning ei ole kuidagi toimepandud teoga seotud. Kaebaja teadis, et tema rahalised vahendid on napid ning pidanuks seda hoolsamalt oma liiklusalast käitumist jälgima. Erinevalt kaebajast ei pea kohus karistuseks ka ajakulu, mida kaebaja kulutas kohtuvälise menetlejaga vaidlemiseks.
14. Küll aga peab kohus kaebaja perekondlikku seisu arvestades võimalikuks rahatrahvi ositi määramist. Kohus arvestab kaebaja kohustusi oma vanemate ees ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 80 eurot osade kaupa, s.o kaheksa kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus 10 eurot. 4 Kohus ühtlasi selgitab, et rahatrahvi maksmine kaheksa kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133,
15. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5