1-14-5530/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5530 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrei Kokarev (isikukood 38910272235), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu 04.09.2014 otsusega karistati Andrei Kokarevi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10 järgi 3 aasta ja § 209 lg 1 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohaldades edasi KarS 65 lg-t 1, jäi A. Kokarevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 27.03.2014 otsusega 3 aastat vangistust. KarS § 68 järgi algas tema karistusaeg 31.03.2014 ja selle lõpuajaks on 31.03.
8. Viru Maakohtu 02.05.2016.2016 määrusega jäeti A. Kokarev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolm korda ning vangistuses viibib ta teistkordselt. Ta kannab liitkaristust mh I astme varavastase kuriteo eest. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et A. Kokarevi on kriminaalhoolduse alla määratud ka varem, mingeid järeldusi ta sellest teinud ei ole, katseajad kulgesid ebarahuldavalt ning ta pani taas toime uued kuriteod. Katseaja ebarahuldavaid tulemusi kinnitas maakohtu istungil ka kinnipeetav ise. 2.2 Arvestades A. Kokarevi varasemat elukäiku ja käitumist puudub maakohtul igasugune veendumus selles, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt. Kohus arvestas siinkohal ka asjaolu, et kuritegude toimepanemist jätkas A. Kokarev ka peale reaalse vangistuse kandmist, samuti ei saa kõrvale jätta tema kuritegude vägivaldsust. 2.3 Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama tädile kuuluvasse korterisse, kus elab ka alaealine laps. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tädi koos ema ja vanaemaga on valmis kinnipeetavat moraalselt ka toetama. Maakohus ei pea sellist elukohta ja nõrka sotsiaalset võrgustikku resotsialiseerumiseks piisavaks. Kinnipeetava ema on kriminaalkorras karistatud, lisaks sellele on tal alkoholisõltuvus ja temalt on vanemlikud õigused ära võetud. Sellest nähtuvalt ei ole ema kunagi poega toetanud. A. Kokarevi tädi ja vanaema toetus on olnud ilmselgelt mittepiisavad, kuna vaatamata nende lähedaste olemasolule on kinnipeetav korduvalt toime pannud kuritegusid. Lisaks leidis kohus, et kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga kooselamine ei avalda kuidagi positiivset mõju alaealisele lapsele. 2.4 Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt hakkas kinnipeetav narkootikume tarvitama 14-aastaselt, käesolevaks ajaks on tal diagnoositud sõltuvus. Maakohus pidas positiivseks kinnipeetava motivatsiooni sõltuvusainetest loobumiseks, kuid leiab, et selle probleemiga edasi tegelemiseks on kindlam karistuse kandmise jätkamine vangistusest. Kinnipeetava sotsiaalne lähivõrgustik ja tutvusringkond sõltuvusest vabanemist ei toeta. 2.5 Positiivsete asjaoludena käsitles maakohus kinnipeetava osalemist kahes sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis ning töökoha olemasolu. Siinkohal nõustus kohus aga abiprokuröri seisukohaga, et kuna kinnipeetava tööstaaž ettevõttes on vähene, siis ei ole tööharjumus veel välja kujunenud ning puudub veendumus, et vabaduses jätkab kinnipeetav töötamist.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse A. Kokarev ise, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 3.1 Põhjendades oma kaebust nimetab kinnipeetav ära, et ta on praeguseks hetkeks läbinud kõik talle määratud sotsiaalprogrammid ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on vabaduses töö- ja elukoht ning teda on valmis ülal pidama lähedased. A. Kokarev palub võimalust vabaneda, et ta saaks hakata tööle ja tasuda aja jooksul erinevad rahalised kohustused, samuti elada vabaduses seaduskuulekat ning täisväärtuslikku elu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Kokarevi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kogumahus üle kordamata ja rõhutab määruskaebuse väidetele vastates üksnes järgmist.
11. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik suudab katseaja läbida edukalt, kui ka selles, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Vaatamata A. Kokarevi vangistusaegsele positiivseks hinnatavale käitumisele (distsiplinaarkaristuste puudumine, individuaalse täitmiskava järgimine) ning temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolule, s.o määruskaebuses toonitatud asjaoludele, maakohtul kinnipeetava puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud. Samasugusele seisukohale asub praeguselt ka ringkonnakohus. Nimelt viitavad A. Kokarevi jätkuvale ohtlikkusele ja annavad aluse kahelda tema katseaja edukuses kinnipeetava korduvad karistused, kuritegude asjaolud, varasemad ebarahulavalt kulgenud katseajad, nõrgaks jääv sotsiaalne tugivõrgustik ning riskifaktorina temal 2 2 diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Viimasena nimetatud ohutegurit ei saa A. Kokarevi puhul välistada vaatamata vangistuse ajal narkorehabilitatsioonil osalemisele. Seda põhjusel, et süüdimõistetu on narkootilisi aineid tarvitanud alates
12. eluaastast. Seega, ehkki kinnipeetav on viimasel ajal väljendanud nii sõnades kui tegudes soovi oma sõltuvuskäitumist ohjata, ei saa veel eeldada, et tal väljaspool kinnipidamisasutust tagasilangust ei teki.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 3