3-16-842/2

Haldusasi nr 3-16-842 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-842 Haldusasi A.E.u kaebus Harju Maakohtu 16.02.2016.a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-5792 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus A.E.ule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. KAEBUS, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. A.E. esitas 01.05.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu 16.02.2016.a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-5792 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 60 000 eurot. Vaidlustatud määrusega kohaldas maakohus A.E.u suhtes karistusjärgset kontrolli tähtajaga üks aasta ning määras ta selleks ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustas A.E.ut järgima karistusseadustiku § 75 lg 1 p 1-16 sätestatud kontrollnõudeid. Kaebaja leiab, et riik on tekitanud talle mittevaralist kahju, kuna karistusjärgse kontrolli kohaldamine kaebaja suhtes on „absoluutselt mittevajalik“ ning määrusega kohaldatud kohustuste ja piirangutega on riik põhjendamatult sekkunud kaebaja eraellu.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 23.09.2013.a määruses nr 3-13-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 01.07.2015.a määruses haldusasjas nr 3-15-892 järgmist: „RVastS §-st 15 tuleneva riigivastutuse piirangu eesmärk on tagada kohtuniku sõltumatus õigusemõistmisel ning välistada olukord, kus kohtuniku menetlusvea, seaduse ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise jmt õigusemõistmisega seotud tegevusega kaasneks riigivastutus ka siis, kui kohtunik ei ole kohtumenetluse käigus toime pannud kuritegu. Kohtuniku vead kohtuasja lahendamisel tuleb kõrvaldada menetlusseadustikes ettenähtud edasikaebeõiguse realiseerimise teel. RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangu puudumine tähendaks seda, et kohtulahendite, mille vaidlustamine kohtumenetluse seadustikes ettenähtud korras ei ole olnud kõrgemates kohtuastmetes edukas või mis on jäänud edasi kaebamata, õiguspärasus alluks lõpptulemusena halduskohtu kontrollile.“
4. Kuivõrd kaebusele ei ole lisatud ühtegi süüteomenetluses tehtud kohtulahendit, milles oleks tuvastatud kuriteo toimepanemine kohtuniku poolt kaebajale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel, siis puudub RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud nõudeõigus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 2