Obsah (8)

§ 142§ 187§ 367§ 407§ 444§ 438§ 468§ 163

Tsiviilasi nr 2-15-119662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.09.2012 interneti teel laenulepingu nr 160232554/250047680 (leping), mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 200 eurot 30 päevaks intressiga 40 eurot. Kostja kohustus laenu ja intressi tagastama 26.10.

1. Kostja laenu koos intressiga tähtaegselt ei tagastanud. Hageja saatis kostjale kaks meeldetuletust 05.11.2012 ja 12.11.
2. Lepingu p. 8.4 kohaselt tuli kostjal tasuda iga väljastatud meeldetuletuse tasu 13 eurot. Lepingu p
3. 1 kohaselt kohustus kostja laenu tagastamisega viivitamise korral tasuma viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Viivisevõlgnevus perioodi 27.20.2012 kuni 03.12.2015 eest on 3396 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist põhinõude 200 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista laenusumma 200 eurot, intress 40 eurot, viivis 200 eurot ja meeldetuletuste tasu 26 eurot. Samuti palub hageja

§ 367

alusel välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest, so 08.12.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1, 5 % päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte antud isiklikult 29.01.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. 2 Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

4.1 Tulenevalt

§ 438

lg 1; 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 12.11.

1. a määruse nr 3-2-1-108-14 p-s 19 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel (Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. 4.2 Käesolevas asjas on lepingu p 6 järgi krediidi kulukuse määr 791% aastas (tl 22). Eesti Panga veebilehe kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2012 aasta septembris 25,27 %. Seega ületab lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud määra ligikaudu 31 korda. Eelnevast lähtudes on pooltevaheline laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi, viivist ega meeldetuletuste tasu. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg-le 4 kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 4.3 Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 26.10.2012, siis on hagejal VÕS §-de 1027, 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt tasumata laenusumma, so 200 euro tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest TsÜS § 86 lg 4 alusel intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu sõlmimise ajal kohaldatav Euroopa Keskpanga intressimäär oli 1%. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 200 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 16 senti (200 eurot x1%x 30/365) kuni laenu tagastamise kuupäevani 26.10.
4. 3 4.4 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 kehtinud sõnastuse kohaselt oli sätte teises lauses sisaldunud viivisemäär VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenu tervikuna tagastamise tähtajast, so alates 27.10.
5. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev viivis oli: -perioodil 27.10.2012-31.12.2012, so 66 päeva eest 8% tasumata laenusummalt aastas 2, 89 eurot, -perioodil 01.01.2013-14.04.2013, so 104 päeva eest 7,75% tasumata laenusummalt aastas 4,42 eurot, -perioodil 15.04.2013-30.06.2013, s.o 77 päeva eest 8,75% tasumata laenusummalt aastas 3,69 eurot, -perioodil 01.07.2013-31.12.2013, so 184 päeva eest 8,5% tasumata laenusummalt aastas 8,57 eurot, -perioodil 01.01.2014-30.06.2014, so 181 päeva eest 8,25% tasumata laenusummalt aastas 8,18 eurot, -perioodil 01.07.2014-31.12.2014, so 184 päeva eest 8,15% tasumata laenusummalt aastas 8,22 eurot, -perioodil 01.01.2015-30.06.2015, so 181 päeva eest 8,05% tasumata laenusummalt aastas 7,98 eurot, -perioodil 01.07.2015 -03.12.2015, so 156 päeva eest 8, 05% tasumata laenusummalt aastas 6, 88 eurot. Kokku on perioodil 27.10.2012 -03.12.2015 sissenõutavaks muutunud viivis seega 50,83 eurot.
6. Hageja on esitanud nõude meeldetuletustasu 26 euro väljamõistmiseks. Kuna laenuleping on tühine, tuleb hageja nõue meeldetuletustasu väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
7. Eeltoodud asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 250,99 eurot, millest põhivõlgnevus on 200 eurot; intress 0,16 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 50, 83 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel välja mõista kostjalt alates 08.12.2015 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 50,83 eurot ei tohi ületada põhinõude 200 euro suurust. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 8.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 4 Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 666 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 267,09 eurot, jätab kohus menetluskulud 40,10% ulatuses kostja ning 59,90% ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 125 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 50,13 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5